Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Armeenia ja Sevani rahvuspark

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Armeenia ja Sevani rahvuspark

Armeenia vs. Sevani rahvuspark

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus. Sevani rahvuspark on rahvuspark Armeenias Gegharkhunikhi maakonnas.

Sarnasusi Armeenia ja Sevani rahvuspark

Armeenia ja Sevani rahvuspark on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia, Darevskia armeniaca, Darevskia rostombekovi, Darevskia unisexualis, Dilidžani rahvuspark, Gegharkhunikhi maakond, Harilik silenastik, Hunt, Maolised, Metskass, Nastik, Rebane, Roomajad, Sevani järv, Sisalikulised, Vipera eriwanensis.

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Armeenia ja Armeenia · Armeenia ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Darevskia armeniaca

Darevskia armeniaca on sisaliku liik.

Armeenia ja Darevskia armeniaca · Darevskia armeniaca ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Darevskia rostombekovi

Darevskia rostombekovi on sisaliku liik.

Armeenia ja Darevskia rostombekovi · Darevskia rostombekovi ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Darevskia unisexualis

Darevskia unisexualis on sisaliku liik.

Armeenia ja Darevskia unisexualis · Darevskia unisexualis ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Dilidžani rahvuspark

Dilidžani rahvuspark on rahvuspark Armeenias Tavuši maakonnas.

Armeenia ja Dilidžani rahvuspark · Dilidžani rahvuspark ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Gegharkhunikhi maakond

Gegharkhunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.

Armeenia ja Gegharkhunikhi maakond · Gegharkhunikhi maakond ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Harilik silenastik

Harilik silenastik ehk silenastik (Coronella austriaca) on maoliste alamseltsi kuuluv maoliik.

Armeenia ja Harilik silenastik · Harilik silenastik ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Armeenia ja Hunt · Hunt ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Armeenia ja Maolised · Maolised ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Metskass

Metskassi levila Euroopas Metskass (Felis silvestris) on perekonda kass (Felis) kuuluv loomaliik.

Armeenia ja Metskass · Metskass ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Nastik

Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.

Armeenia ja Nastik · Nastik ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Armeenia ja Rebane · Rebane ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Armeenia ja Roomajad · Roomajad ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Sevani järv

Vaade järvele Sevanavanki kloostrist Sevan (armeenia Սևան (Sevan), Սևանա լիճ (Sevana litš; 'Sevani järv')) on järv Aasias Armeenia mägismaal 1896 m kõrgusel merepinnast.

Armeenia ja Sevani järv · Sevani järv ja Sevani rahvuspark · Näe rohkem »

Sisalikulised

Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.

Armeenia ja Sisalikulised · Sevani rahvuspark ja Sisalikulised · Näe rohkem »

Vipera eriwanensis

Vipera eriwanensis on maoliik.

Armeenia ja Vipera eriwanensis · Sevani rahvuspark ja Vipera eriwanensis · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Armeenia ja Sevani rahvuspark

Armeenia on 416 suhted, samas Sevani rahvuspark 23. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 3.64% = 16 / (416 + 23).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Armeenia ja Sevani rahvuspark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »