Sarnasusi Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani keeled
Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani keeled on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia, Aserbaidžaani keel, Aserbaidžaanlased, Bakuu, Dagestan, Eşfahān, Gruusia, Iraan, Keskaeg, Mägi-Karabahh, Murre, Nahhitševan, Nõukogude Liit, Osmanite riik, Pärsia keel, Tabrīz, Türgi, Türklased, 13. sajand, 18. sajand.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Aserbaidžaan · Armeenia ja Aserbaidžaani keeled ·
Aserbaidžaani keel
pisi Aserbaidžaani keel kuulub turgi keelte hulka.
Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani keel · Aserbaidžaani keel ja Aserbaidžaani keeled ·
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Aserbaidžaan ja Aserbaidžaanlased · Aserbaidžaani keeled ja Aserbaidžaanlased ·
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Aserbaidžaan ja Bakuu · Aserbaidžaani keeled ja Bakuu ·
Dagestan
Dagestani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas. Dagestan asub Kaukasuse peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal Tšetšeenia ja Kaspia mere vahelisel alal. Nimi Dagestan ('mägede maa') tuleneb türgi sõnast dağ ('mägi'), millele on lisatud pärsia sufiks -stan ('maa').
Aserbaidžaan ja Dagestan · Aserbaidžaani keeled ja Dagestan ·
Eşfahān
Eşfahān on linn Iraanis, Eşfahāni provintsi keskus.
Aserbaidžaan ja Eşfahān · Aserbaidžaani keeled ja Eşfahān ·
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Aserbaidžaan ja Gruusia · Aserbaidžaani keeled ja Gruusia ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Aserbaidžaan ja Iraan · Aserbaidžaani keeled ja Iraan ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Aserbaidžaan ja Keskaeg · Aserbaidžaani keeled ja Keskaeg ·
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh · Aserbaidžaani keeled ja Mägi-Karabahh ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Aserbaidžaan ja Murre · Aserbaidžaani keeled ja Murre ·
Nahhitševan
Nahhitševan (aserbaidžaani Naxçıvan) on autonoomne vabariik Aserbaidžaani koosseisus.
Aserbaidžaan ja Nahhitševan · Aserbaidžaani keeled ja Nahhitševan ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Aserbaidžaan ja Nõukogude Liit · Aserbaidžaani keeled ja Nõukogude Liit ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Aserbaidžaan ja Osmanite riik · Aserbaidžaani keeled ja Osmanite riik ·
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Aserbaidžaan ja Pärsia keel · Aserbaidžaani keeled ja Pärsia keel ·
Tabrīz
Tabrīz (pärsia تبریز, aserbaidžaani Təbriz) on linn Iraani loodeosas, Ida-Aserbaidžaani provintsi keskus ja Iraani suuruselt kolmas linn.
Aserbaidžaan ja Tabrīz · Aserbaidžaani keeled ja Tabrīz ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Aserbaidžaan ja Türgi · Aserbaidžaani keeled ja Türgi ·
Türklased
Türklased on türgi keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Aserbaidžaan ja Türklased · Aserbaidžaani keeled ja Türklased ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Aserbaidžaan · 13. sajand ja Aserbaidžaani keeled ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Aserbaidžaan · 18. sajand ja Aserbaidžaani keeled ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani keeled ühist
- Millised on sarnasused Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani keeled
Võrdlus Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani keeled
Aserbaidžaan on 167 suhted, samas Aserbaidžaani keeled 71. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 8.40% = 20 / (167 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani keeled. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: