Sarnasusi Aristoteles ja Loogika
Aristoteles ja Loogika on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aru, Epistemoloogia, Filosoofia, Formaalloogika, Gottlob Frege, Keel, Ladina keel, Lause, Matemaatika, Mõistus, Modaalne loogika, Olemus, Predikaatloogika, Propositsioon, Sõna, Suhe (filosoofia), Tõesus, Teadus, Teadusharu, Traditsiooniline loogika, Tunnetus (filosoofia), Vanakreeka keel, Väärus, Väide.
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Aristoteles ja Aru · Aru ja Loogika ·
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Aristoteles ja Epistemoloogia · Epistemoloogia ja Loogika ·
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Aristoteles ja Filosoofia · Filosoofia ja Loogika ·
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Aristoteles ja Formaalloogika · Formaalloogika ja Loogika ·
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Aristoteles ja Gottlob Frege · Gottlob Frege ja Loogika ·
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Aristoteles ja Keel · Keel ja Loogika ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Aristoteles ja Ladina keel · Ladina keel ja Loogika ·
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Aristoteles ja Lause · Lause ja Loogika ·
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Aristoteles ja Matemaatika · Loogika ja Matemaatika ·
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Aristoteles ja Mõistus · Loogika ja Mõistus ·
Modaalne loogika
Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.
Aristoteles ja Modaalne loogika · Loogika ja Modaalne loogika ·
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Aristoteles ja Olemus · Loogika ja Olemus ·
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Aristoteles ja Predikaatloogika · Loogika ja Predikaatloogika ·
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Aristoteles ja Propositsioon · Loogika ja Propositsioon ·
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Aristoteles ja Sõna · Loogika ja Sõna ·
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Aristoteles ja Suhe (filosoofia) · Loogika ja Suhe (filosoofia) ·
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Aristoteles ja Tõesus · Loogika ja Tõesus ·
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Aristoteles ja Teadus · Loogika ja Teadus ·
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Aristoteles ja Teadusharu · Loogika ja Teadusharu ·
Traditsiooniline loogika
Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.
Aristoteles ja Traditsiooniline loogika · Loogika ja Traditsiooniline loogika ·
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Aristoteles ja Tunnetus (filosoofia) · Loogika ja Tunnetus (filosoofia) ·
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Aristoteles ja Vanakreeka keel · Loogika ja Vanakreeka keel ·
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Aristoteles ja Väärus · Loogika ja Väärus ·
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aristoteles ja Loogika ühist
- Millised on sarnasused Aristoteles ja Loogika
Võrdlus Aristoteles ja Loogika
Aristoteles on 383 suhted, samas Loogika 79. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 5.19% = 24 / (383 + 79).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Loogika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: