Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Aksel Tamm, Debora Vaarandi, Eesti Üliõpilasselts Ühendus, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV teeneline kultuuritegelane, Eesti NSV välisministrite loend, Eestimaa Kommunistlik Partei, Helene Johani, Kai Vaarandi, Külvaja, Keel ja Kirjandus, Kommunism, Kuldsulg, Looming (ajakiri), Nürnbergi protsess, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõunik, Noorte Hääl, Norra, Oktoobrirevolutsiooni orden, Oslo Ülikool, Peterburi, Petserimaa, Punatähe orden, Rahva Hääl, Rannarootslased, Rapla, Repatrieerimine, Rootsi, Sirp (ajaleht), Skandinaavia, Sovjet-Estland, Taani, Tallinn, Tartu Ülikool, Tööpunalipu orden, Tuletorn, Väike-Maarja Gümnaasium, 12. september, 18. september, 1901, 1922, 1924, 1931, 1932, 1933, 1940, 1941, ..., 1944, 1945, 1948, 1951, 1960, 1965, 1968, 1975, 1979, 1981, 28. september, 30. mai. Laienda indeks (12 rohkem) »
Aksel Tamm
Aksel Tamm (23. detsember 1931 Tallinn – 15. august 2023) oli eesti kirjanduskriitik, tõlkija, toimetaja ja kirjastustöötaja.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Aksel Tamm · Näe rohkem »
Debora Vaarandi
Debora Vaarandi (sündinud Debora Trull, hiljem Debora Hint, Debora Smuul; 1. oktoober 1916 Võru – 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Debora Vaarandi · Näe rohkem »
Eesti Üliõpilasselts Ühendus
Eesti Üliõpilasselts Ühendus (lühend EÜS Ühendus) oli Eesti üliõpilasselts, mis asutati 1906.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Eesti Üliõpilasselts Ühendus · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
Eesti NSV teeneline kultuuritegelane on Eesti NSVs välja antud aunimetus.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Eesti NSV teeneline kultuuritegelane · Näe rohkem »
Eesti NSV välisministrite loend
Eesti NSV välisministrid.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Eesti NSV välisministrite loend · Näe rohkem »
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Helene Johani
Helene Therese Mugasto-Johani (aastani 1925 Helene Therese Mundström; 26. veebruar 1903 Rakvere – 19. mai 1999) oli eesti raamatukoguteadlane, bibliograaf ja õppejõud, 1944–1953 Eesti Riikliku Avaliku Raamatukogu direktor.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Helene Johani · Näe rohkem »
Kai Vaarandi
Kai Vaarandi (2009) Kai Vaarandi (12. oktoober 1958 Tallinn – 6. august 2010 Tallinn) oli eesti kunstnik ja tõlkija.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Kai Vaarandi · Näe rohkem »
Külvaja
Külvaja oli Leningradis tegutsenud Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni kirjastus.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Külvaja · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kommunism
"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Kommunism · Näe rohkem »
Kuldsulg
Kuldsulg on Eesti meediaettevõte, mis on varem tuntud eelkõige kirjastusena.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Kuldsulg · Näe rohkem »
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »
Nürnbergi protsess
Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi Justiitspalees (Justizpalast) aastail 1945–1949.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Nürnbergi protsess · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »
Nõunik
Nõunik on inimene, kellel on teatud alal tavalisest rohkem teadmisi.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Nõunik · Näe rohkem »
Noorte Hääl
Noorte Hääl oli Eestis aastatel 1940–1941 ja 1944–1995 välja antud päevaleht.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Noorte Hääl · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Norra · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsiooni orden
Oktoobrirevolutsiooni orden (vene keeles oрден Октябрьской Революции) oli 31. oktoobril 1967 Oktoobrirevolutsiooni 50.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Oktoobrirevolutsiooni orden · Näe rohkem »
Oslo Ülikool
Kuningliku Frederiki ülikooli varasem pitser Õigusteaduskonna hoone esine Oslo Ülikool (norra keeles Universitetet i Oslo; ladina keeles Universitas Osloensis) on ülikool Norra pealinnas Oslos.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Oslo Ülikool · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Peterburi · Näe rohkem »
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Petserimaa · Näe rohkem »
Punatähe orden
Punatähe orden (vene keeles Орден Красной Звезды) oli Nõukogude Liidus vapruse eest antav autasu.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Punatähe orden · Näe rohkem »
Rahva Hääl
Rahva Hääl oli aastatel 1940–1995 Eestis välja antud ajaleht.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Rahva Hääl · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Rapla
Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Rapla · Näe rohkem »
Repatrieerimine
Repatrieerimine (.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Repatrieerimine · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Anton Vaarandi ja Rootsi · Näe rohkem »
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Sirp (ajaleht) · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Anton Vaarandi ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Sovjet-Estland
Sovjet-Estland (eesti keeles 'Nõukogude Eesti') oli ajaleht Nõukogude okupatsiooni ajal 1940–1941, EK(b)P Läänemaa komitee rootsikeelne häälekandja, mis ilmus üks kord nädalas.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Sovjet-Estland · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Taani · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tööpunalipu orden
Tööpunalipu orden (vene keeles oрден Трудового Красного Знамени, orden Trudovogo Krasnogo Znameni; algselt орден «Трудовое Красное Знамя») oli Nõukogude Liidus töötajatele tubli ja eeskujuliku töö eest jagatav orden.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Tööpunalipu orden · Näe rohkem »
Tuletorn
Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Tuletorn · Näe rohkem »
Väike-Maarja Gümnaasium
Väike-Maarja Gümnaasium on gümnaasium Lääne-Virumaal Väike-Maarjas.
Uus!!: Anton Vaarandi ja Väike-Maarja Gümnaasium · Näe rohkem »
12. september
12.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 12. september · Näe rohkem »
18. september
18.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 18. september · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1901 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1922 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1924 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1931 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1932 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1933 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1944 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1945 · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1948 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1951 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1960 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1965 · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1968 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1975 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1979 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 1981 · Näe rohkem »
28. september
28.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 28. september · Näe rohkem »
30. mai
30.
Uus!!: Anton Vaarandi ja 30. mai · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Anton Vachtmann, Anton Vahtmann.
