Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Antarktis ja Suurbritannia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Antarktis ja Suurbritannia

Antarktis vs. Suurbritannia

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Sarnasusi Antarktis ja Suurbritannia

Antarktis ja Suurbritannia on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Atlandi ookean, Itaalia, Manner, Norra, Prantsusmaa, Rada (lennundus), Saksamaa.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Ameerika Ühendriigid ja Antarktis · Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Antarktis ja Atlandi ookean · Atlandi ookean ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Antarktis ja Itaalia · Itaalia ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Manner

Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.

Antarktis ja Manner · Manner ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Antarktis ja Norra · Norra ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Antarktis ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Rada (lennundus)

Banja Luka maandumis-õhkutõusmisrada Rada (inglise Runway, lühend RWY) on lennunduses kindel ribakujuline ala lennuväljal või lennukikandjal-laeval, millel lennuk kiirendatakse õhkutõusmiseni või millele maandunud lennuki kiirus aeglustatakse paigalseisuni.

Antarktis ja Rada (lennundus) · Rada (lennundus) ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Antarktis ja Saksamaa · Saksamaa ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Antarktis ja Suurbritannia

Antarktis on 346 suhted, samas Suurbritannia 100. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 1.79% = 8 / (346 + 100).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Antarktis ja Suurbritannia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »