Assüüria ja Bahrein

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Assüüria ja Bahrein

Assüüria vs. Bahrein

Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel. Bahrein (Bahreini Kuningriik, araabia keeles مملكة البحرين Mamlakat al-Baḩrayn) on saareriik Aasias Pärsia lahes.

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Araabia keel ja Assüüria · Araabia keel ja Bahrein · Näe rohkem »

Araablased

Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.

Araablased ja Assüüria · Araablased ja Bahrein · Näe rohkem »

Babüloonia

Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.

Assüüria ja Babüloonia · Babüloonia ja Bahrein · Näe rohkem »

Iraak

Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.

Assüüria ja Iraak · Bahrein ja Iraak · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Assüüria ja Iraan · Bahrein ja Iraan · Näe rohkem »

Iraani revolutsioon

Khomeini naasmine Iraani 1. veebruaril 1979, pärast 14 aastat kestnud pagulust Iraani 1979.

Assüüria ja Iraani revolutsioon · Bahrein ja Iraani revolutsioon · Näe rohkem »

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.

Assüüria ja Islam · Bahrein ja Islam · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Assüüria ja Kristlus · Bahrein ja Kristlus · Näe rohkem »

Pärsia laht

Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.

Assüüria ja Pärsia laht · Bahrein ja Pärsia laht · Näe rohkem »

14. sajand

14.

14. sajand ja Assüüria · 14. sajand ja Bahrein · Näe rohkem »

3. aastatuhat eKr

3.

3. aastatuhat eKr ja Assüüria · 3. aastatuhat eKr ja Bahrein · Näe rohkem »

7. sajand

7.

7. sajand ja Assüüria · 7. sajand ja Bahrein · Näe rohkem »