Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Ühendverb, Eessõna, Fraas, Helsingi, Hispaania keel, HTML, Kääne, Keeleteadus, Lemma, Masintõlge, Morfoloogia, Nimisõna, Omadussõna, Ortograafia, Reeglipõhine masintõlge, Rich Text Format, Sünonüüm, Sõnaliik, Sõnastik, Tegusõna, Tegusõna pöördelised vormid, Uurali keeled, 2007.
Ühendverb
Ühendverb ehk ühendtegusõna on perifrastiline (mitmesuguste abisõnade kaudu väljenduv) verb, mille sisuliseks tuumaks on verb, mida täiendab orientatsiooni, perfektiivsust või seisundit, üksikjuhtudel ka modaalsust väljendav afiksaaladverb.
Uus!!: Apertium ja Ühendverb · Näe rohkem »
Eessõna
Eessõna ehk prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees.
Uus!!: Apertium ja Eessõna · Näe rohkem »
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Uus!!: Apertium ja Fraas · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Apertium ja Helsingi · Näe rohkem »
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Uus!!: Apertium ja Hispaania keel · Näe rohkem »
HTML
HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel') on keel, milles märgendatakse veebilehti.
Uus!!: Apertium ja HTML · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Apertium ja Kääne · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Apertium ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Lemma
Lemma ehk abiteoreem on teoreem, millel pole küll iseseisvat tähtsust, kuid mis osutub vajalikuks vaadeldava matemaatilise teooria mõne teise teoreemi sõnastamisel.
Uus!!: Apertium ja Lemma · Näe rohkem »
Masintõlge
Masintõlge (ka automaattõlge, raaltõlgeTehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981. Lk 304) on arvutilingvistika haru, mis uurib võimalusi tõlkida tarkvara abil teksti või kõnet ühest loomulikust keelest teise.
Uus!!: Apertium ja Masintõlge · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Apertium ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Apertium ja Nimisõna · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Apertium ja Omadussõna · Näe rohkem »
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Uus!!: Apertium ja Ortograafia · Näe rohkem »
Reeglipõhine masintõlge
Vauquois´ püramiid: mida kõrgemal tasemel toimub ülekanne, seda keelteülesem on masintõlke süsteem. Eeldusel, et sisendi analüüs kõrgemale tasemele on korrektne, paraneb nii ka tõlke kvaliteet Reeglipõhine masintõlge (RPMT; masintõlke "klassikaline lähenemine") hõlmab masintõlke süsteeme, mis põhinevad lingvistilisel infol lähte- ja sihtkeele kohta.
Uus!!: Apertium ja Reeglipõhine masintõlge · Näe rohkem »
Rich Text Format
Rich Text Format ehk RTF (eesti keeles rikasteksti vorming) on alates 1987.
Uus!!: Apertium ja Rich Text Format · Näe rohkem »
Sünonüüm
Sünonüüm (vanakreeka sõnast synōnymos 'kaasnimeline') on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna.
Uus!!: Apertium ja Sünonüüm · Näe rohkem »
Sõnaliik
Eesti keele sõnaliigid Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu.
Uus!!: Apertium ja Sõnaliik · Näe rohkem »
Sõnastik
Sõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid.
Uus!!: Apertium ja Sõnastik · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Apertium ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Apertium ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Apertium ja Uurali keeled · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Apertium ja 2007 · Näe rohkem »
