Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Aristoteles ja Loogika

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aristoteles ja Loogika

Aristoteles vs. Loogika

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Sarnasusi Aristoteles ja Loogika

Aristoteles ja Loogika on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aru, Epistemoloogia, Filosoofia, Formaalloogika, Gottlob Frege, Keel, Ladina keel, Lause, Matemaatika, Mõistus, Modaalne loogika, Olemus, Predikaatloogika, Propositsioon, Sõna, Suhe (filosoofia), Tõesus, Teadus, Teadusharu, Traditsiooniline loogika, Tunnetus (filosoofia), Vanakreeka keel, Väärus, Väide.

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Aristoteles ja Aru · Aru ja Loogika · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Aristoteles ja Epistemoloogia · Epistemoloogia ja Loogika · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Aristoteles ja Filosoofia · Filosoofia ja Loogika · Näe rohkem »

Formaalloogika

Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.

Aristoteles ja Formaalloogika · Formaalloogika ja Loogika · Näe rohkem »

Gottlob Frege

Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.

Aristoteles ja Gottlob Frege · Gottlob Frege ja Loogika · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Aristoteles ja Keel · Keel ja Loogika · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Aristoteles ja Ladina keel · Ladina keel ja Loogika · Näe rohkem »

Lause

Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.

Aristoteles ja Lause · Lause ja Loogika · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Aristoteles ja Matemaatika · Loogika ja Matemaatika · Näe rohkem »

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Aristoteles ja Mõistus · Loogika ja Mõistus · Näe rohkem »

Modaalne loogika

Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.

Aristoteles ja Modaalne loogika · Loogika ja Modaalne loogika · Näe rohkem »

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Aristoteles ja Olemus · Loogika ja Olemus · Näe rohkem »

Predikaatloogika

Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.

Aristoteles ja Predikaatloogika · Loogika ja Predikaatloogika · Näe rohkem »

Propositsioon

Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.

Aristoteles ja Propositsioon · Loogika ja Propositsioon · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Aristoteles ja Sõna · Loogika ja Sõna · Näe rohkem »

Suhe (filosoofia)

Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.

Aristoteles ja Suhe (filosoofia) · Loogika ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Aristoteles ja Tõesus · Loogika ja Tõesus · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Aristoteles ja Teadus · Loogika ja Teadus · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Aristoteles ja Teadusharu · Loogika ja Teadusharu · Näe rohkem »

Traditsiooniline loogika

Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.

Aristoteles ja Traditsiooniline loogika · Loogika ja Traditsiooniline loogika · Näe rohkem »

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Aristoteles ja Tunnetus (filosoofia) · Loogika ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »

Vanakreeka keel

Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Aristoteles ja Vanakreeka keel · Loogika ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »

Väärus

Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Aristoteles ja Väärus · Loogika ja Väärus · Näe rohkem »

Väide

Väide on propositsioon, mida väidetakse.

Aristoteles ja Väide · Loogika ja Väide · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aristoteles ja Loogika

Aristoteles on 383 suhted, samas Loogika 79. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 5.19% = 24 / (383 + 79).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Loogika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: