188 suhted: Aššur, Ader, Afroaasia keeled, Ahhemeniidide riik, Akad, Akadi keel, Akadi riik, Akkadlased, Aleksander Suur, Aleppo, Anatoolia, Araabia kõrb, Araabia keel, Araablased, Aramea keel, Aristoteles, Assürioloogia, Assur, Assurbanipal, Şaddām Ḩusayn, Şaydā, Šamaš, Babülon, Babüloonia, Balkani poolsaar, Briti Muuseum, Chicago Ülikool, Diodoros, Diyālá kubernerkond, Dur-Šarrukin, Edomlased, Ehtekunst, Elam, Eponüüm, Esimene maailmasõda, Esindamata Rahvaste Organisatsioon, Ethnologue, Etniline puhastus, Eufrat, Eugène Delacroix, Eusebios Kaisareast, Foiniikia, Fonoloogia, Früügia, George Gordon Byron, Hammurapi, Heebrea keel, Herodotos, Hesiodos, Hetid, ..., Hieronymus, Ištar, Indoeuroopa keeled, Indoeurooplased, Iraagi sõda, Iraak, Iraan, Iraani revolutsioon, Islam, Jordaania, Kaanan, Kakskeelsus, Kaldealased, Kalifaat, Kapadookia, Kaspia meri, Kaukaasia, Kaukasus, Kõnekeel, Kiilkiri, Kiliikia, Kimmerlased, Kristlus, Kuningriik, Kurdid, Laensõna, Lamassu, Lähis-Ida, Lüüdia, Levant, Liibanon, Lingua franca, Louvre, Marduk, Meedia riik, Mesopotaamia, Monarhia, Morfoloogia, Narval, Neandertallane, Nebukadnetsar I, Ninive, Nuubia, Oligarhia, Paabeli torn, Palestiina (piirkond), Partia, Pärsia laht, Pärslased, Põhja-Aafrika, Pergamoni muuseum, Philippos V, Plii, Raidkiri, Raidkunst, Robert Koldewey, Rooma keisririik, Rooma riik, Salmanassar V, Sargon, Sargon II, Sassaniidide riik, Süüria, Süüria ajalugu, Süürlased, Seleukiidide riik, Semi keeled, Semiramis, Sin (sumeri jumal), Sküüdid, Steel, Sumer, Sumeri keel, Sumerid, Taurus, Türgi, Türklased, Tiglat-Pileser III, Tigris, Timur, Tina, Traianus, Tsikuraat, Ur, Urartu, Vahemere maad, Vana-Egiptus, Vani järv, Väärismetallid, Väike-Aasia, Vesiir, Vilistid, Viljakas poolkuu, Xenophon, Z̄āgrose mäed, 1. sajand, 11. sajand eKr, 116, 13. sajand eKr, 14. sajand, 1898, 1900, 1933, 197 eKr, 1979, 2. aastatuhat eKr, 226, 3. aastatuhat eKr, 3. sajand, 330 eKr, 520 eKr, 605 eKr, 608 eKr, 609 eKr, 612 eKr, 614 eKr, 616 eKr, 622, 622 eKr, 623 eKr, 627 eKr, 632, 652 eKr, 660. aastad eKr, 661, 670. aastad eKr, 680. aastad eKr, 7. sajand, 7. sajand eKr, 700. aastad eKr, 720. aastad eKr, 740. aastad eKr, 750, 750. aastad eKr, 770. aastad eKr, 780. aastad eKr, 8. sajand eKr, 9. sajand eKr. Laienda indeks (138 rohkem) »
Aššur
Uus-Assüüria perioodi kujutis jumal Assurist (9 või 8 saj. eKr, reljeef) Aššur (Assur) oli assüürlaste peajumal, muistse Assüüria riigi esimese pealinna Assuri peajumal ja ennekõike sõjajumal.
Uus!!: Assüüria ja Aššur · Näe rohkem »
Ader
Adraga põllu kündmine Ader on tööriist põllu kündmiseks.
Uus!!: Assüüria ja Ader · Näe rohkem »
Afroaasia keeled
Afroaasia keelte levik Afroaasia keeled (varasemad nimetused semi-hami keeled ja semiidi-hamiidi keeled) on keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas.
Uus!!: Assüüria ja Afroaasia keeled · Näe rohkem »
Ahhemeniidide riik
Ahhemeniidide riik (suurriigina ka Pärsia suurriik) oli esimene Iraani riik.
Uus!!: Assüüria ja Ahhemeniidide riik · Näe rohkem »
Akad
Akad (ka Akkad) oli vanaaja linn Põhja-Mesopotaamias Eufrati jõe ääres.
Uus!!: Assüüria ja Akad · Näe rohkem »
Akadi keel
Akadi keel (ka assüüria-babüloonia keel või babüloonia-assüüria keel) on väljasurnud keel, mis kuulus afroaasia keelkonda semi keelte hulka.
Uus!!: Assüüria ja Akadi keel · Näe rohkem »
Akadi riik
Akadi riik oli esimene semiidikeelne Mesopotaamia impeerium, asus Akadi linnas ja seda ümbritsevatel aladel aastatel 2334-2154 eKr.
Uus!!: Assüüria ja Akadi riik · Näe rohkem »
Akkadlased
Akkadi impeerium oli laiem kui akkadlaste endi asuala Akkadi kuninga Narām-Sîni võidusteel Akkadlased (ka akadlased ja akadid) oli Vana-Lähis-Ida rahvas, kes elas peamiselt Põhja-Mesopotaamias, kus rajas 3. aastatuhandel eKr ühe maailma ajaloo esimestest suurriikidest: Akkadi riigi.
Uus!!: Assüüria ja Akkadlased · Näe rohkem »
Aleksander Suur
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Uus!!: Assüüria ja Aleksander Suur · Näe rohkem »
Aleppo
Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.
Uus!!: Assüüria ja Aleppo · Näe rohkem »
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Uus!!: Assüüria ja Anatoolia · Näe rohkem »
Araabia kõrb
Araabia kõrb Araabia kõrb on kõrb Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel.
Uus!!: Assüüria ja Araabia kõrb · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Assüüria ja Araabia keel · Näe rohkem »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Assüüria ja Araablased · Näe rohkem »
Aramea keel
Aramea keel on semi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Assüüria ja Aramea keel · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Assüüria ja Aristoteles · Näe rohkem »
Assürioloogia
Assürioloogia on teadusharu, mis tegeleb Mesopotaamia (praeguse Iraagi piirkonna) ja selle ümbruskonna vanade kultuuride, keelte ja ajaloo uurimisega.
Uus!!: Assüüria ja Assürioloogia · Näe rohkem »
Assur
USA sõdurid 2008. aastal Assuri varemeid valvamas. Assur (ka Aššur ja Qal'at Sherqat; süüria keeles ܐܫܘܪ Āšūr vanapärsia keeles 𐎠𐎰𐎢𐎼 Aθur, farsi keeles آشور Āšūr, heebrea keeles אַשּׁוּר Aššûr, araabia keeles اشور Āšūr, kurdi keeles Asûr) oli linn Vana-Lähis-Idas, Assüüria riigi pealinn peaaegu kogu selle eksistentsi vältel: Vana-Assüüria pealinn 2025–1750 eKr, Kesk-Assüüria pealinn 1365–1050 eKr ja Uus-Assüüria pealinn 911–608 eKr.
Uus!!: Assüüria ja Assur · Näe rohkem »
Assurbanipal
Assurbanipal jahti pidamas Assurbanipal (685 eKr – 627 eKr) (valitses 669 või 668–627 eKr) oli viimane võimas Assüüria kuningas.
Uus!!: Assüüria ja Assurbanipal · Näe rohkem »
Şaddām Ḩusayn
Şaddām Ḩusayn ‘Abd al-Majīd at-Tikrītī (صدامحسين عبد المجيد التكريتي) (28. aprill 1937 – 30. detsember 2006) oli Iraagi president 1979–2003 ning Iraagi peaminister 1979–1991 ja 1994–2003.
Uus!!: Assüüria ja Şaddām Ḩusayn · Näe rohkem »
Şaydā
Şaydā on linn Liibanonis, Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.
Uus!!: Assüüria ja Şaydā · Näe rohkem »
Šamaš
Hammurapi (vasakul) saamas seadusekoodeksit päikesejumal Šamašilt Šamaš oli babüloonia päikesejumal.
Uus!!: Assüüria ja Šamaš · Näe rohkem »
Babülon
Babüloni varemed 1932. aastal Babülon (Piiblis Paabel; akadi Babili, vanakreeka Βαβυλών (Babylon), araabia باب (Bābil)) oli linn Eufrati jõe ääres, 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas.
Uus!!: Assüüria ja Babülon · Näe rohkem »
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Uus!!: Assüüria ja Babüloonia · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Assüüria ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Briti Muuseum
pisi pisi Briti Muuseum (inglise keeles British Museum) on muuseum Suurbritannias Londonis Bloomsburys.
Uus!!: Assüüria ja Briti Muuseum · Näe rohkem »
Chicago Ülikool
Chicago Ülikool on eraülikool Chicagos Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Assüüria ja Chicago Ülikool · Näe rohkem »
Diodoros
Diodoros Diodoros (ladina keeles Diodorus) Agyrionist, ka Diodoros Sikeliotes, ladina keeles Diodorus Siculus (umbes 80 – umbes 29 eKr) "Antiigileksikon", Tallinn: "Valgus", 1985 oli vanakreeka ajaloolane ja mütograaf, kelle viljakam loomeperiood jäi ajavahemikku 60–29 eKr.
Uus!!: Assüüria ja Diodoros · Näe rohkem »
Diyālá kubernerkond
Diyālá on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Uus!!: Assüüria ja Diyālá kubernerkond · Näe rohkem »
Dur-Šarrukin
Dur-Šarrukinist leitud inimese pea ja kotka tiibadega pull (''lamassu'') Chicago Orientalistikainstituudi muuseumis Dur-Šarrukin ('Sargoni kindlus'), nüüdne Khorsabad, oli Sargon II valitsusajal Assüüria pealinn.
Uus!!: Assüüria ja Dur-Šarrukin · Näe rohkem »
Edomlased
Edomlased olid 1. Moosese raamatu (36) järgi Jaakobi vennast Eesavist ja Aadast põlvnenud rahvas.
Uus!!: Assüüria ja Edomlased · Näe rohkem »
Ehtekunst
Ehtekunst (ka ehetekunst) on tarbekunsti liik, mis tegeleb ehete kunstilise loomisega.
Uus!!: Assüüria ja Ehtekunst · Näe rohkem »
Elam
Elam (vanemas eestikeelses kirjanduses ka Eelam) oli vanaaja riik tänapäeva Iraagi ja Iraani piirimail Zagrose mägede ja Pärsia lahe vahel.
Uus!!: Assüüria ja Elam · Näe rohkem »
Eponüüm
Eponüüm (kreeka liitsõnast epōnymos, mis tuleneb kreeka sõnadest epi 'peal', 'üle' + onyma 'nimi') on isiku nime järgi loodud mõistenimetus kas fakti või moodustise kohta.
Uus!!: Assüüria ja Eponüüm · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Assüüria ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Esindamata Rahvaste Organisatsioon
ERO lipp Esindamata Rahvaste Organisatsioon (lühend ERO; inglise keeles Unrepresented Nations and Peoples Organization (UNPO)) on valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab maailma põlisrahvaid, kelle enesemääramisõigus on suuremal või vähemal määral piiratud ning kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis.
Uus!!: Assüüria ja Esindamata Rahvaste Organisatsioon · Näe rohkem »
Ethnologue
Ethnologue on käimasolev teadusprojekt, mis käsitleb kõiki tänapäeval tuntud keeli.
Uus!!: Assüüria ja Ethnologue · Näe rohkem »
Etniline puhastus
Etniline puhastus ehk etnotsiid on üks genotsiidi vorme.
Uus!!: Assüüria ja Etniline puhastus · Näe rohkem »
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Uus!!: Assüüria ja Eufrat · Näe rohkem »
Eugène Delacroix
"Dante ja Vergilius põrgus", 1822, õli lõuendil, 189 x 246 cm, Louvre, Pariis "Sardanapaluse surm", 1827, õli lõuendil, 392 x 496 cm, Louvre, Pariis "Alžeeria naised", 1834, õli lõuendil, 180 x 229 cm, Louvre, Pariis "Vaikelu homaariga", 1827, õli lõuendil, 80,5 x 106,5 cm, Louvre, Pariis "Juudipulm Marokos", 1839–1841, õli lõuendil, 105 x 140 cm, Louvre, Pariis "Maroko sultan ümbritsetuna oma õukonnast", 1845, õli lõuendil, 384 x 343 cm, Musée des Augustins, Toulouse Ferdinand Victor Eugène Delacroix (26. aprill 1798 Charenton-Saint-Maurice Pariisi lähedal – 13. august 1863 Pariis) oli 19.
Uus!!: Assüüria ja Eugène Delacroix · Näe rohkem »
Eusebios Kaisareast
Eusebios Kaisareast (kreeka keeles Ευσέβιος ο Καισαρείας; ladina keeles Eusebius Pamphili, 260/265 – 339/340) oli varakristlik kirjanik.
Uus!!: Assüüria ja Eusebios Kaisareast · Näe rohkem »
Foiniikia
Foiniikia (vanakreeka keeles Φοινίκη (Phoinike), ka Kaanan, mõlemad arvatavasti 'purpurimaa'"Antiigileksikon", 1. kd., lk. 156) oli antiikaja maa Vahemere idakaldal.
Uus!!: Assüüria ja Foiniikia · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Assüüria ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Früügia
Früügia oli vanaaja maakond ja kuningriik Väike-Aasia loodeosas.
Uus!!: Assüüria ja Früügia · Näe rohkem »
George Gordon Byron
Lord Byron Parun Byroni vapp. pisi George Gordon Noel Byron, kuues parun Byron (tuntud ka kui lord Byron, 22. jaanuar 1788 London – 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja.
Uus!!: Assüüria ja George Gordon Byron · Näe rohkem »
Hammurapi
Hammurapi (vasakul) saamas seadusekoodeksit päikesejumal Šamašilt Hammurapi (ka Hammurabi; surnud umbes 1750 eKr (keskmise kronoloogia järgi)) oli Vana-Babüloonia kuues kuningas Babüloni esimesest dünastiast.
Uus!!: Assüüria ja Hammurapi · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Assüüria ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Herodotos
Herodotos Herodotos Halikarnassosest (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu.
Uus!!: Assüüria ja Herodotos · Näe rohkem »
Hesiodos
Gustave Moreau' teos "Hesiodos ja muusa", 1857 Hesiodos (vanakreeka keeles Ἡσίοδος, 8.–7. sajand eKr) on vanimaid teadaolevaid vanakreeka luuletajaid.
Uus!!: Assüüria ja Hesiodos · Näe rohkem »
Hetid
Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni Anatoolias.
Uus!!: Assüüria ja Hetid · Näe rohkem »
Hieronymus
Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, Piibli ladina keelde tõlkija.
Uus!!: Assüüria ja Hieronymus · Näe rohkem »
Ištar
Ištar (sumeri Inanna) oli taevakuninganna.
Uus!!: Assüüria ja Ištar · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Assüüria ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Indoeurooplased
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.
Uus!!: Assüüria ja Indoeurooplased · Näe rohkem »
Iraagi sõda
Apache'i helikopteri tegevus Iraagis Iraagi sõjaks nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003.
Uus!!: Assüüria ja Iraagi sõda · Näe rohkem »
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Uus!!: Assüüria ja Iraak · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Assüüria ja Iraan · Näe rohkem »
Iraani revolutsioon
Khomeini naasmine Iraani 1. veebruaril 1979, pärast 14 aastat kestnud pagulust Iraani 1979.
Uus!!: Assüüria ja Iraani revolutsioon · Näe rohkem »
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Uus!!: Assüüria ja Islam · Näe rohkem »
Jordaania
Jordaania on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Assüüria ja Jordaania · Näe rohkem »
Kaanan
Kaanan on ajalooline maa Lähis-Idas, Egiptusest põhjas, mis hõlmas Foiniikia ja Palestiina.
Uus!!: Assüüria ja Kaanan · Näe rohkem »
Kakskeelsus
Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ja on valmis vajaduse korral teisele keelele ümber lülituma.
Uus!!: Assüüria ja Kakskeelsus · Näe rohkem »
Kaldealased
Kaldealased olid semi hõimud, kes rändasid 9.
Uus!!: Assüüria ja Kaldealased · Näe rohkem »
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Uus!!: Assüüria ja Kalifaat · Näe rohkem »
Kapadookia
Kapadookia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia idaosas.
Uus!!: Assüüria ja Kapadookia · Näe rohkem »
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Assüüria ja Kaspia meri · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Assüüria ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Kaukasus
Kaukasuse satelliidipilt Kaukasus on mäestik Euraasias.
Uus!!: Assüüria ja Kaukasus · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: Assüüria ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Kiilkiri
Sumeri ostu-müügileping savitahvlil kiilkirjaga Kiilkiri on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri.
Uus!!: Assüüria ja Kiilkiri · Näe rohkem »
Kiliikia
Kiliikia (Cilicia) Kiliikia oli ajalooline maakond ja riik Väike-Aasias, mis ulatus selle kagurannikust lõunas kuni Tauruse mägedeni põhjas.
Uus!!: Assüüria ja Kiliikia · Näe rohkem »
Kimmerlased
Kimmerlased ehk kimmerid olid rändhõimud, kes elasid 8.-7. sajandil eKr Musta mere põhjarannikul, Põhja-Kaukaasias, Krimmis ja Karpaaditideni ulatunud aladel ning rääkisid indoeuroopa iraani keelt.
Uus!!: Assüüria ja Kimmerlased · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Assüüria ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuningriik
Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna.
Uus!!: Assüüria ja Kuningriik · Näe rohkem »
Kurdid
Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.
Uus!!: Assüüria ja Kurdid · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Assüüria ja Laensõna · Näe rohkem »
Lamassu
Lamassut kujutav Assüüria skulptuur Lamassu (kiilkirjas 𒀭𒆗, AN.KAL; sumeri keeles dlamma, akkadi keeles lamassu või šēdu) on Mesopotaamia usundis kaitsejumalus, keda kujutatakse enamasti pulli või lõvi keha, kotkatiibade ja inimpeaga.
Uus!!: Assüüria ja Lamassu · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Assüüria ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Lüüdia
Lüüdia algne piirkond Lüüdia oli vanaaja ajalooline piirkond ja kuningriik Väike-Aasia lääneosas.
Uus!!: Assüüria ja Lüüdia · Näe rohkem »
Levant
Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.
Uus!!: Assüüria ja Levant · Näe rohkem »
Liibanon
Liibanon Liibanon on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Assüüria ja Liibanon · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Assüüria ja Lingua franca · Näe rohkem »
Louvre
Vana-Kreeka võidujumalannat Niket kujutav skulptuur "Samothrake Nike" Louvre'is Louvre (prantsuse keeles Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal.
Uus!!: Assüüria ja Louvre · Näe rohkem »
Marduk
Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia.
Uus!!: Assüüria ja Marduk · Näe rohkem »
Meedia riik
Aasia impeeriumid ca 600 a eKr: Lüüdia, Vana-Egiptus, Mesopotaamia-Babüloonia, Meedia (kaardil kollasega), Pärsia impeeriumid Meedia riik oli kunagine riik Iraani kiltmaa loodeosas.
Uus!!: Assüüria ja Meedia riik · Näe rohkem »
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Uus!!: Assüüria ja Mesopotaamia · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Assüüria ja Monarhia · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Assüüria ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Narval
Narval (Monodon monoceros) on mereimetaja, kes kuulub vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi, narvallaste sugukonda ja perekonda narval.
Uus!!: Assüüria ja Narval · Näe rohkem »
Neandertallane
Nüüdisinimese ja neandertallase koljude võrdlus ''Homo neanderthalensis''(Charles R. Knight) Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens neanderthalensis) on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.
Uus!!: Assüüria ja Neandertallane · Näe rohkem »
Nebukadnetsar I
Nebukadnetsar I (akkadi Nabu-kudurri-usur) oli Babüloonia valitseja 1125–1104 eKr.
Uus!!: Assüüria ja Nebukadnetsar I · Näe rohkem »
Ninive
Ninive (eesti keeles vanapäraselt ka Niinive ja Niineve; akkadi Ninwe; süüria ܢܸܢܘܵܐ; heebrea נינוה Nīnewē; kreeka Νινευη Nineuē; ladina Nineve; aramea ܢܝܢܘܐ Nīnwē; araabia نينوى Naynuwa; farsi نینوا Nainavā) oli muistse Assüüria linn, mis asus Tigrise jõe idakaldal, Uus-Assüüria suurriigi pealinn.
Uus!!: Assüüria ja Ninive · Näe rohkem »
Nuubia
Abielupaar Nuubias 2018. aastal Nuubia on ajalooline piirkond Aafrika kirdeosas: nüüdse Egiptuse lõunaosas ja Sudaani põhjaosas (Niiluse 1. ja 6. kärestiku vahel).
Uus!!: Assüüria ja Nuubia · Näe rohkem »
Oligarhia
Oligarhia (kreeka keelest ὀλιγαρχία óligarkhía 'väheste valitsus') on valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese rühma inimeste kätte.
Uus!!: Assüüria ja Oligarhia · Näe rohkem »
Paabeli torn
Pieter Brueghel vanem "Paabeli torni ehitus" (1563) Paabeli torn oli Piibli järgi taevani ulatuv torn, mille tahtsid rajada tulevase Paabeli uhkeks muutunud asukad.
Uus!!: Assüüria ja Paabeli torn · Näe rohkem »
Palestiina (piirkond)
2. sajandil eKr Palestiina on ajalooline piirkond Lääne-Aasias Vahemerest Jordani jõeni.
Uus!!: Assüüria ja Palestiina (piirkond) · Näe rohkem »
Partia
Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Uus!!: Assüüria ja Partia · Näe rohkem »
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.
Uus!!: Assüüria ja Pärsia laht · Näe rohkem »
Pärslased
Vana-Pärsia üliku ja sõdurite rõivad Ahhemeniidide riik oma võimsuse tipul, Dareios I valitsusajal Pärslased on iraani rahvas, kes moodustab enam kui poole Iraani elanikkonnast.
Uus!!: Assüüria ja Pärslased · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Assüüria ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Pergamoni muuseum
Pergamoni muuseum Silt sissepääsu juures Pergamoni altar Pergamoni muuseum (saksa keeles Pergamonmuseum) asub Berliinis Spree jõel asuval Muuseumisaarel.
Uus!!: Assüüria ja Pergamoni muuseum · Näe rohkem »
Philippos V
Philippos V (238 eKr – 179 eKr) oli Antigoniidide dünastiast Vana-Makedoonia kuningas 221 eKr–179 eKr.
Uus!!: Assüüria ja Philippos V · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Assüüria ja Plii · Näe rohkem »
Raidkiri
Raidkiri ehk epigraaf ehk inskriptsioon on tekst, mis on jäädvustatud (kõvale) materjalile, mille esmane otstarve ei ole kirjalike tekstide kandjaks olemine.
Uus!!: Assüüria ja Raidkiri · Näe rohkem »
Raidkunst
Raidkunst on skulptuuri liik – taieste valmistamine kõvast materjalist nikerdamise või raiumise teel.
Uus!!: Assüüria ja Raidkunst · Näe rohkem »
Robert Koldewey
väljakaevamistel Babülonis (1906). Foto: R. Koldewey Robert Koldewey Robert Johann Koldewey, täisnimi Johannes Gustav Eduard Robert Koldewey (10. september 1855 Blankenburg – 4. veebruar 1925 Berliin) oli saksa arheoloog, kes sai tuntuks muistse Babüloni avastamisega tänapäeva Iraagi maa-alal.
Uus!!: Assüüria ja Robert Koldewey · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Assüüria ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Assüüria ja Rooma riik · Näe rohkem »
Salmanassar V
Salmanassar V Salmanassar V (akadi: Šulmanu-ašarid; heebrea: שַׁלְמַנְאֶסֶר; kreeka: Σαλαμανασσαρ; ladina: Salmanasar) oli Assüüria kuningas aastatel 726 kuni 722 eKr.
Uus!!: Assüüria ja Salmanassar V · Näe rohkem »
Sargon
Sargon ehk Sargon I (vanasemiidi Šarrukin 'tõeline kuningas') oli Akadi riigi looja, kes võis valitseda aastatel 2340–2284 e.m.a.Peeter Espak.
Uus!!: Assüüria ja Sargon · Näe rohkem »
Sargon II
Sargon II (paremal) ja kõrge ametnik Sargon II (akadi Šarrukinu/Šarru-kên, 'tõeline kuningas'; valitses 722–705 eKr) oli Assüüria kuningas.
Uus!!: Assüüria ja Sargon II · Näe rohkem »
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Uus!!: Assüüria ja Sassaniidide riik · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Assüüria ja Süüria · Näe rohkem »
Süüria ajalugu
See artikkel on ülevaade Süüria alade ajaloost.
Uus!!: Assüüria ja Süüria ajalugu · Näe rohkem »
Süürlased
Süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.
Uus!!: Assüüria ja Süürlased · Näe rohkem »
Seleukiidide riik
Seleukiidide riik (vanakreeka keeles Βασιλεία τῶν Σελευκιδῶν), hiljem sisuliselt Süüria kuningriik oli antiikaja hellenistlik impeerium, mis tekkis Aleksander Suure riigi jagunemisel ja mis oma kõrgajal ulatus Väike-Aasiast Indiani.
Uus!!: Assüüria ja Seleukiidide riik · Näe rohkem »
Semi keeled
Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.
Uus!!: Assüüria ja Semi keeled · Näe rohkem »
Semiramis
Semiramis relvastatud amatsoonina. Pilt pärineb 18. sajandi Itaaliast. Semiramis oli legendaarne Assüüria kuninganna.
Uus!!: Assüüria ja Semiramis · Näe rohkem »
Sin (sumeri jumal)
kaitsejumalannad lammad. Poolkuu on jumalanna Nanna ehk Sin. Umbes 2400 eKr Sin (akadi keeles, ka Su'en) või Nanna (sumeri keeles) oli kuujumal ja hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust ja oskas tähtede järgi ennustada.
Uus!!: Assüüria ja Sin (sumeri jumal) · Näe rohkem »
Sküüdid
Sküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.
Uus!!: Assüüria ja Sküüdid · Näe rohkem »
Steel
Steel (kr k stele) on ülalt ahenev, enamasti neljakandiline (harvemini kooniline) reljeefide või raidkirjadega kivisammas, mille tipus võib olla viil või akroteer.
Uus!!: Assüüria ja Steel · Näe rohkem »
Sumer
Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000. aastat eKr).
Uus!!: Assüüria ja Sumer · Näe rohkem »
Sumeri keel
Sumeri keel oli sumerite keel, mida kõneldi Sumeris (Lõuna-Mesopotaamias).
Uus!!: Assüüria ja Sumeri keel · Näe rohkem »
Sumerid
Sumerid (ka sumerlased) olid vanaaja rahvas.
Uus!!: Assüüria ja Sumerid · Näe rohkem »
Taurus
Taurus Taurus (türgi Toros dağları) on mäestik Väike-Aasias.
Uus!!: Assüüria ja Taurus · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Assüüria ja Türgi · Näe rohkem »
Türklased
Türklased on türgi keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Uus!!: Assüüria ja Türklased · Näe rohkem »
Tiglat-Pileser III
Tiglat-pileser IIITiglat-pileser III (akadi Tukultī-apil-Ešarra heebreakeelsest vormist) oli silmapaistev Assüüria kuningas, kes valitses aastatel 745–727 eKr ja keda peetakse Uus-Assüüria impeeriumi rajajaks.
Uus!!: Assüüria ja Tiglat-Pileser III · Näe rohkem »
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Uus!!: Assüüria ja Tigris · Näe rohkem »
Timur
Timur (ka Lonkur Timur (Timurlenk) või Tamerlan; 9. aprill 1336 Keš Samarkandist lõunas – 15. veebruar või 18. veebruar 1405 Farab) oli mongoli päritolu Turkestani väepealik.
Uus!!: Assüüria ja Timur · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Assüüria ja Tina · Näe rohkem »
Traianus
Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 53 Italica, Baetica – 9. august 117 Selinus, Kiliikia) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuarist 98 kuni surmani.
Uus!!: Assüüria ja Traianus · Näe rohkem »
Tsikuraat
Tsikuraat (akadi ziqqurrat, tüvest zaqāru) ehk astmiktempel on Mesopotaamia kultusehitiste tüüp: massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn.
Uus!!: Assüüria ja Tsikuraat · Näe rohkem »
Ur
Uri varemed Ur oli Sumeri linnriik.
Uus!!: Assüüria ja Ur · Näe rohkem »
Urartu
8. sajandil eKr Urartu (assüüria keeles māt Urarṭu; babüloonia keeles Urashtu) ehk Urartu kuningriik ehk Vani kuningriik (urartu keeles Biai või BiainiliRobert H. Hewsen ""Van in This World; Paradise in the Next" The Historical Geography of Van/Vaspurakan" Rmt: Richard G. Hovannisian "Armenian Van/Vaspurakan. Historic Armenian Cities and Provinces" Costa Mesa, California: Mazda Publishers, 2000, lk 13; armeenia keeles Ուրարտու (Urartu)) umbes 860 – 590 eKr Armeenia mägismaal asunud kuningriik, mille keskmes oli Vani järv praeguse Türgi idaosas.
Uus!!: Assüüria ja Urartu · Näe rohkem »
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Uus!!: Assüüria ja Vahemere maad · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Assüüria ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Vani järv
Landsati foto Vani järvest Van (türgi Van Gölü, armeenia Վանա լիճ (Vana litš), kurdi Wan) on järv Armeenia mägismaal Türgis.
Uus!!: Assüüria ja Vani järv · Näe rohkem »
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Uus!!: Assüüria ja Väärismetallid · Näe rohkem »
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Uus!!: Assüüria ja Väike-Aasia · Näe rohkem »
Vesiir
Vesiir on valitsuse juht (suurvesiir) või kõrgem haldusametnik islamimaades.
Uus!!: Assüüria ja Vesiir · Näe rohkem »
Vilistid
vilistide alad Palestiina lõunapoolsel rannikualalVilistid olid iidne rahvas, kes elas rauaajal Kaanani lõunarannikul ja moodustas linnriikide konföderatsiooni.
Uus!!: Assüüria ja Vilistid · Näe rohkem »
Viljakas poolkuu
Viljakas poolkuu on piirkond, mis hõlmab võrdlemisi niisked ja viljakad alad keset muidu kõrbelist ja poolkõrbelist Lääne-Aasiat.
Uus!!: Assüüria ja Viljakas poolkuu · Näe rohkem »
Xenophon
Xenophon (kreeka keeles Ξενοφῶν) (umbes 430 eKr Ateena – 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Assüüria ja Xenophon · Näe rohkem »
Z̄āgrose mäed
Z̄āgrose mäed kosmosest. Z̄āgros (pärsia رشتهكوههای زاگرس (Reshteh Kūhhā-ye Z̄āgros), kurdi Çîyayên Zagrosê) on mäestik Aasia edelaosas.
Uus!!: Assüüria ja Z̄āgrose mäed · Näe rohkem »
1. sajand
1.
Uus!!: Assüüria ja 1. sajand · Näe rohkem »
11. sajand eKr
11.
Uus!!: Assüüria ja 11. sajand eKr · Näe rohkem »
116
116.
Uus!!: Assüüria ja 116 · Näe rohkem »
13. sajand eKr
13.
Uus!!: Assüüria ja 13. sajand eKr · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Assüüria ja 14. sajand · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Assüüria ja 1898 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Assüüria ja 1900 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Assüüria ja 1933 · Näe rohkem »
197 eKr
197.
Uus!!: Assüüria ja 197 eKr · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Assüüria ja 1979 · Näe rohkem »
2. aastatuhat eKr
2.
Uus!!: Assüüria ja 2. aastatuhat eKr · Näe rohkem »
226
226.
Uus!!: Assüüria ja 226 · Näe rohkem »
3. aastatuhat eKr
3.
Uus!!: Assüüria ja 3. aastatuhat eKr · Näe rohkem »
3. sajand
3.
Uus!!: Assüüria ja 3. sajand · Näe rohkem »
330 eKr
330.
Uus!!: Assüüria ja 330 eKr · Näe rohkem »
520 eKr
Aasta 520 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 520 eKr · Näe rohkem »
605 eKr
Aasta 605 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 605 eKr · Näe rohkem »
608 eKr
Aasta 608 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 608 eKr · Näe rohkem »
609 eKr
Aasta 609 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 609 eKr · Näe rohkem »
612 eKr
Aasta 612 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 612 eKr · Näe rohkem »
614 eKr
Aasta 614 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 614 eKr · Näe rohkem »
616 eKr
Aasta 616 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 616 eKr · Näe rohkem »
622
622.
Uus!!: Assüüria ja 622 · Näe rohkem »
622 eKr
Aasta 622 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 622 eKr · Näe rohkem »
623 eKr
Aasta 623 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 623 eKr · Näe rohkem »
627 eKr
Aasta 627 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 627 eKr · Näe rohkem »
632
632.
Uus!!: Assüüria ja 632 · Näe rohkem »
652 eKr
Aasta 652 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Assüüria ja 652 eKr · Näe rohkem »
660. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Assüüria ja 660. aastad eKr · Näe rohkem »
661
661.
Uus!!: Assüüria ja 661 · Näe rohkem »
670. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Assüüria ja 670. aastad eKr · Näe rohkem »
680. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Assüüria ja 680. aastad eKr · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Assüüria ja 7. sajand · Näe rohkem »
7. sajand eKr
7.
Uus!!: Assüüria ja 7. sajand eKr · Näe rohkem »
700. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Assüüria ja 700. aastad eKr · Näe rohkem »
720. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Assüüria ja 720. aastad eKr · Näe rohkem »
740. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Assüüria ja 740. aastad eKr · Näe rohkem »
750
750.
Uus!!: Assüüria ja 750 · Näe rohkem »
750. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Assüüria ja 750. aastad eKr · Näe rohkem »
770. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Assüüria ja 770. aastad eKr · Näe rohkem »
780. aastad eKr
780.
Uus!!: Assüüria ja 780. aastad eKr · Näe rohkem »
8. sajand eKr
8.
Uus!!: Assüüria ja 8. sajand eKr · Näe rohkem »
9. sajand eKr
9.
Uus!!: Assüüria ja 9. sajand eKr · Näe rohkem »