Sisukord
383 suhted: Abduktsioon, Abiogenees, Abstraheerimine, Akraasia, Aleksander Suur, Algprintsiip, Amélie Rorty, Ambivalentsus, An Aristotelian Account of Induction, Analüüs, Analoogia, Anatoomia, Anaxagoras, Andros, Anne Lill, Antiikfilosoofia, Antipatros, Apeiron, Apollodoros, Apooria, Aquino Thomas, Araabia keel, Archytas, Aretē, Argument, Argumentatsioon, Arhont, Aristotelese eetika, Aru, Arutlus, Arvamus, Asklepios, Ateena, Athenaios, Atomism, Au, Ausus, Averroes, Öeldis, Bioloogia, Boëthius, Chalkída, Chalkidike poolsaar, Charles Darwin, David Hume, De interpretatione, Deduktsioon, Definitsioon, Deontoloogiline eetika, Dialektika, ... Laienda indeks (333 rohkem) »
- Õigusfilosoofid
- Sündinud 384 eKr
- Surnud 322 eKr
- Vanakreeka matemaatikud
- Zooloogid
Abduktsioon
Abduktsioon (inglise keeles abduction) on Charles Sanders Peirce'i järgi deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab.
Vaata Aristoteles ja Abduktsioon
Abiogenees
Abiogenees (kr. keeles "abios" + "genesis") ehk isetärkamine on elu iseeneslik tekkimine eluta ainest.
Vaata Aristoteles ja Abiogenees
Abstraheerimine
Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.
Vaata Aristoteles ja Abstraheerimine
Akraasia
Akraasia (kreeka keeles άκρασία 'segipaisatus') ehk tahtenõrkuse või taltsutamatuse mõiste põlvneb antiikeetika aruteludest.
Vaata Aristoteles ja Akraasia
Aleksander Suur
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Vaata Aristoteles ja Aleksander Suur
Algprintsiip
Algprintsiip on Aristotelese õpetuse järgi enesestmõistetav väide, mis võetakse (koos teiste algprintsiipidega) tõestamisel eelduseks.
Vaata Aristoteles ja Algprintsiip
Amélie Rorty
Amélie Oksenberg Rorty (20. mai 1932 Belgia – 18. september 2020) oli Poola juudi päritolu USA filosoof.
Vaata Aristoteles ja Amélie Rorty
Ambivalentsus
Ambivalentsus ehk ambivalents (ld ambos 'mõlemad' + valentia 'jõud') ehk mitmetähenduslikkus on võimalus informatsioonis, sõnades, piltides, meedias või mujal antud tähendusi mitmeti mõista, selgitada, esitada.
Vaata Aristoteles ja Ambivalentsus
An Aristotelian Account of Induction
"An Aristotelian Account of Induction" ("Üks aristotellik induktsiooniteooria") on Louis Groarke'i filosoofiline raamat.
Vaata Aristoteles ja An Aristotelian Account of Induction
Analüüs
Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666) Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.
Vaata Aristoteles ja Analüüs
Analoogia
Analoogia on objektide või objektisüsteemide vaheline võrdlus, mis tõstab esile, mis suhtes neid peetakse sarnasteks.
Vaata Aristoteles ja Analoogia
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Aristoteles ja Anatoomia
Anaxagoras
Anaxagoras kujutatuna Ateena Rahvusliku Ülikooli freskol Anaxagoras (umbes 500 eKr – 428 eKr) oli kreeka filosoof, materialist.
Vaata Aristoteles ja Anaxagoras
Andros
Andros ehk Androse saar (Andros Island) on saareks nimetatav saarestik Kariibi meres, osa Bahama saartest.
Vaata Aristoteles ja Andros
Anne Lill
Anne Lill (2010) Anne Lill (sünninimi Anne Laansoo; sündinud 15. oktoobril 1946) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.
Vaata Aristoteles ja Anne Lill
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Vaata Aristoteles ja Antiikfilosoofia
Antipatros
Antipatros (kreeka keeles Ἀντίπατρος; 397 eKr – 319 eKr) oli Vana-Makedoonia väejuht ning Philippos II ja Aleksander Suure toetaja.
Vaata Aristoteles ja Antipatros
Apeiron
Apeiron (kreeka ἄπειρον (apeiron) 'piiritu, määramatu') on vanakreeka filosoofi Anaximandrose termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratletavad omadused.
Vaata Aristoteles ja Apeiron
Apollodoros
Apollodoros (2. sajand eKr) oli Ateenast pärit vanakreeka õpetlane.
Vaata Aristoteles ja Apollodoros
Apooria
Apooria (nimetatud ka: loogiline kimbatus) on filosoofias raskesti lahendatav või ületamatu vastuoluga probleem, mis võib tekkida vaatluse (või kogemuse) ja vastava vaatluse (kogemuse) mõttelise analüüsi tagajärjel.
Vaata Aristoteles ja Apooria
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Vaata Aristoteles ja Aquino Thomas
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Aristoteles ja Araabia keel
Archytas
Archytas Herculaneumis asunud Papüüruse villast leitud Pythagorase büst, mida varem peeti Archytase omaks Archytas (428 eKr Taras (Suur-Kreeka) – 347 eKr) oli pütagoorlasest filosoof ja matemaatik, täppisteadlane, astronoom, riigimees, strateeg, Platoni kaasaegne.
Vaata Aristoteles ja Archytas
Aretē
Aretē (vanakreeka keeles ἀρετή; eesti keeles voorus, loomutäius) tähendas Vana-Kreekas üldiselt isiku suurepärasust või asja väljapaistvat kvaliteeti või suurt väärtust.
Vaata Aristoteles ja Aretē
Argument
Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.
Vaata Aristoteles ja Argument
Argumentatsioon
Argumentatsioon ehk argumenteerimine on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine teiste väidete (argumentide) abil.
Vaata Aristoteles ja Argumentatsioon
Arhont
Arhont ehk arhon (vanakreeka keeles ἄρχων arkhōn 'juht, valitseja') oli kõrgem ametnik mitmes Vana-Kreeka linnriigis.
Vaata Aristoteles ja Arhont
Aristotelese eetika
Aristotelese eetika on Aristotelese filosoofia osa, mis käsitleb inimese hüve.
Vaata Aristoteles ja Aristotelese eetika
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Vaata Aristoteles ja Aru
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Vaata Aristoteles ja Arutlus
Arvamus
Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.
Vaata Aristoteles ja Arvamus
Asklepios
"Haige laps tuuakse Asklepiose templisse". John William Waterhouse 1877 Asklepios (ladinapäraselt Aesculapius) oli vanakreeka mütoloogias tervisejumal.
Vaata Aristoteles ja Asklepios
Ateena
Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn ja suurim linn.
Vaata Aristoteles ja Ateena
Athenaios
Athenaios (ladina keeles Athenaeus) Naukratisest oli vanakreeka retoorik ja grammatik, kes oli pärit Vana-Egiptusest Naukratise linnast.
Vaata Aristoteles ja Athenaios
Atomism
Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
Vaata Aristoteles ja Atomism
Au
Duell au riivamise pärast Alexander Hamilton'i ja Aaron Burr'i vahel. Au on isiku või kollektiivi väärikus ja maine.
Vaata Aristoteles ja Au
Ausus
Ausus on inimestevahelises kommunikatsioonis ja tegevustes inimes(t)elt oodatav omadus, mis väljendub tõe rääkimises ja valetamisest hoidumises.
Vaata Aristoteles ja Ausus
Averroes
Ibn Rushd. Fragment Andrea Bonaiuto maalist. 14. sajand. Ibn Rushd (ladina keeles Averroës või Averroes; täisnimi araabia keeles أبو الوليد محمد ابن احمد ابن رشد ʾAbū l-Walīd Muḥammad ibn ʾAḥmad ibn Rušd; lühemalt ابن رشد Ibn Rušd; Córdoba – 10.
Vaata Aristoteles ja Averroes
Öeldis
Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.
Vaata Aristoteles ja Öeldis
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Aristoteles ja Bioloogia
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Vaata Aristoteles ja Boëthius
Chalkída
Chalkída (kreeka keeles Χαλκίδα ehk Χαλκίς) on linn Kreekas Euboia saarel, Euripose ehk Chalkída väina ääres.
Vaata Aristoteles ja Chalkída
Chalkidike poolsaar
Chalkidike poolsaare kaart Chalkidike poolsaar ehk Chalkidikí poolsaar (kreeka keeles: Χαλκιδική; varem eesti keeles Halkidike poolsaar) on poolsaar Kreeka kirdeosas Egeuse mere ääres.
Vaata Aristoteles ja Chalkidike poolsaar
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Vaata Aristoteles ja Charles Darwin
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Vaata Aristoteles ja David Hume
De interpretatione
"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.
Vaata Aristoteles ja De interpretatione
Deduktsioon
Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
Vaata Aristoteles ja Deduktsioon
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Aristoteles ja Definitsioon
Deontoloogiline eetika
Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.
Vaata Aristoteles ja Deontoloogiline eetika
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Vaata Aristoteles ja Dialektika
Dialoog
Dialoog ehk kahekõne (kreeka keeles dialogos 'vestlus') on kahe või enama isiku omavaheline vestlus.
Vaata Aristoteles ja Dialoog
Diogenes Laertios
Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.
Vaata Aristoteles ja Diogenes Laertios
Diskussioon
Diskussioon ehk vestlus on kahe või enama, mõnikord ka ühe, inimese omavaheline suhtlus, tavaliselt selline, mille käigus arutatakse kindlat teemat.
Vaata Aristoteles ja Diskussioon
Doxa
Käesolev artikkel on tõlgitud Wikipedia ingliskeelsest versioonist Doxa. Doxa (Vana-Kreeka keeles δόξα; tegusõnast δοκεῖν dokein, "tunduma", "näima", "mõtlema" ja "nõustuma/heaks kiitma") on Kreeka sõna, mis tähendab levinud uskumust/tõekspidamist või populaarset arvamust.
Vaata Aristoteles ja Doxa
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Vaata Aristoteles ja Eeldus
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Aristoteles ja Eetika
Eitav kõneliik
Eitav kõneliik ehk negatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Kati ei läinud poodi.
Vaata Aristoteles ja Eitav kõneliik
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Vaata Aristoteles ja Eitus
Eklektitsism
Eklektitsism (kr eklektikos 'väljavaliv') ehk eklektika on filosoofias, usulistes õpetustes, kunstis jm rakendatav erinevate vaadete, tõekspidamiste ja hinnangute ning stiilide ja laadide ühendamine.
Vaata Aristoteles ja Eklektitsism
Element (stiihia)
Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).
Vaata Aristoteles ja Element (stiihia)
Elusolend
Elusolendi all mõeldakse bioloogias mis tahes organismi, sealhulgas näiteks taimi ja seeni.
Vaata Aristoteles ja Elusolend
Emotsioon
Tunne ehk emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
Vaata Aristoteles ja Emotsioon
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Vaata Aristoteles ja Empirism
Entümeem
Entümeem (kreeka enthymema 'mõte') on arutlus (nt süllogism), mille mõni eeldus või järeldus ei ole sõnastatud.
Vaata Aristoteles ja Entümeem
Ephesos
Celsuse raamatukogu varemed Artemise templi illustratsioon Ephesos ehk Efesos oli Vana-Kreeka linn, mis asus Väike-Aasia poolsaare edelaosas, Egeuse mere idarannikul.
Vaata Aristoteles ja Ephesos
Epikuros
Epikurose büst, roomlaste valmistatud Kreeka originaali järgi, mis on hävinud Epikuros (342/341 eKr Samos – 271/270 eKr Ateena) oli Vana-Kreeka filosoof ja epikureismi looja.
Vaata Aristoteles ja Epikuros
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Aristoteles ja Epistemoloogia
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Vaata Aristoteles ja Esteetika
Euboia
Euboia (kreeka keeles Εύβοια (Évvoia)) on saar Egeuse meres, Kreeta järel pindalalt teine Kreeka saar, teisel kohal ka elanike arvult – 198 130 (2001).
Vaata Aristoteles ja Euboia
Ex nihilo nihil fit
Ex nihilo nihil fit (eimillestki ei saa midagi) ehk ex nihilo nihil (eimillestki eimidagi) ehk nihil ex nihilo (eimiskist ei teki midagi) on põhimõte, mille järgi mitte miski ei saa sündida mittemillestki.
Vaata Aristoteles ja Ex nihilo nihil fit
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Aristoteles ja Füüsika
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Vaata Aristoteles ja Füüsika (Aristoteles)
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Aristoteles ja Filosoofia
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Vaata Aristoteles ja Filosoofia veebientsüklopeedia
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Vaata Aristoteles ja Formaalloogika
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Vaata Aristoteles ja Fraas
Franz Brentano
Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.
Vaata Aristoteles ja Franz Brentano
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Vaata Aristoteles ja G. E. M. Anscombe
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Vaata Aristoteles ja Galileo Galilei
Gümnaasium (Vana-Kreeka)
Gümnaasium oli Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis.
Vaata Aristoteles ja Gümnaasium (Vana-Kreeka)
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Vaata Aristoteles ja Gottlob Frege
Hannah Arendt
Hannah Arendt (14. oktoober 1906 Linden, Hannoveri lähedal – 4. detsember 1975 New York) oli juudi päritolu Saksa politoloog, keda sageli nimetatakse filosoofiks, kuigi ta ise ennast selleks ei pidanud.
Vaata Aristoteles ja Hannah Arendt
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Vaata Aristoteles ja Harjumus
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Vaata Aristoteles ja Heitlehisus
Heldus
Heldus on omadus anda teistele, ootamata midagi vastutasuks.
Vaata Aristoteles ja Heldus
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Vaata Aristoteles ja Heliotsentriline maailmasüsteem
Hierarhia
Hierarhia (kreeka keeles hieros püha + archē valitsus, võim) on astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.
Vaata Aristoteles ja Hierarhia
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Aristoteles ja Hing
Historia
"Historia" on Herodotose ajalooteos, mis kirjeldab Kreeka-Pärsia sõdasid.
Vaata Aristoteles ja Historia
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Vaata Aristoteles ja Idealism
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Vaata Aristoteles ja Identsus
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Vaata Aristoteles ja Ilu
Immanents
Immanents (tuletatud keskaja ladina keele sõnast immanens 'omane, sisemine', mis on vorm keskaja ladina keele sõnast immanere millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste transtsendentsile ning tähendab seda, mis on esemele või nähtusele seesmiselt omane, nähtuse sisemisest loomusest tulenev.
Vaata Aristoteles ja Immanents
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Aristoteles ja Immanuel Kant
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Vaata Aristoteles ja Indiviid
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Vaata Aristoteles ja Induktsioon
Inspiratsioon
Jacek Malczewski, "Kunstniku inspiratsioon" (1897) Inspiratsioon on ebateadlik (inglise unconscious) ja äkiline loomingulisuse sähvatus (või ka loomingulise aktiivsuse seisund), mida esineb kirjanike, muusikute jt kunstialade inimeste loomingutegevuse käigus.
Vaata Aristoteles ja Inspiratsioon
Ion (Platoni dialoog)
"Ion" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Vaata Aristoteles ja Ion (Platoni dialoog)
Iseloom
Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes.
Vaata Aristoteles ja Iseloom
Jaatav kõneliik
Jaatav kõneliik ehk afirmatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisega kirjeldatava tegevuse jaatust.
Vaata Aristoteles ja Jaatav kõneliik
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Vaata Aristoteles ja Järeldus
Johannes Duns Scotus
Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.
Vaata Aristoteles ja Johannes Duns Scotus
Juhus
Juhus on ettearvamatu sündmus või olukord.
Vaata Aristoteles ja Juhus
Julgus
Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga.
Vaata Aristoteles ja Julgus
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Aristoteles ja Jumal
Jumalus
Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.
Vaata Aristoteles ja Jumalus
Justin Humphreys
Justin Humphreys on USA filosoof, Villanova Ülikooli õppejõud.
Vaata Aristoteles ja Justin Humphreys
Kasvatus
Kasvatus on Peeter Põllu järgi “teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk".
Vaata Aristoteles ja Kasvatus
Katarsis
Katarsis (kreeka keeles κάθαρσις katharsis 'puhastumine') on emotsioonide puhastumine ja emotsionaalsete pingete maandamine kunsti abil või hinge puhastumine ja uuendumine elamuste mõjul.
Vaata Aristoteles ja Katarsis
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Vaata Aristoteles ja Kategooria (filosoofia)
Kategooriad
"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.
Vaata Aristoteles ja Kategooriad
Käsk
Käsk on ülema suuline, kirjalik või märguande vormis tahte väljendus mingi ülesande teostamiseks.
Vaata Aristoteles ja Käsk
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Aristoteles ja Keel
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Vaata Aristoteles ja Kehtivus
Kesktermin
Kesktermin on süllogismi termin, mis järelduses ei esine.
Vaata Aristoteles ja Kesktermin
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Vaata Aristoteles ja Kinnistäht
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Vaata Aristoteles ja Kogemus
Kohus (eetika)
Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.
Vaata Aristoteles ja Kohus (eetika)
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Vaata Aristoteles ja Kolmnurk
Komöödia
Marchel Mithosi komöödiat "Voodi" esitab Rannu külateater Emu Komöödia ehk pilke- või naljamäng (kr kōmōdia http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang.
Vaata Aristoteles ja Komöödia
Konkreetsus
Konkreetsus on omadus olla seotud meeltetajuga või üksikjuhuga.
Vaata Aristoteles ja Konkreetsus
Kontekst
Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side') on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.
Vaata Aristoteles ja Kontekst
Kontemplatsioon
Kontemplatsioon (ladina keeles contemplatio 'vaatlus') on üldises tähenduses mõtisklus või mõtisklev vaatlus.
Vaata Aristoteles ja Kontemplatsioon
Kontradiktoorsus
Kontradiktoorsus on teatud tüüpi suhe kahe propositsiooni, otsustuse või väite vahel.
Vaata Aristoteles ja Kontradiktoorsus
Kontsentrilised objektid
Kontsentrilised ringid Üksteise sees olevatel kontsentrilistel objektidel on sama keskpunkt või telg.
Vaata Aristoteles ja Kontsentrilised objektid
Koopula
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).
Vaata Aristoteles ja Koopula
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Vaata Aristoteles ja Kosmoloogia
Kuningas Oidipus
Teater Ugala vabaõhuetendus "Kuningas Oidipus" 1923. aastal, Jaan Rieti foto "Kuningas Oidipus" (vanakreeka keeles "Οἰδίπους Τύραννος" ("Oidipous Tyrannos"), ladina keeles "Oedipus Tyrannus" või "Oedipus Rex") on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr.
Vaata Aristoteles ja Kuningas Oidipus
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Aristoteles ja Kuu
Kvaliteet (filosoofia)
Kvaliteet (ladina keeles qualitas) on objektist mõtlemise üks põhivorme, mille alla kuulub kõik see, mida ei mõelda objekti "sellena" (Daß), st olemasolu (Existenz) või olemusena (Wesenheit), vaid määramise (Bestimmung) ja tunnusena (Merkmal), mis eristab üht objekti teistest.
Vaata Aristoteles ja Kvaliteet (filosoofia)
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Vaata Aristoteles ja Kvantiteet
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Aristoteles ja Ladina keel
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Vaata Aristoteles ja Lause
Lausung
Lausung on peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus.
Vaata Aristoteles ja Lausung
Lääne filosoofia
Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.
Vaata Aristoteles ja Lääne filosoofia
Life and Action
"Life and Action: Elementary Structures of Practice and Practical Thought" ("Elu ja tegu: praktika ja praktilise mõtlemise elementaarstruktuurid") on Michael Thompsoni filosoofiline teos.
Vaata Aristoteles ja Life and Action
Liigierisus
Liigierisus ehk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus.
Vaata Aristoteles ja Liigierisus
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Aristoteles ja Liik (bioloogia)
Liikumatu liigutaja
Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.
Vaata Aristoteles ja Liikumatu liigutaja
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Vaata Aristoteles ja Loodusfilosoofia
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Aristoteles ja Loogika
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Aristoteles ja Loomad
Loomulik liik
Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.
Vaata Aristoteles ja Loomulik liik
Loomus
Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.
Vaata Aristoteles ja Loomus
Louis Groarke
Louis F. Groarke (sündinud 1953 Londonis, Inglismaal) on Kanada filosoof, St. Francis Xavier University filosoofiaosakonna professor.
Vaata Aristoteles ja Louis Groarke
Louvre
Vana-Kreeka võidujumalannat Niket kujutav skulptuur "Samothrake Nike" Louvre'is Louvre (prantsuse keeles Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal.
Vaata Aristoteles ja Louvre
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Vaata Aristoteles ja Luule
Lykeion
Lykeios (vanakreeka keeles Λύκειον) oli Apollon Lykeiosele pühendatud hiiesalu Ateenas.
Vaata Aristoteles ja Lykeion
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Aristoteles ja Maa
Maalikunst
EKM maalikogu Maalikunst on kujutava kunsti liik.
Vaata Aristoteles ja Maalikunst
Maimonides
Blaisio Ugolino joonistus Maimonidesest, 1744 Maimonides ehk rabi Moše ben Maimon (רבי משה בן מימון; tuntud ka akronüümi Rambam järgi; 1135 (või 1138) Córdoba, Almoraviidide riik (tänapäeva Hispaania) – 1204 Fostat, Aijubiidide sultanaat (tänapäeva Egiptus)) oli sefaradi juudi õpetlane, arst, astronoom, teoloog ja filosoof, keskaja üks tuntumaid Toora kommentaatoreid.
Vaata Aristoteles ja Maimonides
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Vaata Aristoteles ja Mateeria
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Aristoteles ja Matemaatika
Matemaatiline objekt
Matemaatilised objektid on asjad (objektid), mida matemaatika käsitleb, näiteks arvud, funktsioonid, hulgad, kehad ja graafid.
Vaata Aristoteles ja Matemaatiline objekt
Materialism
Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.
Vaata Aristoteles ja Materialism
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Vaata Aristoteles ja Mälu
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Aristoteles ja Mõiste
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Vaata Aristoteles ja Mõistus
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Vaata Aristoteles ja Meeled
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Vaata Aristoteles ja Meeleelund
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Aristoteles ja Metafüüsika
Metafüüsika (Aristoteles)
"Metafüüsika" on Aristotelese teos, mis on pandud tema märkmetest või loengute "käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma.
Vaata Aristoteles ja Metafüüsika (Aristoteles)
Metafüüsika 4
"Metafüüsika 4" ehk "Metafüüsika Γ" on Aristotelese teose "Metafüüsika" 4.
Vaata Aristoteles ja Metafüüsika 4
Metafüüsika 7
Metafüüsika 7. raamatu algus, Moerbeke Williami 14. sajandi ladinakeelne tõlge "Metafüüsika" 7.
Vaata Aristoteles ja Metafüüsika 7
Metafoor
Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K.
Vaata Aristoteles ja Metafoor
Methone
Methone (vanakreeka Μεθώνη) oli üks alküoniididest, titaan Alkyoneuse tütar vanakreeka mütoloogias.
Vaata Aristoteles ja Methone
Michael Thompson
Michael Thomson on USA filosoof, kes tegeleb praktilise filosoofiaga.
Vaata Aristoteles ja Michael Thompson
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19.
Vaata Aristoteles ja Mikołaj Kopernik
Mimees
Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.
Vaata Aristoteles ja Mimees
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Vaata Aristoteles ja Minevik
Mnemoonika
Gregoriuse kalendri kuude pikkuse meeldejätmiseks on levinud sõrmenukkide mnemoonika, kus iga nukk tähistab 31-päevast kuud Mnemoonika (tuntud ka kui mälutehnika ja mälukunst, mnemotehniliste võtete kogum, mnemotehnika või mnemovõtete kogum) on reeglid või võtted teadmiste meelespidamise või meenutamise hõlbustamiseks.
Vaata Aristoteles ja Mnemoonika
Modaalne loogika
Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.
Vaata Aristoteles ja Modaalne loogika
Modern Moral Philosophy
"Modern Moral Philosophy" ("Uusaja moraalifilosoofia" või "Moodne moraalifilosoofia") on G. E. M. Anscombe'i artikkel, millega ta algatas vooruseetika taassünni.
Vaata Aristoteles ja Modern Moral Philosophy
Moodus
Moodus on filosoofia mõiste, mis tähendab olemise viisi.
Vaata Aristoteles ja Moodus
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Vaata Aristoteles ja Moraal
Moraalirelativism
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest.
Vaata Aristoteles ja Moraalirelativism
Musikē
Musikē ehk mousikē (kreeka keeles μουσική 'muusade kunst') on lauldes ettekantud luule.
Vaata Aristoteles ja Musikē
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Aristoteles ja Muusika
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Vaata Aristoteles ja Muutuja
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Vaata Aristoteles ja Muutumine
Nancy Cartwright (filosoof)
Nancy Cartwright 1990ndatel Nancy Cartwright (sündinud 24. jaanuaril 1944 Pennsylvanias) on ameerika teadusfilosoof.
Vaata Aristoteles ja Nancy Cartwright (filosoof)
Nauding
Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.
Vaata Aristoteles ja Nauding
Nikanor Stageirast
Nikanor Stageirast (vanakreeka Νικάνωρ Nikánōr; 4. sajand eKr) oli kreeklane, Aristotelesese lähikondlane või vähemalt kaaskodanik.
Vaata Aristoteles ja Nikanor Stageirast
Nikomachos (Aristotelese isa)
Nikomachos (Νικόμαχος; õilmitses umbes 375 eKr) oli filosoof Aristotelese isa.
Vaata Aristoteles ja Nikomachos (Aristotelese isa)
Nikomachose eetika
1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.
Vaata Aristoteles ja Nikomachose eetika
Nokkloom
Nokkloom ehk ornitorünhus (Ornithorhynchus anatinus) on ainus liik imetajate klassi ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsi nokkloomlaste sugukonna nokklooma perekonnast.
Vaata Aristoteles ja Nokkloom
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Vaata Aristoteles ja Nominalism
Nous
Nous (ka nus; vanakreeka νοῦς, ka νόος) on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud.
Vaata Aristoteles ja Nous
Oidipus
Fulchran-Jean Harriet' maal "Oidipus Kolonoses" (1798) Oidipus (vanakreeka keeles Οἰδίπους, ladinapäraselt Oedipus) oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga.
Vaata Aristoteles ja Oidipus
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Vaata Aristoteles ja Olemine
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Vaata Aristoteles ja Olemus
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Vaata Aristoteles ja Olev
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Vaata Aristoteles ja Olevik
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Vaata Aristoteles ja Ontoloogia
Organon
Organon (kreeka όργανον – 'tööriist', 'organ') on Aristotelese peripateetikutest järgijate antud koondnimi ta kuuele loogikaalasele tööle.
Vaata Aristoteles ja Organon
Osaeitav otsustus
Osaeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Vaata Aristoteles ja Osaeitav otsustus
Osajaatav otsustus
Osajaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Vaata Aristoteles ja Osajaatav otsustus
Ousia
Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.
Vaata Aristoteles ja Ousia
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Vaata Aristoteles ja Paljunemine
Palve
Palve on soovi avaldamine.
Vaata Aristoteles ja Palve
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Vaata Aristoteles ja Paratamatus
Pariisi Ülikool
Pariisi Ülikool, tuntud ka nimega La Sorbonne (sellest ka varasem nimi Sorbonne'i ülikool), loodi juba 12.
Vaata Aristoteles ja Pariisi Ülikool
Parima seletuse järeldamine
Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.
Vaata Aristoteles ja Parima seletuse järeldamine
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Aristoteles ja Päike
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Vaata Aristoteles ja Põhjus
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.
Vaata Aristoteles ja Põhjuslikkus
Peripateetikud
Aristotelese kool, Gustav Adolph Spangenberg maal 1880ndatest Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond.
Vaata Aristoteles ja Peripateetikud
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Vaata Aristoteles ja Peter Strawson
Phaidros
"Phaidros" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Vaata Aristoteles ja Phaidros
Philippos II
Philippos II (kreeka Φίλιππος Β΄, 382–336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani.
Vaata Aristoteles ja Philippos II
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Aristoteles ja Planeet
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Aristoteles ja Platon
Platoni Akadeemia
Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.
Vaata Aristoteles ja Platoni Akadeemia
Platonism
Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.
Vaata Aristoteles ja Platonism
Polühistor
Leonardo da Vinci autoportree. 1512. Sangviin, joonistus. Praegu asub Biblioteca Reales TorinosPolühistor (.
Vaata Aristoteles ja Polühistor
Poliitiline filosoofia
Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.
Vaata Aristoteles ja Poliitiline filosoofia
Polis
Polis (kreeka keeles πόλις 'linn') oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
Vaata Aristoteles ja Polis
Politeia
"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.
Vaata Aristoteles ja Politeia
Politoloogia
Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid.
Vaata Aristoteles ja Politoloogia
Pragmateia
Pragmateia (saksa keeles Pragmatie) on üks Aristotelese kirjutiste tüüp.
Vaata Aristoteles ja Pragmateia
Praktiline filosoofia
Praktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.
Vaata Aristoteles ja Praktiline filosoofia
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Vaata Aristoteles ja Predikaat
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Vaata Aristoteles ja Predikaatloogika
Predikatsioon
Predikatsiooniseos on üks moodustajate vahelisi grammatilise seose liike.
Vaata Aristoteles ja Predikatsioon
Predikatsioon (filosoofia)
Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.
Vaata Aristoteles ja Predikatsioon (filosoofia)
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Vaata Aristoteles ja Propositsioon
Protagoras (Platoni dialoog)
Dialoogi "Protagoras" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Protagoras" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Vaata Aristoteles ja Protagoras (Platoni dialoog)
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Aristoteles ja Psühholoogia
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Vaata Aristoteles ja Ratsionalism
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Aristoteles ja René Descartes
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Vaata Aristoteles ja Retoorika
Richard Sorabji
Sir Richard Rustom Kharsedji Sorabji (sündinud 8. novembril 1934 Oxfordis) on Briti filosoofiaajaloolane.
Vaata Aristoteles ja Richard Sorabji
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Vaata Aristoteles ja Ringjoon
Süllogism
Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.
Vaata Aristoteles ja Süllogism
Süllogistika
Süllogistika (kreeka syllogistikos) tähendab järeldusõpetus.
Vaata Aristoteles ja Süllogistika
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Vaata Aristoteles ja Sümbol
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Vaata Aristoteles ja Süntaks
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Aristoteles ja Sõna
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Vaata Aristoteles ja Seletus
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Vaata Aristoteles ja Semantika
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Vaata Aristoteles ja Sfäär
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Vaata Aristoteles ja Skeptitsism
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Vaata Aristoteles ja Skolastika
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Vaata Aristoteles ja Sofistid
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Vaata Aristoteles ja Sokrates
Sokratese apoloogia
"Sokratese apoloogia" on Platoni teos.
Vaata Aristoteles ja Sokratese apoloogia
Sophokles
pisi Sophokles (kreeka keeles Σοφοκλῆς Sophoklēs; 497/496 eKr Kolonos – 406/405 eKr Ateena) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke.
Vaata Aristoteles ja Sophokles
Stageira
Stageira kindlusemüür Liotópi poolsaarel, vaade Chalkidike poolsaare sisemaa suunas Stageira kindlusemüürid Stageira Stageira Stageira Stageira (vanakreeka τὰ Στάγειρα ta Stageira, ka ή Στάγειρος he Stageiros, ή Στάγιρος he Stagiros, ladina Stagira (Stagīra)) oli Vana-Kreeka linn (polis) Chalkidike poolsaare idarannikul Syleuse tasandikul.
Vaata Aristoteles ja Stageira
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Vaata Aristoteles ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Vaata Aristoteles ja Subjekt (loogika)
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Vaata Aristoteles ja Substants
Substraat (filosoofia)
Substraat on filosoofias partikulaari omaduse alus, ilma ühegi omaduseta "paljas partikulaar" ("naked particular", "bare particular", "thin particular"), mis kannab omadust, liidab omadused kokku üheks asjaks ning eristab üht asja teistest.
Vaata Aristoteles ja Substraat (filosoofia)
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Vaata Aristoteles ja Suhe (filosoofia)
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Aristoteles ja Taevakeha
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Vaata Aristoteles ja Taevas
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Vaata Aristoteles ja Taju
Tanah
pisi Tanah (heebrea: תנ״ך TNK ehk 'tanakh'; eesti keeles on kasutatud ka vormi Tanak) on judaismi pühakiri.
Vaata Aristoteles ja Tanah
Tantsukunst
Eesti rahvatantsu esitamine Vanemuise kontserdimaja laval 1985. aastal Tartus tegutsev vene mustlastantsu- ja lauluansambel Maljarka esinemas Tantsukunst on kunstivorm, milles kunstiline väljendus toimub kehaliigutuste ehk tantsu abil.
Vaata Aristoteles ja Tantsukunst
Tark
Tark (ka: teadja, teadmamees) on vanemates kultuurides inimene, kelle juures käiakse nõu küsimas.
Vaata Aristoteles ja Tark
Tarkus
"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.
Vaata Aristoteles ja Tarkus
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Vaata Aristoteles ja Tähendus
Täislause
Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet.
