Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Assüüria ja Mesopotaamia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Assüüria ja Mesopotaamia

Assüüria vs. Mesopotaamia

Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel. Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Sarnasusi Assüüria ja Mesopotaamia

Assüüria ja Mesopotaamia on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Akad, Akadi riik, Aramea keel, Assürioloogia, Assurbanipal, Babülon, Babüloonia, Elam, Eufrat, Hammurapi, Hetid, Iraan, Kiilkiri, Lähis-Ida, Louvre, Paabeli torn, Sargon, Sumeri keel, Sumerid, Tigris, Tsikuraat, Ur, Vana-Egiptus, Z̄āgrose mäed, 7. sajand eKr, 9. sajand eKr.

Akad

Akad (ka Akkad) oli vanaaja linn Põhja-Mesopotaamias Eufrati jõe ääres.

Akad ja Assüüria · Akad ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Akadi riik

Akadi riik oli esimene semiidikeelne Mesopotaamia impeerium, asus Akadi linnas ja seda ümbritsevatel aladel aastatel 2334-2154 eKr.

Akadi riik ja Assüüria · Akadi riik ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Aramea keel

Aramea keel on semi keelte hulka kuuluv keel.

Aramea keel ja Assüüria · Aramea keel ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Assürioloogia

Assürioloogia on teadusharu, mis tegeleb Mesopotaamia (praeguse Iraagi piirkonna) ja selle ümbruskonna vanade kultuuride, keelte ja ajaloo uurimisega.

Assüüria ja Assürioloogia · Assürioloogia ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Assurbanipal

Assurbanipal jahti pidamas Assurbanipal (685 eKr – 627 eKr) (valitses 669 või 668–627 eKr) oli viimane võimas Assüüria kuningas.

Assüüria ja Assurbanipal · Assurbanipal ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Babülon

Babüloni varemed 1932. aastal Babülon (Piiblis Paabel; akadi Babili, vanakreeka Βαβυλών (Babylon), araabia باب (Bābil)) oli linn Eufrati jõe ääres, 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas.

Assüüria ja Babülon · Babülon ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Babüloonia

Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.

Assüüria ja Babüloonia · Babüloonia ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Elam

Elam (vanemas eestikeelses kirjanduses ka Eelam) oli vanaaja riik tänapäeva Iraagi ja Iraani piirimail Zagrose mägede ja Pärsia lahe vahel.

Assüüria ja Elam · Elam ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Eufrat

Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.

Assüüria ja Eufrat · Eufrat ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Hammurapi

Hammurapi (vasakul) saamas seadusekoodeksit päikesejumal Šamašilt Hammurapi (ka Hammurabi; surnud umbes 1750 eKr (keskmise kronoloogia järgi)) oli Vana-Babüloonia kuues kuningas Babüloni esimesest dünastiast.

Assüüria ja Hammurapi · Hammurapi ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Hetid

Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni Anatoolias.

Assüüria ja Hetid · Hetid ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Assüüria ja Iraan · Iraan ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Kiilkiri

Sumeri ostu-müügileping savitahvlil kiilkirjaga Kiilkiri on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri.

Assüüria ja Kiilkiri · Kiilkiri ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Lähis-Ida

Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.

Assüüria ja Lähis-Ida · Lähis-Ida ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Louvre

Vana-Kreeka võidujumalannat Niket kujutav skulptuur "Samothrake Nike" Louvre'is Louvre (prantsuse keeles Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal.

Assüüria ja Louvre · Louvre ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Paabeli torn

Pieter Brueghel vanem "Paabeli torni ehitus" (1563) Paabeli torn oli Piibli järgi taevani ulatuv torn, mille tahtsid rajada tulevase Paabeli uhkeks muutunud asukad.

Assüüria ja Paabeli torn · Mesopotaamia ja Paabeli torn · Näe rohkem »

Sargon

Sargon ehk Sargon I (vanasemiidi Šarrukin 'tõeline kuningas') oli Akadi riigi looja, kes võis valitseda aastatel 2340–2284 e.m.a.Peeter Espak.

Assüüria ja Sargon · Mesopotaamia ja Sargon · Näe rohkem »

Sumeri keel

Sumeri keel oli sumerite keel, mida kõneldi Sumeris (Lõuna-Mesopotaamias).

Assüüria ja Sumeri keel · Mesopotaamia ja Sumeri keel · Näe rohkem »

Sumerid

Sumerid (ka sumerlased) olid vanaaja rahvas.

Assüüria ja Sumerid · Mesopotaamia ja Sumerid · Näe rohkem »

Tigris

Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.

Assüüria ja Tigris · Mesopotaamia ja Tigris · Näe rohkem »

Tsikuraat

Tsikuraat (akadi ziqqurrat, tüvest zaqāru) ehk astmiktempel on Mesopotaamia kultusehitiste tüüp: massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn.

Assüüria ja Tsikuraat · Mesopotaamia ja Tsikuraat · Näe rohkem »

Ur

Uri varemed Ur oli Sumeri linnriik.

Assüüria ja Ur · Mesopotaamia ja Ur · Näe rohkem »

Vana-Egiptus

Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.

Assüüria ja Vana-Egiptus · Mesopotaamia ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Z̄āgrose mäed

Z̄āgrose mäed kosmosest. Z̄āgros (pärsia رشته‌كوه‌های زاگرس (Reshteh Kūhhā-ye Z̄āgros), kurdi Çîyayên Zagrosê) on mäestik Aasia edelaosas.

Assüüria ja Z̄āgrose mäed · Mesopotaamia ja Z̄āgrose mäed · Näe rohkem »

7. sajand eKr

7.

7. sajand eKr ja Assüüria · 7. sajand eKr ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

9. sajand eKr

9.

9. sajand eKr ja Assüüria · 9. sajand eKr ja Mesopotaamia · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Assüüria ja Mesopotaamia

Assüüria on 188 suhted, samas Mesopotaamia 73. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 9.96% = 26 / (188 + 73).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Assüüria ja Mesopotaamia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: