Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aserbaidžaan ja Kaukaasia rahvad
Aserbaidžaan ja Kaukaasia rahvad on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Anatoolia, Armeenia, Armeenlased, Aserbaidžaanlased, Avaarid, Dagestan, Etnos, Grusiinid, Iraan, Kaspia meri, Kaukaasia, Kurdid, Lõuna-Kaukaasia, Lesgid, Murre, Paleoliitikum, Suur-Kaukasus, Türgi, Tsahhid, Ukrainlased, Venelased, Venemaa.
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Anatoolia ja Aserbaidžaan · Anatoolia ja Kaukaasia rahvad ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Aserbaidžaan · Armeenia ja Kaukaasia rahvad ·
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Armeenlased ja Aserbaidžaan · Armeenlased ja Kaukaasia rahvad ·
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Aserbaidžaan ja Aserbaidžaanlased · Aserbaidžaanlased ja Kaukaasia rahvad ·
Avaarid
Avaarid (ka avaarlased) on rahvas Dagestanis ja naaberaladel.
Aserbaidžaan ja Avaarid · Avaarid ja Kaukaasia rahvad ·
Dagestan
Dagestani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas. Dagestan asub Kaukasuse peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal Tšetšeenia ja Kaspia mere vahelisel alal. Nimi Dagestan ('mägede maa') tuleneb türgi sõnast dağ ('mägi'), millele on lisatud pärsia sufiks -stan ('maa').
Aserbaidžaan ja Dagestan · Dagestan ja Kaukaasia rahvad ·
Etnos
Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.
Aserbaidžaan ja Etnos · Etnos ja Kaukaasia rahvad ·
Grusiinid
Grusiinid ehk georglased (varem eesti keeles grusiinlased; gruusia keeles ქართველები (kharthvelebi)) on Lõuna-Kaukaasia rahvas, kes elab põhiliselt Gruusias (2014. aasta rahvaloenduse andmetel 3 224 564).
Aserbaidžaan ja Grusiinid · Grusiinid ja Kaukaasia rahvad ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Aserbaidžaan ja Iraan · Iraan ja Kaukaasia rahvad ·
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Aserbaidžaan ja Kaspia meri · Kaspia meri ja Kaukaasia rahvad ·
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Aserbaidžaan ja Kaukaasia · Kaukaasia ja Kaukaasia rahvad ·
Kurdid
Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.
Aserbaidžaan ja Kurdid · Kaukaasia rahvad ja Kurdid ·
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Aserbaidžaan ja Lõuna-Kaukaasia · Kaukaasia rahvad ja Lõuna-Kaukaasia ·
Lesgid
Lesgid on rahvas Dagestanis ja Aserbaidžaani põhjaosas.
Aserbaidžaan ja Lesgid · Kaukaasia rahvad ja Lesgid ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Aserbaidžaan ja Murre · Kaukaasia rahvad ja Murre ·
Paleoliitikum
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.
Aserbaidžaan ja Paleoliitikum · Kaukaasia rahvad ja Paleoliitikum ·
Suur-Kaukasus
Kaukasus Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias, osa Kaukasusest.
Aserbaidžaan ja Suur-Kaukasus · Kaukaasia rahvad ja Suur-Kaukasus ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Aserbaidžaan ja Türgi · Kaukaasia rahvad ja Türgi ·
Tsahhid
Tsahuride asuala Tsahhid ehk tsahurid on rahvas Dagestanis ja Aserbaidžaanis.
Aserbaidžaan ja Tsahhid · Kaukaasia rahvad ja Tsahhid ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Aserbaidžaan ja Ukrainlased · Kaukaasia rahvad ja Ukrainlased ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Aserbaidžaan ja Venelased · Kaukaasia rahvad ja Venelased ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aserbaidžaan ja Kaukaasia rahvad ühist
- Millised on sarnasused Aserbaidžaan ja Kaukaasia rahvad
Võrdlus Aserbaidžaan ja Kaukaasia rahvad
Aserbaidžaan on 167 suhted, samas Kaukaasia rahvad 116. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 7.77% = 22 / (167 + 116).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aserbaidžaan ja Kaukaasia rahvad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