Vaata Aristoteles ja Täislause
Tõe vastavusteooria
Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.
Vaata Aristoteles ja Tõe vastavusteooria
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Vaata Aristoteles ja Tõestus
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Aristoteles ja Tõesus
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Vaata Aristoteles ja Tõeväärtus
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Vaata Aristoteles ja Teadmine
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Aristoteles ja Teadus
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Aristoteles ja Teadusharu
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Vaata Aristoteles ja Teaduslik meetod
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst).
Vaata Aristoteles ja Tegelikkus
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Vaata Aristoteles ja Teine analüütika
Teleoloogia
Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.
Vaata Aristoteles ja Teleoloogia
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Aristoteles ja Teoloogia
Termin
Objekt, mõiste, termin ja definitsioon Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).
Vaata Aristoteles ja Termin
The Human Condition
"The Human Condition" ("Inimese olukord") on Hannah Arendti filosoofiline raamat.
Vaata Aristoteles ja The Human Condition
Theophrastos
Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.
Vaata Aristoteles ja Theophrastos
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Vaata Aristoteles ja Thomas Hobbes
Thukydides
Thukydides Thukydides (umbes 460 eKr – 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine.
Vaata Aristoteles ja Thukydides
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Vaata Aristoteles ja Tiirlemine
Timaios
"Timaios" on üks Platoni dialoogidest.
Vaata Aristoteles ja Timaios
Toomas Paul
Toomas Paul 1999. aastal Toomas Paul (sündinud 29. oktoobril 1939) on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane, dr.
Vaata Aristoteles ja Toomas Paul
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Vaata Aristoteles ja Traakia
Traditsiooniline loogika
Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.
Vaata Aristoteles ja Traditsiooniline loogika
Tragöödia
Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama).
Vaata Aristoteles ja Tragöödia
Traktaat
Traktaat (ladina keeles tractatus, "käsitlus", "arutlus") on teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti.
Vaata Aristoteles ja Traktaat
Truudus
Truudus ehk ustavus on omadus, mille puhul ollakse ustavad ehk lojaalsed kas mõnele inimesele (abikaasale, armastatule, sõbrale), inimeste rühmale (aatekaaslastele, parteile) või ideele (printsiibile).
Vaata Aristoteles ja Truudus
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Vaata Aristoteles ja Tulevik
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Vaata Aristoteles ja Tunnetus (filosoofia)
Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff
Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (1902) Enno (ka Emmo) Friedrich Wichard Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (22. detsember 1848 Markowitz (Markowice) – 25. september 1931 Berliin) oli saksa klassikaline filoloog, eelkõige vanakreeka kirjanduse spetsialist.
Vaata Aristoteles ja Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff
Universaalid
Universaalid on filosoofias üldised ideed.
Vaata Aristoteles ja Universaalid
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Vaata Aristoteles ja Utilitarism
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Vaata Aristoteles ja Uusplatonism
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Aristoteles ja Vana-Kreeka
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Vaata Aristoteles ja Vana-Makedoonia
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Aristoteles ja Vanakreeka keel
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Vaata Aristoteles ja Vastuolulisus
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Aristoteles ja Väärus
Vägi
Vägi on eriti loodususundeis kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud.
Vaata Aristoteles ja Vägi
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Vaata Aristoteles ja Väide
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Aristoteles ja Väike-Aasia
Väitlause
Väitlause ehk jutustav lause on sisult ja vormilt markeerimata lausetüüp.
Vaata Aristoteles ja Väitlause
Välistatud kolmanda seadus
Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.
Vaata Aristoteles ja Välistatud kolmanda seadus
Välistav disjunktsioon
Välistav disjunktsioon ehk välistav VÕI (kasutatakse ka termineid mitteekvivalents, antiekvivalents, range disjunktsioon) on lausearvutuses binaarne tehe, mis on tõene parajasti siis, kui tema operandidel on erinevad väärtused (kui üks on tõene ja teine väär) Seda tähistatakse järgmiste infiksoperaatoritega: XOR, EOR, EXOR, ⊻, ⩒, ⩛, ⊕, ↮, ja ≢.
Vaata Aristoteles ja Välistav disjunktsioon
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Vaata Aristoteles ja Võimalikkus
Veenmine
Veenmine on tegevus, millel on avalik eesmärk ületada kellegi kahtlus või kõhklus.
Vaata Aristoteles ja Veenmine
Venni diagramm
Venni diagramm (briti loogiku John Venni järgi) on vahend hulgateoreetiliste operatsioonide ja lausearvutuse valemite illustreerimiseks.
Vaata Aristoteles ja Venni diagramm
Viha
Viha on tugev, ebameeldiv emotsionaalne reaktsioon tajutavale provokatsioonile, haigetsaamisele või ohule.
Vaata Aristoteles ja Viha
Von der mannigfachen Bedeutung des Seienden nach Aristoteles
"Von der mannigfachen Bedeutung des Seienden nach Aristoteles" ("Oleva mitmetisest tähendusest Aristotelese järgi") on Franz Brentano filosoofiline teos.
Vaata Aristoteles ja Von der mannigfachen Bedeutung des Seienden nach Aristoteles
Voorus
Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.
Vaata Aristoteles ja Voorus
Vooruseetika
Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.
Vaata Aristoteles ja Vooruseetika
Werner Jaeger
Werner Jaeger (Max Liebermanni litograafia, 1915) Werner Wilhelm Jaeger (30. juuli 1888 Lobberich – 19. oktoober 1961 Cambridge, Massachusetts) oli saksa klassikaline filoloog.
Vaata Aristoteles ja Werner Jaeger
William Ockham
William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas.
Vaata Aristoteles ja William Ockham
Xenokrates
Xenokrates Chalkedonist ehk Xenokrates Kalchedonist (396–314 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni Akadeemia skolarh 339–314 eKr.
Vaata Aristoteles ja Xenokrates
1858
1858.
Vaata Aristoteles ja 1858
1862
1862.
Vaata Aristoteles ja 1862
1878
1878.
Vaata Aristoteles ja 1878
1880
1880.
Vaata Aristoteles ja 1880
1888
1888.
Vaata Aristoteles ja 1888
1895
1895.
Vaata Aristoteles ja 1895
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Aristoteles ja 19. sajand
1912
1912.
Vaata Aristoteles ja 1912
1923
1923.
Vaata Aristoteles ja 1923
1926
1926.
Vaata Aristoteles ja 1926
1942
1942.
Vaata Aristoteles ja 1942
1951
1951.
Vaata Aristoteles ja 1951
1957
1957.
Vaata Aristoteles ja 1957
1958
1958.
Vaata Aristoteles ja 1958
1960
1960.
Vaata Aristoteles ja 1960
1961
1961.
Vaata Aristoteles ja 1961
1963
1963.
Vaata Aristoteles ja 1963
1965
1965.
Vaata Aristoteles ja 1965
1966
1966.
Vaata Aristoteles ja 1966
1967
1967.
Vaata Aristoteles ja 1967
1968
1968.
Vaata Aristoteles ja 1968
1969
1969.
Vaata Aristoteles ja 1969
1970
1970.
Vaata Aristoteles ja 1970
1971
1971.
Vaata Aristoteles ja 1971
1972
1972.
Vaata Aristoteles ja 1972
1973
1973.
Vaata Aristoteles ja 1973
1974
1974.
Vaata Aristoteles ja 1974
1975
1975.
Vaata Aristoteles ja 1975
1976
1976.
Vaata Aristoteles ja 1976
1978
1978.
Vaata Aristoteles ja 1978
1979
1979.
Vaata Aristoteles ja 1979
1980
1980.
Vaata Aristoteles ja 1980
1981
1981.
Vaata Aristoteles ja 1981
1982
1982.
Vaata Aristoteles ja 1982
1983
1983.
Vaata Aristoteles ja 1983
1984
1984.
Vaata Aristoteles ja 1984
1985
1985.
Vaata Aristoteles ja 1985
1986
1986.
Vaata Aristoteles ja 1986
1987
1987.
Vaata Aristoteles ja 1987
1988
1988.
Vaata Aristoteles ja 1988
1989
1989.
Vaata Aristoteles ja 1989
1990
1990.
Vaata Aristoteles ja 1990
1991
1991.
Vaata Aristoteles ja 1991
1992
1992.
Vaata Aristoteles ja 1992
1993
1993.
Vaata Aristoteles ja 1993
1995
1995.
Vaata Aristoteles ja 1995
1998
1998.
Vaata Aristoteles ja 1998
1999
1999.
Vaata Aristoteles ja 1999
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Aristoteles ja 2000
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Aristoteles ja 2001
2002
2002.
Vaata Aristoteles ja 2002
2003
2003.
Vaata Aristoteles ja 2003
2004
2004.
Vaata Aristoteles ja 2004
2006
2006.
Vaata Aristoteles ja 2006
2007
2007.
Vaata Aristoteles ja 2007
2009
2009.
Vaata Aristoteles ja 2009
2013
2013.
Vaata Aristoteles ja 2013
2014
2014.
Vaata Aristoteles ja 2014
2015
2015.
Vaata Aristoteles ja 2015
2019
2019.
Vaata Aristoteles ja 2019
2020
2020.
Vaata Aristoteles ja 2020
2021
2021.
Vaata Aristoteles ja 2021
322 eKr
Aasta 322 enne Kristuse sündi oli 322.
Vaata Aristoteles ja 322 eKr
335 eKr
335.
Vaata Aristoteles ja 335 eKr
342 eKr
Aasta 342 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Vaata Aristoteles ja 342 eKr
344 eKr
Aasta 344 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Vaata Aristoteles ja 344 eKr
347 eKr
Aasta 347 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Vaata Aristoteles ja 347 eKr
384 eKr
Aasta 384 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Vaata Aristoteles ja 384 eKr
7. märts
7.
Vaata Aristoteles ja 7. märts
Vaata ka
Õigusfilosoofid
- Émile Durkheim
- Alexis de Tocqueville
- Aquino Thomas
- Aristoteles
- Bertrand Russell
- Carl Schmitt
- Denis Diderot
- Egidijus Kūris
- Francis Bacon
- Friedrich August von Hayek
- Georg Wilhelm Friedrich Hegel
- Giambattista Vico
- Gottfried Wilhelm Leibniz
- Guan Zhong
- Han Feizi
- Hannah Arendt
- Hugo Grotius
- Immanuel Kant
- Jacques Derrida
- Jeremy Bentham
- John Austin
- John Finnis
- John Locke
- Karl Jaspers
- Karl Marx
- Kong Fuzi
- María Elósegui
- Marcus Aurelius
- Margaret Gilbert
- Martin Luther
- Mengzi
- Michael Oakeshott
- Montesquieu
- Robert Alexy
- Samuel Pufendorf
- Susan Haack
- Thomas Hobbes
Sündinud 384 eKr
- Aristoteles
- Demosthenes
Surnud 322 eKr
- Aristoteles
- Demosthenes
Vanakreeka matemaatikud
- Anaxagoras
- Antiphon
- Archytas
- Aristoteles
- Bryson Herakleiast
- Demokritos
- Diophantos
- Eudoxos
- Hippias
- Ktesibios
- Philolaos
- Poseidonios
- Ptolemaios
- Xenokrates
Zooloogid
- Aristoteles