Kiiremini kui brauser!
19 suhted: Aristippos, Ateena, Atika piirkond, Cambridge, Diogenes Laertios, Epitaaf (kunst), Eusebios Kaisareast, Filosoof, Giovanni Boccaccio, Helena, Homeros, Kürenaikud, Loodusfilosoofia, Moraal, New York, Sokrates, Strabon, Vana-Kreeka, Xanthippe.
Aristippos
Aristippos Küreenest (umbes 435 eKr – umbes 356 eKr) oli vanakreeka filosoof, kürenaikute koolkonna rajaja.
Uus!!: Arete ja Aristippos · Näe rohkem »
Ateena
Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Arete ja Ateena · Näe rohkem »
Atika piirkond
Atika piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreeka keskosas.
Uus!!: Arete ja Atika piirkond · Näe rohkem »
Cambridge
left Cambridge on ülikoolilinn Inglismaal East Anglias, Cambridgeshire'i krahvkonna keskus.
Uus!!: Arete ja Cambridge · Näe rohkem »
Diogenes Laertios
Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.
Uus!!: Arete ja Diogenes Laertios · Näe rohkem »
Epitaaf (kunst)
Mustpeade vennaskonna epitaaf Tallinna Linnamuuseumis Epitaaf on surnu mälestuseks kirikuruumi, kiriku välisseinale või kiriku vahetusse lähedusse paigaldatud mälestustahvel, tavaliselt figuraalse kompositsiooniga.
Uus!!: Arete ja Epitaaf (kunst) · Näe rohkem »
Eusebios Kaisareast
Eusebios Kaisareast (kreeka keeles Ευσέβιος ο Καισαρείας; ladina keeles Eusebius Pamphili, 260/265 – 339/340) oli varakristlik kirjanik.
Uus!!: Arete ja Eusebios Kaisareast · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Arete ja Filosoof · Näe rohkem »
Giovanni Boccaccio
Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 – 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik ja õpetlane.
Uus!!: Arete ja Giovanni Boccaccio · Näe rohkem »
Helena
Evelyn De Morgani maal "Ilus Helena" (1898) Theseus röövib Helenat. Atika punasefiguuriline amfora, umbes 510 e.m.a Dante Gabriel Rossetti maal "Ilus Helena" (1863) Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimestra õdeAntiigileksikon, 2.
Uus!!: Arete ja Helena · Näe rohkem »
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega. Tüübi originaal on võib-olla loodud Pergamoni suure raamatukogu jaoks. Homerose büst (herm). 2. sajand eKr. Marmor. Louvre. Homeros (Ὅμηρος (Hómēros); elas arvatavasti 8. sajandil eKr) oli pärimuse järgi Vana-Kreeka pime laulik, eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor, varaseim õhtumaa luuletaja.
Uus!!: Arete ja Homeros · Näe rohkem »
Kürenaikud
AristipposKürenaikud (vanakreeka keeles Κυρηναϊκοί (Kyrēnaïkoi) olid hedonistlikud filosoofid Vana-Kreeka filosoofiakoolkonnast. Koolkonna rajas Sokrates õpilane Aristippos (umbes 435 eKr – 356 eKr) Küreenest Ateenas IV s eKr. Ta tuli noorena Ateenasse, et saada Sokratese õpilaseks, kuid tema filosoofilised vaated kujunesid hoopis teises, naudingute poole püüdlemise suunas. Usutakse, et paljud Aristippose ehk Küreene koolkonna printsiibid formaliseeriti tema samanimelise lapselapse poolt. Kürenaikud rõhutasid valu, mis kõigi jaoks ebameeldiv, ja naudingu, mis kõigi jaoks meeldiv, vastandumist õpetades, et tõeline mõnu on olemuslik tunne, mis ei tähendanud mitte ainult kannatuste puudumist (nagu ütles Epikuros), vaid aistingute vaba nautimist. Väideti, et füüsiline lõbu ületab mistahes vaimse hüve. Epikuurliku arusaamaga, et nauding seisneb valu ja kannatuste puudumises, kürenaikud ei nõustunud, sest naudingu puudumine ei ole iseenesest valu. Kürenaikud kinnitasid, et kehalised naudingud on kaugelt paremad kui vaimsed naudingud, ja et kehalised kannatused on palju hullemad kui vaimsed kannatused, mistõttu nad ka pöörasid rohkem tähelepanu kehale kui vaimule. Koolkond ei jäänud kestma ning asendus sajandi pärast Epikurose koolkonnaga.
Uus!!: Arete ja Kürenaikud · Näe rohkem »
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Uus!!: Arete ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Arete ja Moraal · Näe rohkem »
New York
Rahvusvahelisest kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel) metroorongidest 2022. aastal New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus.
Uus!!: Arete ja New York · Näe rohkem »
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Uus!!: Arete ja Sokrates · Näe rohkem »
Strabon
16. sajandi ettekujutus Strabonist (André Thevet' teosest "Les vrais pourtraits et vies des hommes", Paris 1584) Euroopa kaart Straboni järgi Strabon (vanakreeka keeles Στράβων) (umbes 64/63 eKr – umbes 23/24 pKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf.
Uus!!: Arete ja Strabon · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Arete ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Xanthippe
Otho Vasenius (Otto Van Veen). Xanthippe tühjendab ööpoti Sokratesele pähe. Gravüür. 1607. Xanthippe (Ξανθίππη; 4. sajandi lõpp – 3. sajandi algus eKr) oli vanakreeka filosoofi Sokratese naine.
Uus!!: Arete ja Xanthippe · Näe rohkem »
