Sarnasusi Anglosaksi Inglismaa ja Taani
Anglosaksi Inglismaa ja Taani on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Alfred Suur, Anglid, Danelaw, Ethelred II, Harald Sinihammas, Hardeknud, Inglise keel, Inglismaa, Inglismaa kuningriik, Kent, Knud Suur, Normandia, Prantsusmaa, Rooma riik, Saksid, Suurbritannia, Vanainglise keel, Vanapõhja keel, Viikingid, William Vallutaja.
Alfred Suur
Alfred Suure kuju Winchesteris, autor Hamo Thornycroft Alfred Suure kujutisega münt ligikaudu aastast 880 Alfred Suur (849 – 26. oktoober 899, vanainglise keeles Ælfrēd või Ælfrǣd) oli Wessexi kuningas aastail 871–899 ja Inglismaa kuningriigi kuningas aastail 878–899.
Alfred Suur ja Anglosaksi Inglismaa · Alfred Suur ja Taani ·
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Anglid ja Anglosaksi Inglismaa · Anglid ja Taani ·
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Anglosaksi Inglismaa ja Danelaw · Danelaw ja Taani ·
Ethelred II
Ethelred II Ethelred II ehk Ethelred the Unready (ka Aethelred, vanainglise Æþelred Unræd; umbes 968 – 23. aprill 1016) oli Inglismaa kuningas aastatel 978–1013 ja 1014–1016.
Anglosaksi Inglismaa ja Ethelred II · Ethelred II ja Taani ·
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Anglosaksi Inglismaa ja Harald Sinihammas · Harald Sinihammas ja Taani ·
Hardeknud
Hardeknudi kujutis 14. sajandi miniatuuril Hardeknud (taani Knud III Hardeknud, inglise Canute II Hardy või Harthacanute; umbes 1018 – 8. juuni 1042) oli Knud Suure poeg ning Taani kuningas 1035–1042 ja Inglise kuningas 1035–1037 ning 1040–1042.
Anglosaksi Inglismaa ja Hardeknud · Hardeknud ja Taani ·
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Anglosaksi Inglismaa ja Inglise keel · Inglise keel ja Taani ·
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Anglosaksi Inglismaa ja Inglismaa · Inglismaa ja Taani ·
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Anglosaksi Inglismaa ja Inglismaa kuningriik · Inglismaa kuningriik ja Taani ·
Kent
Kent on tseremoniaalkrahvkond Kagu-Inglismaal.
Anglosaksi Inglismaa ja Kent · Kent ja Taani ·
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Anglosaksi Inglismaa ja Knud Suur · Knud Suur ja Taani ·
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Anglosaksi Inglismaa ja Normandia · Normandia ja Taani ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Anglosaksi Inglismaa ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Taani ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Anglosaksi Inglismaa ja Rooma riik · Rooma riik ja Taani ·
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Anglosaksi Inglismaa ja Saksid · Saksid ja Taani ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Anglosaksi Inglismaa ja Suurbritannia · Suurbritannia ja Taani ·
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Anglosaksi Inglismaa ja Vanainglise keel · Taani ja Vanainglise keel ·
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Anglosaksi Inglismaa ja Vanapõhja keel · Taani ja Vanapõhja keel ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Anglosaksi Inglismaa ja Viikingid · Taani ja Viikingid ·
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Anglosaksi Inglismaa ja William Vallutaja · Taani ja William Vallutaja ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Anglosaksi Inglismaa ja Taani ühist
- Millised on sarnasused Anglosaksi Inglismaa ja Taani
Võrdlus Anglosaksi Inglismaa ja Taani
Anglosaksi Inglismaa on 72 suhted, samas Taani 555. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 3.19% = 20 / (72 + 555).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Anglosaksi Inglismaa ja Taani. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: