Sisukord
46 suhted: Alūksne piirkond, Aluliina kihelkond, Anton Friedrich Büsching, Apekalnsi kirik, Apekalnsi kirikumõis, August Wilhelm Hupel, Eesti, Eesti-Läti piir, Fideikomiss, Haldusüksus, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Hopa, Hopa mõis, Hopa piirkond, Johann Friedrich Hartknoch, Johann Wilhelm Krause, Karva mõis, Kõrvalmõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Korneti mõis, Läti, Läti keel, Lūši mõis, Liivimaa, Liivimaa atlas, Māriņkalnsi mõis, Rüütlimõis, Rõuge kihelkond, Repjekalnsi mõis, Riigimõis, Romeškalnsi mõis, Saksa keel, Vabadussõda, Valga, Valga kreis, Valka, Vana-Laitsna mõis, Vana-Laitsna vald, Vastse-Laitsna mõis, Vastse-Laitsna vald, Väike-Laitsna mõis, Võnnu kreis, Võrumaa, Vene keel.
Alūksne piirkond
Alūksne piirkond (läti keeles Alūksnes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Alūksne piirkond
Aluliina kihelkond
Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Aluliina kihelkond
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Anton Friedrich Büsching
Apekalnsi kirik
Apekalnsi kirik on luteri kirik Lätis Alūksne piirkonna Jaunlaicene vallas Opekalnsi külas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Apekalnsi kirik
Apekalnsi kirikumõis
Apekalnsi kirikumõis (saksa keeles Oppekaln Pastorat, läti keeles Apekalna mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Apekalnsi kirikumõis
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja August Wilhelm Hupel
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Eesti
Eesti-Läti piir
Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Eesti-Läti piir
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Fideikomiss
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Haldusüksus
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Heinrich von Hagemeister
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Herbord Bienemann von Bienenstamm
Hopa
Hopa keskus Hõberemmelgas Vaidava jõe kaldal Hopa ehk Opa (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis Smiltene piirkonnas, Hopa valla keskus.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Hopa
Hopa mõis
Hopa mõis ehk Ape mõis (saksa keeles Hoppenhof, läti keeles Apes muiža, ka Oppes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Hopa mõis
Hopa piirkond
Hopa piirkond (läti keeles Apes novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Hopa piirkond
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Johann Wilhelm Krause
Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Johann Wilhelm Krause
Karva mõis
Karva mõis (saksa keeles Korwenhof, läti keeles Karvas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Karva mõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Kõrvalmõis
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Kihelkonnakirik
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Kirikumõis
Korneti mõis
Korneti mõis (saksa keeles Schreibershof, läti keeles Korneta muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Korneti mõis
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Läti keel
Lūši mõis
Lūši mõis (saksa keeles Luxenhof, läti keeles Lūša muiža) oli rüütlimõis, hiljem Vastse-Laitsna kõrvalmõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Lūši mõis
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Liivimaa
Liivimaa atlas
Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Liivimaa atlas
Māriņkalnsi mõis
Māriņkalnsi mõis (saksa keeles Marienstein, läti keeles Māriņkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Māriņkalnsi mõis
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Rüütlimõis
Rõuge kihelkond
Rõuge kirik Rõuge kihelkond (lühend Rõu) oli kirikukihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Rõuge kihelkond
Repjekalnsi mõis
Repjekalnsi mõis (saksa keeles Reppekaln, läti keeles Repjekalna muiža) oli rüütlimõis, hiljem Vastse-Laitsna kõrvalmõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Repjekalnsi mõis
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Riigimõis
Romeškalnsi mõis
Romeškalnsi mõisa häärber Romeškalnsi mõis, ka Auguli mõis (saksa keeles Romeskaln, läti keeles Romeškalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Romeškalnsi mõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Saksa keel
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Vabadussõda
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Valga
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Valga kreis
Valka
Valka (mitteametlikult Läti Valga) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Valka
Vana-Laitsna mõis
Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Vana-Laitsna mõis
Vana-Laitsna vald
Vana-Laitsna vald (läti keeles Veclaicenes pagasts; eesti keeles ka Vana-Laitsina, Laits(i)na vald, saksa keeles Gemeinde Alt-Laitzen) on vald Lätis Eesti piiri ääres Alūksne piirkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Vana-Laitsna vald
Vastse-Laitsna mõis
Mõisa häärber 1911. aastal Vastse-Laitsna mõis ehk Jaunlaicene mõis (saksa keeles Neu-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Vastse-Laitsna mõis
Vastse-Laitsna vald
Valla maastik Vastse-Laitsna vald (ka Jaunlaicene vald, läti keeles Jaunlaicenes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Vastse-Laitsna vald
Väike-Laitsna mõis
Väike-Laitsna mõis ehk Mazlaicene mõis (saksa keeles Klein-Laitzen, läti keeles Mazlaicenes muiža) oli riigimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Väike-Laitsna mõis
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Võnnu kreis
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Võrumaa
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Apekalnsi kihelkond ja Vene keel
Tuntud ka kui Apukalna kihelkond, Hopa kihelkond, Oppe kihelkond, Oppekalni kihelkond, Opukalna kihelkond.