Sarnasusi Armeenia ja Iraani ajalugu
Armeenia ja Iraani ajalugu on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Araablased, Armeenia, Aserbaidžaan, Assüüria, Assüürlased, Bütsants, Egiptus, Euroopa, Gruusia, Iraan, Kaspia meri, Kreeklased, Kristlus, Kyros II, Lõuna-Kaukaasia, Mägi-Karabahh, Mongolid, Neoliitikum, Osmanite riik, Palestiina (piirkond), Partia, Pärslased, Pronksiaeg, Sassaniidid, Sassaniidide riik, Süüria, Seldžukid, Seleukiidide riik, Türgi, Vabariik, ..., Väike-Aasia, Zoroastrism, 9. sajand eKr. Laienda indeks (3 rohkem) »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Armeenia · Araablased ja Iraani ajalugu ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Armeenia · Armeenia ja Iraani ajalugu ·
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Armeenia ja Aserbaidžaan · Aserbaidžaan ja Iraani ajalugu ·
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Armeenia ja Assüüria · Assüüria ja Iraani ajalugu ·
Assüürlased
Assüürlased ehk süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.
Armeenia ja Assüürlased · Assüürlased ja Iraani ajalugu ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Armeenia ja Bütsants · Bütsants ja Iraani ajalugu ·
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Armeenia ja Egiptus · Egiptus ja Iraani ajalugu ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Armeenia ja Euroopa · Euroopa ja Iraani ajalugu ·
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Armeenia ja Gruusia · Gruusia ja Iraani ajalugu ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Armeenia ja Iraan · Iraan ja Iraani ajalugu ·
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Armeenia ja Kaspia meri · Iraani ajalugu ja Kaspia meri ·
Kreeklased
+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.
Armeenia ja Kreeklased · Iraani ajalugu ja Kreeklased ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Armeenia ja Kristlus · Iraani ajalugu ja Kristlus ·
Kyros II
Kyros II haud Pasargadaes Kyros II (ka Kyros II Suur, vanapärsia Kūruš; umbes 600 eKr või 576 eKr – 530 eKr) oli ahhemeniidide dünastiast Pärsia kuningas, Pärsia impeeriumi rajaja.
Armeenia ja Kyros II · Iraani ajalugu ja Kyros II ·
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Armeenia ja Lõuna-Kaukaasia · Iraani ajalugu ja Lõuna-Kaukaasia ·
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Armeenia ja Mägi-Karabahh · Iraani ajalugu ja Mägi-Karabahh ·
Mongolid
Mongolid (endanimetus Монгол) on tänapäeva Mongoolias, Hiinas ja Venemaal elav rahvas.
Armeenia ja Mongolid · Iraani ajalugu ja Mongolid ·
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Armeenia ja Neoliitikum · Iraani ajalugu ja Neoliitikum ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Armeenia ja Osmanite riik · Iraani ajalugu ja Osmanite riik ·
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Armeenia ja Palestiina (piirkond) · Iraani ajalugu ja Palestiina (piirkond) ·
Partia
Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Armeenia ja Partia · Iraani ajalugu ja Partia ·
Pärslased
Vana-Pärsia üliku ja sõdurite rõivad Ahhemeniidide riik oma võimsuse tipul, Dareios I valitsusajal Pärslased on iraani rahvas, kes moodustab enam kui poole Iraani elanikkonnast.
Armeenia ja Pärslased · Iraani ajalugu ja Pärslased ·
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Armeenia ja Pronksiaeg · Iraani ajalugu ja Pronksiaeg ·
Sassaniidid
Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.
Armeenia ja Sassaniidid · Iraani ajalugu ja Sassaniidid ·
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Armeenia ja Sassaniidide riik · Iraani ajalugu ja Sassaniidide riik ·
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Armeenia ja Süüria · Iraani ajalugu ja Süüria ·
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Armeenia ja Seldžukid · Iraani ajalugu ja Seldžukid ·
Seleukiidide riik
Seleukiidide riik (vanakreeka keeles Βασιλεία τῶν Σελευκιδῶν), hiljem sisuliselt Süüria kuningriik oli antiikaja hellenistlik impeerium, mis tekkis Aleksander Suure riigi jagunemisel ja mis oma kõrgajal ulatus Väike-Aasiast Indiani.
Armeenia ja Seleukiidide riik · Iraani ajalugu ja Seleukiidide riik ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Armeenia ja Türgi · Iraani ajalugu ja Türgi ·
Vabariik
Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Armeenia ja Vabariik · Iraani ajalugu ja Vabariik ·
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Armeenia ja Väike-Aasia · Iraani ajalugu ja Väike-Aasia ·
Zoroastrism
Faravahar - üks tähtsamaid zoroastrismi sümboleid Zoroastrism (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund.
Armeenia ja Zoroastrism · Iraani ajalugu ja Zoroastrism ·
9. sajand eKr
9.
9. sajand eKr ja Armeenia · 9. sajand eKr ja Iraani ajalugu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Armeenia ja Iraani ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Armeenia ja Iraani ajalugu
Võrdlus Armeenia ja Iraani ajalugu
Armeenia on 416 suhted, samas Iraani ajalugu 147. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 5.86% = 33 / (416 + 147).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Armeenia ja Iraani ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: