Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Arelaat ja Burgundia krahvkond
Arelaat ja Burgundia krahvkond on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Burgundia, Ülem-Burgundia, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Franche-Comté, Frangid, Friedrich I Barbarossa, Habsburgid, Hohenstaufenid, Juura mäed, Karolingide impeerium, Kesk-Frangi riik, Keskaegne Prantsusmaa, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Lääne-Frangi riik, Lothar I (Frangi keiser), Rudolf I (Burgundia), Saali dünastia, Saksa-Rooma riik, Verduni leping.
Alam-Burgundia
Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.
Alam-Burgundia ja Arelaat · Alam-Burgundia ja Burgundia krahvkond ·
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Ülem-Burgundia ja Arelaat · Ülem-Burgundia ja Burgundia krahvkond ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Arelaat ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Burgundia krahvkond ·
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Arelaat ja Burgundia kuningriik · Burgundia krahvkond ja Burgundia kuningriik ·
Franche-Comté
Franche-Comté oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa idaosas.
Arelaat ja Franche-Comté · Burgundia krahvkond ja Franche-Comté ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Arelaat ja Frangid · Burgundia krahvkond ja Frangid ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Arelaat ja Friedrich I Barbarossa · Burgundia krahvkond ja Friedrich I Barbarossa ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Arelaat ja Habsburgid · Burgundia krahvkond ja Habsburgid ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Arelaat ja Hohenstaufenid · Burgundia krahvkond ja Hohenstaufenid ·
Juura mäed
Juura mäed Juura (prantsuse Jura) on mäestik Euroopas.
Arelaat ja Juura mäed · Burgundia krahvkond ja Juura mäed ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Arelaat ja Karolingide impeerium · Burgundia krahvkond ja Karolingide impeerium ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Arelaat ja Kesk-Frangi riik · Burgundia krahvkond ja Kesk-Frangi riik ·
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Arelaat ja Keskaegne Prantsusmaa · Burgundia krahvkond ja Keskaegne Prantsusmaa ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Arelaat ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Burgundia krahvkond ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Arelaat ja Lääne-Frangi riik · Burgundia krahvkond ja Lääne-Frangi riik ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Arelaat ja Lothar I (Frangi keiser) · Burgundia krahvkond ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Rudolf I (Burgundia)
Rudolf I (859 – 25. oktoober 912) oli Ülem-Burgundia kuningas 888.
Arelaat ja Rudolf I (Burgundia) · Burgundia krahvkond ja Rudolf I (Burgundia) ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Arelaat ja Saali dünastia · Burgundia krahvkond ja Saali dünastia ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Arelaat ja Saksa-Rooma riik · Burgundia krahvkond ja Saksa-Rooma riik ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Arelaat ja Verduni leping · Burgundia krahvkond ja Verduni leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Arelaat ja Burgundia krahvkond ühist
- Millised on sarnasused Arelaat ja Burgundia krahvkond
Võrdlus Arelaat ja Burgundia krahvkond
Arelaat on 48 suhted, samas Burgundia krahvkond 59. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 18.69% = 20 / (48 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Arelaat ja Burgundia krahvkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
