Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Artois' krahvkond ja Burgundia ajalugu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Artois' krahvkond ja Burgundia ajalugu

Artois' krahvkond vs. Burgundia ajalugu

Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik. Teise Burgundia hertsogkonna ja hiljem Prantsuse Burgundia provintsi Vapp Hispaania Madalmaad, reformatsiooni ajal toimus Hollandi mäss. Burgundia ajalugu ulatub tagasi aega, kui piirkonda asustasid järjekorras keldid, roomlased (galloroomlased) ja 4.

Sarnasusi Artois' krahvkond ja Burgundia ajalugu

Artois' krahvkond ja Burgundia ajalugu on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Burgundia dünastia, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Charles Südi, Germaanlased, Habsburgid, Keldid, Lõuna-Madalmaad, Marie (Burgundia), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Nancy lahing, Rooma riik, Saksa-Rooma riik.

Burgundia dünastia

Burgundia dünastia oli Kapetingide dünastia kõrvalharu, mis põlvnes Prantsusmaa kuninga Robert II nooremast pojast, Burgundia hertsog Robert I-st.

Artois' krahvkond ja Burgundia dünastia · Burgundia ajalugu ja Burgundia dünastia · Näe rohkem »

Burgundia hertsogkond

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.

Artois' krahvkond ja Burgundia hertsogkond · Burgundia ajalugu ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundia krahvkond

Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).

Artois' krahvkond ja Burgundia krahvkond · Burgundia ajalugu ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »

Charles Südi

Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.

Artois' krahvkond ja Charles Südi · Burgundia ajalugu ja Charles Südi · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Artois' krahvkond ja Germaanlased · Burgundia ajalugu ja Germaanlased · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Artois' krahvkond ja Habsburgid · Burgundia ajalugu ja Habsburgid · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Artois' krahvkond ja Keldid · Burgundia ajalugu ja Keldid · Näe rohkem »

Lõuna-Madalmaad

pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.

Artois' krahvkond ja Lõuna-Madalmaad · Burgundia ajalugu ja Lõuna-Madalmaad · Näe rohkem »

Marie (Burgundia)

pisi pisi Marie Rikas (13. veebruar 1457 Brüssel – 27. märts 1482 Wijnendale loss) oli Burgundia titulaarhertsoginna 5.

Artois' krahvkond ja Marie (Burgundia) · Burgundia ajalugu ja Marie (Burgundia) · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Artois' krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Burgundia ajalugu ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Nancy lahing

Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houry maal aastast 1862 Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades.

Artois' krahvkond ja Nancy lahing · Burgundia ajalugu ja Nancy lahing · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Artois' krahvkond ja Rooma riik · Burgundia ajalugu ja Rooma riik · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Artois' krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Burgundia ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Artois' krahvkond ja Burgundia ajalugu

Artois' krahvkond on 48 suhted, samas Burgundia ajalugu 44. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 14.13% = 13 / (48 + 44).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Artois' krahvkond ja Burgundia ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: