Sarnasusi Armeenia ja Armeenia ajalugu
Armeenia ja Armeenia ajalugu on 51 ühist asja (Unioonpeedia): Ararat, Areni-1 veiniköök, Armeenia, Armeenia Apostlik Kirik, Armeenia mägismaa, Armeenia NSV, Armeenia Vabariik (1918–1920), Armeenlased, Armeenlaste genotsiid, Aserbaidžaan, Autonoomia, Bagrationi dünastia, Bütsants, Constantinus Suur, Egiptus, Enklaav, Esimene maailmasõda, Galerius, Gruusia, Jerevan, Kaspia meri, Kiliikia, Kiliikia Armeenia kuningriik, Kristlus, Kurdid, Mamelukid, Manzikerti lahing, Mägi-Karabahh, Mägi-Karabahhi sõda, Mithra, ..., Nairi, Osmanite riik, Palestiina (piirkond), Partia, Põletatud maa taktika, Pompeius, Pronksiaeg, Ristisõdijate riigid, Rooma riik, Rooma vabariik, Sassaniidide riik, Süüria, Seldžukid, Seleukiidide riik, Taga-Kaukaasia SFNV, Urartu, Vasall, Väike-Armeenia, Vene-Pärsia sõda (1804–1813), Vene-Türgi sõda (1877–1878), Zoroastrism. Laienda indeks (21 rohkem) »
Ararat
Ararat (armeenia keeles Արարատ, türgi keeles Ağrı Dağı, kurdi keeles Agirî, pärsia keeles آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil.
Ararat ja Armeenia · Ararat ja Armeenia ajalugu ·
Areni-1 veiniköök
Sissepääs Areni-1 koobastesse Areni-1 veiniköök on 6100 aasta vanune veiniköök, mis avastati 2007.
Areni-1 veiniköök ja Armeenia · Areni-1 veiniköök ja Armeenia ajalugu ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Armeenia · Armeenia ja Armeenia ajalugu ·
Armeenia Apostlik Kirik
Armeenia Apostlik Kirik (armeenia keeles Հայաստանեայց Առաքելական Եկեղեցի Hajastaneajtsh Arakhelakan Jekeghetshi) on maailma vanim rahvuskirik ja üks vanimaid kristlikke kogukondi.
Armeenia ja Armeenia Apostlik Kirik · Armeenia Apostlik Kirik ja Armeenia ajalugu ·
Armeenia mägismaa
Armeenia mägismaa satelliidipilt Akhuriani jõgi Armeenia mägismaal Vaade Araratile Armeenia mägismaa (armeenia keeles Հայկական լեռնաշխարհ) on ulatuslik mägismaa Armeenias ja Türgis.
Armeenia ja Armeenia mägismaa · Armeenia ajalugu ja Armeenia mägismaa ·
Armeenia NSV
Armeenia NSV (täieliku nimega Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Armeenia ja Armeenia NSV · Armeenia NSV ja Armeenia ajalugu ·
Armeenia Vabariik (1918–1920)
Armeenia Demokraatlik Vabariik ka Armeenia Esimene Vabariik) oli esimene tänapäevane iseseisev Armeenia riik. Vabariik loodi varem Venemaale kuulunud Ida-Armeenias pärast Venemaal 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni. Valitsusjuhid kuulusid Armeenia Revolutsioonilisse Liitu (Dašnakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes põhjas Gruusia Demokraatliku Vabariigiga, läänes Osmanite impeeriumiga, lõunas Pärsiaga ja idas Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigiga. ADV loodi 28. mail 1918 ning kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920. Riigi esimene peaminister oli Hovhannes Katšaznuni (1918–1919), talle järgnesid Aleksander Khatisjan (1919–1920), Hamo Ohandžanjan (mai-november 1920) ja Simon Vratsian (november-detsember 1920). Parlamendi esimehed olid Avetis Aharonjan (1918, 1919–1920) ja Avetikh Sahakjan (1918–1919). Algusest peale oli ADV-l terve rida sise- ja välisprobleeme. Paljud selle elanikud olid Armeenia põgenikud, kes olid pagenud Armeenia genotsiidi eest Lääne-Armeenias. Osmanite Türgi vägede pealetungi tõttu poleks vabariiki peaaegu sündinudki. Vabariik püsis kaks aastat, kuni 1920. aastal vallutasid selle Mustafa Kemal Atatürgi juhitud Türgi rahvusliku valitsuse ja Nõukogude Venemaa väed.
Armeenia ja Armeenia Vabariik (1918–1920) · Armeenia Vabariik (1918–1920) ja Armeenia ajalugu ·
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Armeenia ja Armeenlased · Armeenia ajalugu ja Armeenlased ·
Armeenlaste genotsiid
Osmanite armees teeninud Venezuela ohvitser Rafael de Nogales Méndez, kes kirjutas üksikasjaliku ülevaate tapmistest raamatus "Cuatro años bajo la media luna" Armeenlaste genotsiidiks või Armeenia genotsiidiks (armeenia: Հայոց Ցեղասպանություն) nimetatakse Osmanite riigi armeenlastest elanike süstemaatilist hävitamist ja deporteerimist Esimese maailmasõja päevil (aastatel 1915–1917).
Armeenia ja Armeenlaste genotsiid · Armeenia ajalugu ja Armeenlaste genotsiid ·
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Armeenia ja Aserbaidžaan · Armeenia ajalugu ja Aserbaidžaan ·
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Armeenia ja Autonoomia · Armeenia ajalugu ja Autonoomia ·
Bagrationi dünastia
Bagrationi dünastia (ბაგრატიონი) on Gruusia valitsejasugu, maailma üks vanimaid kuninglikke dünastiaid.
Armeenia ja Bagrationi dünastia · Armeenia ajalugu ja Bagrationi dünastia ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Armeenia ja Bütsants · Armeenia ajalugu ja Bütsants ·
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Armeenia ja Constantinus Suur · Armeenia ajalugu ja Constantinus Suur ·
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Armeenia ja Egiptus · Armeenia ajalugu ja Egiptus ·
Enklaav
Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.
Armeenia ja Enklaav · Armeenia ajalugu ja Enklaav ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Armeenia ja Esimene maailmasõda · Armeenia ajalugu ja Esimene maailmasõda ·
Galerius
Galerius (Imperator Caesar Caius Galerius Valerius Maximianus Augustus); sünninimi Maximinus; 255 – 5. mai 311) oli Vana-Rooma keiser 1. maist 305 kuni surmani. Kuulutas 311. aasta aprillis, veidi enne oma surma, kristluse praktiseerimise lubatuks Rooma keisririigi aladel. Lisanimed: Germanicus maximus (293), Gothicus maximus (293), Aegyptiacus maximus (294), Thebaicus maximus (294), Sarmaticus maximus (294), Persicus maximus (295?), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298). Loomulik surm. Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Sündinud 255 Kategooria:Surnud 311.
Armeenia ja Galerius · Armeenia ajalugu ja Galerius ·
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Armeenia ja Gruusia · Armeenia ajalugu ja Gruusia ·
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Armeenia ja Jerevan · Armeenia ajalugu ja Jerevan ·
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Armeenia ja Kaspia meri · Armeenia ajalugu ja Kaspia meri ·
Kiliikia
Kiliikia (Cilicia) Kiliikia oli ajalooline maakond ja riik Väike-Aasias, mis ulatus selle kagurannikust lõunas kuni Tauruse mägedeni põhjas.
Armeenia ja Kiliikia · Armeenia ajalugu ja Kiliikia ·
Kiliikia Armeenia kuningriik
Kiliikia Armeenia kuningriik (keskarmeenia keeles Կիլիկիոյ Հայոց Թագաւորութիւն Kilikioj Hajotsh Thagavoruthjun) oli sõltumatu kuningriik kõrgkeskaegses Väike-Aasias, mille rajasid Armeenia põgenikud pärast seldžukkide sissetungi Armeeniasse.
Armeenia ja Kiliikia Armeenia kuningriik · Armeenia ajalugu ja Kiliikia Armeenia kuningriik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Armeenia ja Kristlus · Armeenia ajalugu ja Kristlus ·
Kurdid
Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.
Armeenia ja Kurdid · Armeenia ajalugu ja Kurdid ·
Mamelukid
Mamelukid (araabia keeles مملوك mamlūk 'omand, valge ori') olid keskaegses Lähis-Idas orisõdurid, kellest Aijubiidide kalifaadis moodustus valitseja kaardivägi.
Armeenia ja Mamelukid · Armeenia ajalugu ja Mamelukid ·
Manzikerti lahing
Manzikerti lahing oli lahing 26.
Armeenia ja Manzikerti lahing · Armeenia ajalugu ja Manzikerti lahing ·
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Armeenia ja Mägi-Karabahh · Armeenia ajalugu ja Mägi-Karabahh ·
Mägi-Karabahhi sõda
Armeenia sõdurid (1994). Mägi-Karabahhi konflikt ehk Mägi-Karabahhi sõda (aserbaidžaani keeles Qarabağ münaqişəsi, armeenia keeles Արցախյան գոյամարտ) oli relvastatud konflikt Taga-Kaukaasias aserbaidžaanide ja armeenlaste vahel.
Armeenia ja Mägi-Karabahhi sõda · Armeenia ajalugu ja Mägi-Karabahhi sõda ·
Mithra
Mithra on zoroastristlik iraani jumalus.
Armeenia ja Mithra · Armeenia ajalugu ja Mithra ·
Nairi
Nairi oli assüüriakeelne nimi (KUR.KUR Na-i-ri või Na-'i-ru) hõimurühma kohta Armeenia mägismaal, ligikaudu nüüdse Türgi Vani ja Hakkâri rajooni alal.
Armeenia ja Nairi · Armeenia ajalugu ja Nairi ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Armeenia ja Osmanite riik · Armeenia ajalugu ja Osmanite riik ·
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Armeenia ja Palestiina (piirkond) · Armeenia ajalugu ja Palestiina (piirkond) ·
Partia
Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Armeenia ja Partia · Armeenia ajalugu ja Partia ·
Põletatud maa taktika
Põletatud maa taktika on sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku eluks vajaliku.
Armeenia ja Põletatud maa taktika · Armeenia ajalugu ja Põletatud maa taktika ·
Pompeius
Pompeiuse büst Kopenhaagenis Ny Carlsberg Glyptotekis Gnaeus Pompeius Magnus (29. september 106 eKr – 28. september 48 eKr Pelusiumi lähedal) oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena.
Armeenia ja Pompeius · Armeenia ajalugu ja Pompeius ·
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Armeenia ja Pronksiaeg · Armeenia ajalugu ja Pronksiaeg ·
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Armeenia ja Ristisõdijate riigid · Armeenia ajalugu ja Ristisõdijate riigid ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Armeenia ja Rooma riik · Armeenia ajalugu ja Rooma riik ·
Rooma vabariik
Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.
Armeenia ja Rooma vabariik · Armeenia ajalugu ja Rooma vabariik ·
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Armeenia ja Sassaniidide riik · Armeenia ajalugu ja Sassaniidide riik ·
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Armeenia ja Süüria · Armeenia ajalugu ja Süüria ·
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Armeenia ja Seldžukid · Armeenia ajalugu ja Seldžukid ·
Seleukiidide riik
Seleukiidide riik (vanakreeka keeles Βασιλεία τῶν Σελευκιδῶν), hiljem sisuliselt Süüria kuningriik oli antiikaja hellenistlik impeerium, mis tekkis Aleksander Suure riigi jagunemisel ja mis oma kõrgajal ulatus Väike-Aasiast Indiani.
Armeenia ja Seleukiidide riik · Armeenia ajalugu ja Seleukiidide riik ·
Taga-Kaukaasia SFNV
Taga-Kaukaasia SNVFL (1928) Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (T-K SFNV), asutamisest 12. märtsil 1922 kuni 13. detsembrini 1922 Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit (T-K SNVFL) oli Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis asus Taga-Kaukaasias ning ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d. Ta eksisteeris kuni 5. detsembrini 1936.
Armeenia ja Taga-Kaukaasia SFNV · Armeenia ajalugu ja Taga-Kaukaasia SFNV ·
Urartu
8. sajandil eKr Urartu (assüüria keeles māt Urarṭu; babüloonia keeles Urashtu) ehk Urartu kuningriik ehk Vani kuningriik (urartu keeles Biai või BiainiliRobert H. Hewsen ""Van in This World; Paradise in the Next" The Historical Geography of Van/Vaspurakan" Rmt: Richard G. Hovannisian "Armenian Van/Vaspurakan. Historic Armenian Cities and Provinces" Costa Mesa, California: Mazda Publishers, 2000, lk 13; armeenia keeles Ուրարտու (Urartu)) umbes 860 – 590 eKr Armeenia mägismaal asunud kuningriik, mille keskmes oli Vani järv praeguse Türgi idaosas.
Armeenia ja Urartu · Armeenia ajalugu ja Urartu ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Armeenia ja Vasall · Armeenia ajalugu ja Vasall ·
Väike-Armeenia
2. sajandil eKr ehk vahetult enne roomlaste poolt vallutamist Väike-Armeenia (armeenia keeles Փոքր Հայք, Pokr Hayk;Adontz, Nicolas. "". Calouste Gulbenkian Foundation. Lk 311. Lissabon, 1970. ladina keeles Armenia Minor), tuntud ka kui Armenia Minor ja Armenia Inferior, hõlmas armeenlastega asustatud alasid muistsest Armeenia kuningriigist peamiselt läänes ja loodes.
Armeenia ja Väike-Armeenia · Armeenia ajalugu ja Väike-Armeenia ·
Vene-Pärsia sõda (1804–1813)
Vene-Pärsia sõda oli sõda Venemaa keisririigi ja Pärsia vahel aastatel 1804–1813.
Armeenia ja Vene-Pärsia sõda (1804–1813) · Armeenia ajalugu ja Vene-Pärsia sõda (1804–1813) ·
Vene-Türgi sõda (1877–1878)
Vene-Türgi sõda 1877–1878 ehk Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda (türgi keeles 1877–1878 Osmanlı-Rus Savaşı või 93 Harbi ehk islami kalendri kohase 1293. aasta järgi nimetatud sõda; vene keeles Русско-турецкая война) oli sõjaline konflikt Osmanite riigi ja Vene keisririigi juhitud õigeusu koalitsiooni vahel.
Armeenia ja Vene-Türgi sõda (1877–1878) · Armeenia ajalugu ja Vene-Türgi sõda (1877–1878) ·
Zoroastrism
Faravahar - üks tähtsamaid zoroastrismi sümboleid Zoroastrism (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Armeenia ja Armeenia ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Armeenia ja Armeenia ajalugu
Võrdlus Armeenia ja Armeenia ajalugu
Armeenia on 416 suhted, samas Armeenia ajalugu 120. Kuna neil ühist 51, Jaccard indeks on 9.51% = 51 / (416 + 120).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Armeenia ja Armeenia ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: