Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aragóni kuningriik ja Hispaania

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aragóni kuningriik ja Hispaania

Aragóni kuningriik vs. Hispaania

Aragóni kuningriik (hispaania Reino de Aragón) oli kuningriik Pürenee poolsaarel 1035–1707. Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Sarnasusi Aragóni kuningriik ja Hispaania

Aragóni kuningriik ja Hispaania on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Al-Ándalus, Andorra, Aragón, Baleaarid, Felipe II, Felipe V, Fernando II (Aragón), Habsburgid, Hispaania, Hispaania keel, Isabel I, Karl V, Kastiilia kuningriik, Katalaani keel, Ladina keel, Leóni kuningriik, Navarra kuningriik, Pürenee poolsaar, Zaragoza.

Al-Ándalus

Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal Al-Ándalus osana Umaijaadide kalifaadist (u 720) Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.

Al-Ándalus ja Aragóni kuningriik · Al-Ándalus ja Hispaania · Näe rohkem »

Andorra

Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.

Andorra ja Aragóni kuningriik · Andorra ja Hispaania · Näe rohkem »

Aragón

Aragón (hispaania ja aragoni keeles Aragón, katalaani keeles Aragó või) on 1. järgu haldusüksus Hispaania kirdeosas keskaegse Aragóni kuningriigi alal.

Aragón ja Aragóni kuningriik · Aragón ja Hispaania · Näe rohkem »

Baleaarid

Baleaarid (ka Baleaari saared, Baleaari saarestik) on saarestik ja Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas.

Aragóni kuningriik ja Baleaarid · Baleaarid ja Hispaania · Näe rohkem »

Felipe II

Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.

Aragóni kuningriik ja Felipe II · Felipe II ja Hispaania · Näe rohkem »

Felipe V

Felipe V. Hyacinthe Rigaud' maal (1701). Versailles' loss. Felipe V (19. detsember 1683 – 9. juuli 1746) oli Hispaania kuningas 1700–1746.

Aragóni kuningriik ja Felipe V · Felipe V ja Hispaania · Näe rohkem »

Fernando II (Aragón)

Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.

Aragóni kuningriik ja Fernando II (Aragón) · Fernando II (Aragón) ja Hispaania · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Aragóni kuningriik ja Habsburgid · Habsburgid ja Hispaania · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Aragóni kuningriik ja Hispaania · Hispaania ja Hispaania · Näe rohkem »

Hispaania keel

Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.

Aragóni kuningriik ja Hispaania keel · Hispaania ja Hispaania keel · Näe rohkem »

Isabel I

Isabel I (22. aprill 1451 Madrigal de las Altas Torres – 26. november 1504 Medina del Campo) oli Kastiilia kuninganna aastatel 1474–1504.

Aragóni kuningriik ja Isabel I · Hispaania ja Isabel I · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Aragóni kuningriik ja Karl V · Hispaania ja Karl V · Näe rohkem »

Kastiilia kuningriik

Kastiilia Kuningriik (hispaania keeles Reino de Castilla, ladina keeles Regnum Castellae) oli keskaegne riik Pürenee poolsaarel.

Aragóni kuningriik ja Kastiilia kuningriik · Hispaania ja Kastiilia kuningriik · Näe rohkem »

Katalaani keel

Katalaani keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel), Andorras, Prantsusmaa lõunaosas ning Sardiinias.

Aragóni kuningriik ja Katalaani keel · Hispaania ja Katalaani keel · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Aragóni kuningriik ja Ladina keel · Hispaania ja Ladina keel · Näe rohkem »

Leóni kuningriik

Leóni kuningriik oli riik Pürenee poolsaare loodeosas.

Aragóni kuningriik ja Leóni kuningriik · Hispaania ja Leóni kuningriik · Näe rohkem »

Navarra kuningriik

Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.

Aragóni kuningriik ja Navarra kuningriik · Hispaania ja Navarra kuningriik · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Aragóni kuningriik ja Pürenee poolsaar · Hispaania ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Zaragoza

Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.

Aragóni kuningriik ja Zaragoza · Hispaania ja Zaragoza · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aragóni kuningriik ja Hispaania

Aragóni kuningriik on 66 suhted, samas Hispaania 210. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 6.88% = 19 / (66 + 210).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aragóni kuningriik ja Hispaania. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »