Sarnasusi Arterioosõõs ja Maolised
Arterioosõõs ja Maolised on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aordikaar, Kahepaiksed, Kopsud, Kuningpüüton, Loomad, Maolised, Roomajad, Süda, Südamekoda, Südamevatsake, Vatsakesesisene kanal, Venoosõõs, Veri.
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Aordikaar ja Arterioosõõs · Aordikaar ja Maolised ·
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Arterioosõõs ja Kahepaiksed · Kahepaiksed ja Maolised ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Arterioosõõs ja Kopsud · Kopsud ja Maolised ·
Kuningpüüton
Kuningpüüton (Python regius) on maoliik.
Arterioosõõs ja Kuningpüüton · Kuningpüüton ja Maolised ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Arterioosõõs ja Loomad · Loomad ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Arterioosõõs ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Arterioosõõs ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Arterioosõõs ja Süda · Maolised ja Süda ·
Südamekoda
Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.
Arterioosõõs ja Südamekoda · Maolised ja Südamekoda ·
Südamevatsake
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.
Arterioosõõs ja Südamevatsake · Maolised ja Südamevatsake ·
Vatsakesesisene kanal
Vatsakesesisene kanal on roomajate (va krokodillilised) südame vatsakese sees paiknev avaus.
Arterioosõõs ja Vatsakesesisene kanal · Maolised ja Vatsakesesisene kanal ·
Venoosõõs
Venoosõõs (ladina cavum venosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Arterioosõõs ja Venoosõõs · Maolised ja Venoosõõs ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Arterioosõõs ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Arterioosõõs ja Maolised
Võrdlus Arterioosõõs ja Maolised
Arterioosõõs on 13 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 1.93% = 13 / (13 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Arterioosõõs ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: