Sisukord
194 suhted: Aasta, Albeedo, Alevik, Apollo-tüüpi asteroidid, Arved Sapar, Arvo Pärt, Asteroidide vöö, Astrofüüsika, Astronoomiline ühik, Atmosfäär, Šveits, Bernhard Schmidt, Bode seadus, Bremen, Carl Friedrich Gauss, Celle, Ceres (kääbusplaneet), Deimos, Eesti, Ekliptika, Epideemia, Ernst Öpik, Fookuskaugus, Fotograafia, Friedrich Georg Wilhelm Struve, Gaas, Georg Ots, Giuseppe Piazzi, Gravitatsioon, Gunnar Graps, Heinrich Wilhelm Olbers, Hermann Struve, Horisont (ajakiri), Izold Pustõlnik, Jaan Einasto, Jaan Kaplinski, Johann Daniel Titius, Johann Elert Bode, Jupiter, Kaali kraater, Kääbusplaneet, Kentaurid, Kepleri seadused, Kivim, Kliimamuutus, Komeet, Kraater, Kuiperi vöö, Ladina keel, Lagrange'i punktid, ... Laienda indeks (144 rohkem) »
- Asteroidid
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata Asteroid ja Aasta
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Vaata Asteroid ja Albeedo
Alevik
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Vaata Asteroid ja Alevik
Apollo-tüüpi asteroidid
Apollo-tüüpi asteroidid on asteroidid, mille orbiidi pikem pooltelg ületab 1 astronoomilise ühiku ja mille periheel on alla 1,017 astronoomilise ühiku (Maa afeeli).
Vaata Asteroid ja Apollo-tüüpi asteroidid
Arved Sapar
Arved Sapar Tõravere observatooriumi lähedal rapsipõllul 2008. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo Arved-Ervin Sapar (7. veebruaril 1933 Paatna küla, Rakvere vald, Virumaa – 1. detsember 2021 Tartu) oli eesti astrofüüsik ja kosmoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).
Vaata Asteroid ja Arved Sapar
Arvo Pärt
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat.
Vaata Asteroid ja Arvo Pärt
Asteroidide vöö
Asteroidide vöö on tähistatud valgega Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel.
Vaata Asteroid ja Asteroidide vöö
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Vaata Asteroid ja Astrofüüsika
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Vaata Asteroid ja Astronoomiline ühik
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Asteroid ja Atmosfäär
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Asteroid ja Šveits
Bernhard Schmidt
Bernhard Schmidt (11. aprill (vkj 30. märts) 1879 Naissaar – 1. detsember 1935 Hamburg) oli Eesti optik, astronoom ja leiutaja.
Vaata Asteroid ja Bernhard Schmidt
Bode seadus
Bode seadus ehk Titiuse-Bode seadus ehk Titius-Bode reegel oli hüpotees, mille kohaselt kõikide Päikesesüsteemi planeetide orbiitide suured poolteljed Päikesesüsteemis on seotud teatava lihtsa seaduspäraga.
Vaata Asteroid ja Bode seadus
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Vaata Asteroid ja Bremen
Carl Friedrich Gauss
Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.
Vaata Asteroid ja Carl Friedrich Gauss
Celle
Celle loss Celle vana raekoda Celle on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Celle kreisi keskus.
Vaata Asteroid ja Celle
Ceres (kääbusplaneet)
Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.
Vaata Asteroid ja Ceres (kääbusplaneet)
Deimos
Deimos on Marsi kaaslane, mis on väiksem ja Marsist kaugem kui planeedi teine kaaslane Phobos.
Vaata Asteroid ja Deimos
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Asteroid ja Eesti
Ekliptika
Ekliptika (.
Vaata Asteroid ja Ekliptika
Epideemia
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.
Vaata Asteroid ja Epideemia
Ernst Öpik
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Vaata Asteroid ja Ernst Öpik
Fookuskaugus
Fookuskaugus (tähis f) optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus.
Vaata Asteroid ja Fookuskaugus
Fotograafia
thumb Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundlikule materjalile või salvestatakse valgustundliku elektroonilise seadme (sensori) abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi (ka faile).
Vaata Asteroid ja Fotograafia
Friedrich Georg Wilhelm Struve
Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.
Vaata Asteroid ja Friedrich Georg Wilhelm Struve
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Asteroid ja Gaas
Georg Ots
Georg Ots (21. märts 1920 Petrograd – 5. september 1975 Tallinn) oli eesti laulja, näitleja ja ujuja.
Vaata Asteroid ja Georg Ots
Giuseppe Piazzi
thumb Giuseppe Piazzi (7. juuli 1746 Ponte in Valtellina – 22. juuli 1826 Napoli) oli itaalia matemaatik, astronoom ja teoloog, teatiini munk, Palermo tähetorni rajaja, Cerese avastaja.
Vaata Asteroid ja Giuseppe Piazzi
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Asteroid ja Gravitatsioon
Gunnar Graps
Gunnar Graps 1974. aastalFoto: Jaan Künnap Gunnar Graps (õieti Gunnar Graps-Grāfs; 27. november 1951 Tartu – 17. mai 2004 Tallinn) oli läti päritolu Eesti muusik, kes viljeles mitut muusikastiili, põhiliselt siiski rokki ja bluusi.
Vaata Asteroid ja Gunnar Graps
Heinrich Wilhelm Olbers
Heinrich Wilhelm Matthias Olbers (11. oktoober 1758 Arbergen – 2. märts 1840 Bremen) oli saksa astronoom, arst ja füüsik.
Vaata Asteroid ja Heinrich Wilhelm Olbers
Hermann Struve
Karl Hermann (von) Struve (3. oktoober 1854 – 12. august 1920) oli baltisaksa päritolu Venemaa ja Saksamaa astronoom ja matemaatik.
Vaata Asteroid ja Hermann Struve
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Vaata Asteroid ja Horisont (ajakiri)
Izold Pustõlnik
Izold Pustõlnik (17. märts 1938 Odessa – 2. mai 2008 Tartu) oli Eesti astrofüüsik.
Vaata Asteroid ja Izold Pustõlnik
Jaan Einasto
Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1981.
Vaata Asteroid ja Jaan Einasto
Jaan Kaplinski
Jaan Kaplinski (22. jaanuar 1941 Tartu – 8. august 2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof.
Vaata Asteroid ja Jaan Kaplinski
Johann Daniel Titius
Johann Daniel Titius Johann Daniel Titius (õieti Tietz; 2. jaanuar 1729 Konitz, Preisimaa – 11. detsember 1796 Wittenberg) oli saksa astronoom, füüsik ja bioloog.
Vaata Asteroid ja Johann Daniel Titius
Johann Elert Bode
Johan Elert Bode (19. jaanuar 1747 Hamburg – 23. november 1826 Berliin) oli saksa astronoom, keda tuntakse peamiselt Bode seaduse tõttu.
Vaata Asteroid ja Johann Elert Bode
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Vaata Asteroid ja Jupiter
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Vaata Asteroid ja Kaali kraater
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Vaata Asteroid ja Kääbusplaneet
Kentaurid
Kentaur - hobuinimene Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed.
Vaata Asteroid ja Kentaurid
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1.
Vaata Asteroid ja Kepleri seadused
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Asteroid ja Kivim
Kliimamuutus
Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Vaata Asteroid ja Kliimamuutus
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Vaata Asteroid ja Komeet
Kraater
Saint Helensi kraater (1980) Kameruni mäe kraatrid Kraater ehk vulkaanikraater on vulkaanilise materjali, vahel ka muu materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm.
Vaata Asteroid ja Kraater
Kuiperi vöö
Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Vaata Asteroid ja Kuiperi vöö
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Asteroid ja Ladina keel
Lagrange'i punktid
Rohelise värviga on märgitud viie Lagrange'i punkti paiknemine kahe keha (sinine ja kollane) liikuvas süsteemis Pöörlevas taustsüsteemis gravitatsioonilise jõu ja tsentrifugaaljõu poolt põhjustatud samaväärtuspinnad kahe keha süsteemis.
Vaata Asteroid ja Lagrange'i punktid
Laurits Leedjärv
Laurits Leedjärv (sündinud 9. augustil 1960 Jõelähtme vallas) on eesti astrofüüsik.
Vaata Asteroid ja Laurits Leedjärv
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Vaata Asteroid ja Lööklaine
Lilienthali vald
Lilienthal on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Osterholzi kreisis.
Vaata Asteroid ja Lilienthali vald
Luup (ajakiri)
Luup oli 1996.
Vaata Asteroid ja Luup (ajakiri)
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Asteroid ja Maa
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Vaata Asteroid ja Maavärin
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Vaata Asteroid ja Marss
Matemaatik
Eukleides Raffaeli maalil "Ateena kool" Matemaatik on teadlane, kes lahendab matemaatika probleeme.
Vaata Asteroid ja Matemaatik
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Vaata Asteroid ja Mütoloogia
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Vaata Asteroid ja Meteoorkeha
Mihkel Jõeveer
Mihkel Jõeveer (3. august 1937 Tori vald, Pärnumaa – 6. juuni 2006 Tõravere) oli eesti astronoom.
Vaata Asteroid ja Mihkel Jõeveer
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Vaata Asteroid ja NASA
Nälgimine
Nälgimine on ainevahetuseks vajaliku kalorienergia, toitainete ja vitamiinide ulatuslik puudujääk elusorganismis.
Vaata Asteroid ja Nälgimine
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Vaata Asteroid ja Neptuun
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Asteroid ja Nikkel
Nikolai Burdenko
Nikolai Burdenko Akadeemik Nikolai Burdenko (1876–1946). NSV Liidu postmark, 1976 (Michel nr 4471, Scott nr 4438) Nikolai Nilovitš Burdenko (vene keeles Николай Нилович Бурденко; 22. mai 1876 – 11. november 1946 Moskva) oli vene kirurg, neurokirurgia rajaja Venemaal.
Vaata Asteroid ja Nikolai Burdenko
Nikolai Pirogov
Nikolai Pirogov (vene keeles Николай Иванович Пирогов); 25. november 1810 Moskva – 5. detsember 1881 Višnja (hiljem Pirogovo; praegu Vinnõtsja, Ukraina) oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog.
Vaata Asteroid ja Nikolai Pirogov
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Asteroid ja Ookean
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Asteroid ja Orbiit
Otsetõus
Otsetõus ehk rektastsensioon (tähis RA või &alpha) on astronoomias taevasfääril paikneva punkti üks koordinaatidest ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis.
Vaata Asteroid ja Otsetõus
Otto Wilhelm von Struve
Otto Wilhelm von Struve. Ivan Kramskoi portree (1886) Otto Wilhelm von Struve (7. mai 1819 Tartu – 14. aprill 1905 Karlsruhe) oli baltisaksa päritolu Venemaa astronoom.
Vaata Asteroid ja Otto Wilhelm von Struve
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Asteroid ja Päike
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Asteroid ja Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi väikekeha
Päikesesüsteemi väikekeha on Päikesesüsteemis tiirlev taevakeha, mis ei ole planeet, kääbusplaneet või planeedi kaaslane.
Vaata Asteroid ja Päikesesüsteemi väikekeha
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Vaata Asteroid ja Põlemine
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Asteroid ja Põllumajandus
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Vaata Asteroid ja Peegeldumine
Phobos
Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust.
Vaata Asteroid ja Phobos
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Vaata Asteroid ja Planeedi kaaslane
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Asteroid ja Planeet
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Vaata Asteroid ja Polarisatsioon
Punkt
Punkt on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Asteroid ja Punkt
Quaoar
Quaoari orbiit 50000 Quaoar on Neptuuni-tagune, Kuiperi vöös liikuv taevakeha, arvatavasti kääbusplaneet.
Vaata Asteroid ja Quaoar
Rahvusvaheline Astronoomiaunioon
Rahvusvahelise Astronoomiauniooni logo Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (inglise International Astronomical Union; enamasti kasutatakse lühendit IAU; eesti keeles ka Rahvusvaheline Astronoomiaühing, Rahvusvaheline Astronoomia Liit) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab kutselisi astronoome üle maailma.
Vaata Asteroid ja Rahvusvaheline Astronoomiaunioon
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Asteroid ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Asteroid ja Räni
Reflektor
Refraktor Reflektor on peeglitest koosnev optiline teleskoop, mille objektiiv on enamasti nõgus paraboloidpeegel.
Vaata Asteroid ja Reflektor
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Vaata Asteroid ja Saturn
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Asteroid ja Süsinik
Sõnn (tähtkuju)
pisi Sõnn (ladina Taurus) on ekliptikal asuv tähtkuju.
Vaata Asteroid ja Sõnn (tähtkuju)
Sodiaak
Sodiaak 6. sajandi mosaiiksillutisel Beit Alpha sünagoogis Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat.
Vaata Asteroid ja Sodiaak
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Asteroid ja Soome
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Asteroid ja Taevakeha
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Asteroid ja Tallinn
Tarmo Oja
Tarmo Oja (sündinud 21. detsembril 1934 Tallinnas) on eesti päritolu Rootsi astronoom.
Vaata Asteroid ja Tarmo Oja
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Asteroid ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Asteroid ja Tartu Ülikool
Tartu observatoorium
Tartu Observatooriumi peahoone 2018. aasta suve alguses Tartu observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas.
Vaata Asteroid ja Tartu observatoorium
Tartu Tähetorni kalender
Tartu Tähetorni kalender on eestikeelne jätkväljaanne, mis ilmub kord aastas 1924.
Vaata Asteroid ja Tartu Tähetorni kalender
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Vaata Asteroid ja Tähtkuju
Tõnu Tuvikene
Tõnu Tuvikene (28. juuni 1952 – 13. märts 2010) oli eesti astrofüüsik ja rakendusmatemaatik.
Vaata Asteroid ja Tõnu Tuvikene
Tõravere
Tõravere on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.
Vaata Asteroid ja Tõravere
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Vaata Asteroid ja Teleskoop
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Vaata Asteroid ja Tiirlemine
Torino
Öine vaade Torinole Superga basiilika Torino (saksa, inglise ja prantsuse keeles Turin, hispaania keeles Turín) on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja città metropolitana di Torino keskus.
Vaata Asteroid ja Torino
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Vaata Asteroid ja Trajektoor
Trooja sõda
Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias.
Vaata Asteroid ja Trooja sõda
Tsunami
Tsunami (jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Vaata Asteroid ja Tsunami
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Vaata Asteroid ja Uraan (planeet)
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Asteroid ja Valgus
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Asteroid ja Vanakreeka keel
Vähimruutude meetod
Vähimruutude meetod on laialt levinud meetod regressioonanalüüsis, kus muutujate vahelise funktsionaalse sõltuvuse hindamiseks minimeeritakse regressioonijääkide ruutude summat.
Vaata Asteroid ja Vähimruutude meetod
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Vaata Asteroid ja Veenus
William Herschel
Friedrich Wilhelm Herschel (inglispäraselt Sir Frederick William Herschel) (15. november 1738 – 25. august 1822) oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja.
Vaata Asteroid ja William Herschel
Yrjö Väisälä
Yrjö Väisälä (kuni 1906. aastani Yrjö Veisell; 6. september 1891 – 21. juuli 1971) oli Soome astronoom ja füüsik.
Vaata Asteroid ja Yrjö Väisälä
1. jaanuar
1.
Vaata Asteroid ja 1. jaanuar
1. september
1.
Vaata Asteroid ja 1. september
10 Hygeia
thumb 10 Hygeia on asteroid päikesesüsteemis Asteroidide vöös.
Vaata Asteroid ja 10 Hygeia
12. aprill
12.
Vaata Asteroid ja 12. aprill
136199 Eris
136199 Eris (varasem tähistus 2003 UB313; sümbol) on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost pisut väiksem Neptuuni-tagune objekt.
Vaata Asteroid ja 136199 Eris
1541 Estonia
1541 Estonia (1939 CK) on asteroid, mille avastas 12.
Vaata Asteroid ja 1541 Estonia
1566 Icarus
1566 Icarus (lühemalt ka Icarus, vahel ka Ikarus) on Apollo-klassi asteroid.
Vaata Asteroid ja 1566 Icarus
17. märts
17.
Vaata Asteroid ja 17. märts
1743 Schmidt
1743 Schmidt on asteroid.
Vaata Asteroid ja 1743 Schmidt
1760
1760.
Vaata Asteroid ja 1760
1772
1772.
Vaata Asteroid ja 1772
1781
1781.
Vaata Asteroid ja 1781
1787
1787.
Vaata Asteroid ja 1787
1799
1799.
Vaata Asteroid ja 1799
1800
1800.
Vaata Asteroid ja 1800
1801
1801.
Vaata Asteroid ja 1801
1802
1802.
Vaata Asteroid ja 1802
1804
1804.
Vaata Asteroid ja 1804
1807
1807.
Vaata Asteroid ja 1807
1845
1845.
Vaata Asteroid ja 1845
1849
1849.
Vaata Asteroid ja 1849
1850
1850.
Vaata Asteroid ja 1850
1851
1851.
Vaata Asteroid ja 1851
1853
1853.
Vaata Asteroid ja 1853
1854
1854.
Vaata Asteroid ja 1854
1857
1857.
Vaata Asteroid ja 1857
1858
1858.
Vaata Asteroid ja 1858
1861
1861.
Vaata Asteroid ja 1861
1867
1867.
Vaata Asteroid ja 1867
1891
1891.
Vaata Asteroid ja 1891
1892
1892.
Vaata Asteroid ja 1892
1899
1899.
Vaata Asteroid ja 1899
19. september
19.
Vaata Asteroid ja 19. september
1903
1903.
Vaata Asteroid ja 1903
1904
1904.
Vaata Asteroid ja 1904
1910
1910.
Vaata Asteroid ja 1910
1923
1923.
Vaata Asteroid ja 1923
1939
1939.
Vaata Asteroid ja 1939
1996 JA1
Meteoorkeha 1996 JA1 14. mail 1996 avastati 170 m (maksimaalselt kuni 500 m) diameetriga meteoorkeha "JA1" vaid neli päeva enne selle möödumist Maast 19. mail, seda ainult 450 000 km kauguselt ja 93 000 km/h kiirusega.
Vaata Asteroid ja 1996 JA1
1997 XF11
(35396) 1997 XF11 on Maa-lähedane asteroid, mille avastas 6. detsembril 1997 USA astronoom Jim Scotti Kitt Peaki observatooriumi 77 aastat vana 36-tollise teleskoobiga Arizona Ülikooli kosmosevaatluseprojekti raames.
Vaata Asteroid ja 1997 XF11
1999
1999.
Vaata Asteroid ja 1999
2 Pallas
2 Pallas ehk Pallas (sümbol: ⚴) on asteroid.
Vaata Asteroid ja 2 Pallas
2. oktoober
2.
Vaata Asteroid ja 2. oktoober
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Asteroid ja 2000
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Asteroid ja 2001
2002
2002.
Vaata Asteroid ja 2002
2002 NT7
2002 NT7 on Maa-lähedane objekt, asteroid, mille avastas 25. juulil 2002 USA-s asuv teleskoop.
Vaata Asteroid ja 2002 NT7
2003
2003.
Vaata Asteroid ja 2003
2003 QQ47
Asteroid 2003 QQ47 avastati 2003.
Vaata Asteroid ja 2003 QQ47
2003 SQ222
2003 SQ222 on meteoorkeha, mis 27. septembril 2003 möödus Maast 88 000 kilomeetri kauguselt.
Vaata Asteroid ja 2003 SQ222
2004 AS1
Asteroid 2004 AS1 (AL00667) Rühm USA astronoome avastas 13. jaanuaril 2004, et 30-meetrise läbimõõduga kosmiline objekt, millele anti koodnimi "2004 AS1", võib tabada Maad järgmise 36 tunni jooksul tõenäosusega üks neljale.
Vaata Asteroid ja 2004 AS1
2004 FH
2004 FH trajektoor maa-kuu vahel Asteroid 2004 FH on Maa-lähedane asteroid.
Vaata Asteroid ja 2004 FH
2006
2006.
Vaata Asteroid ja 2006
21. september
21.
Vaata Asteroid ja 21. september
23. november
23.
Vaata Asteroid ja 23. november
24. august
24.
Vaata Asteroid ja 24. august
25. veebruar
25.
Vaata Asteroid ja 25. veebruar
28. märts
28.
Vaata Asteroid ja 28. märts
28107 Sapar
28107 Sapar (1998 SA13) on asteroidide vöösse kuuluv asteroid orbitaalperioodiga 1574,3727109 päeva (4,31 aastat).
Vaata Asteroid ja 28107 Sapar
29. juuli
29.
Vaata Asteroid ja 29. juuli
29. märts
29.
Vaata Asteroid ja 29. märts
29528 Kaplinski
29528 Kaplinski (1998 AN8) on asteroidide vöösse kuuluv asteroid orbitaalperioodiga 1601,0888116 päeva (4,38 aastat).
Vaata Asteroid ja 29528 Kaplinski
3 Juno
3 Juno orbiit Juno (sümbol: ⚵) on kolmas asteroid, mis on avastatud Väikeste Planeetide Keskuse (Minor Planet Centre) kataloogisüsteemis.
Vaata Asteroid ja 3 Juno
3. aprill
3.
Vaata Asteroid ja 3. aprill
30. mai
30.
Vaata Asteroid ja 30. mai
31. detsember
31.
Vaata Asteroid ja 31. detsember
35347 Tallinn
35347 Tallinn on asteroidide vöös asuv asteroid.
Vaata Asteroid ja 35347 Tallinn
35618 Tartu
35618 Tartu on asteroid, mis asub asteroidide vöös.
Vaata Asteroid ja 35618 Tartu
4 Vesta
4 Vesta (sümbol: ⚶) on Asteroidide vöös asuv asteroid, mis oma 525 kilomeetrise diameetriga on vöö üks suurimaid objekte.
Vaata Asteroid ja 4 Vesta
4. detsember
4.
Vaata Asteroid ja 4. detsember
4. veebruar
4.
Vaata Asteroid ja 4. veebruar
4163 Saaremaa
4163 Saaremaa on Asteroidide vöösse kuuluv asteroid, mille avastas 19.
Vaata Asteroid ja 4163 Saaremaa
4179 Toutatis
4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.
Vaata Asteroid ja 4179 Toutatis
4227 Kaali
4227 Kaali on asteroid, mille avastas 17.
Vaata Asteroid ja 4227 Kaali
5. aprill
5.
Vaata Asteroid ja 5. aprill
7. juuli
7.
Vaata Asteroid ja 7. juuli
768 Struveana
768 Struevana on asteroid orbitaalperioodiga 5 aastat ja 214 päeva.
Vaata Asteroid ja 768 Struveana
8. märts
8.
Vaata Asteroid ja 8. märts
90377 Sedna
Foto, mille abil avastati Sedna Sedna orbiit 90377 Sedna (sümbol: ⯲) on Neptuuni-tagune taevakeha, suurim Päikesesüsteemis avastatud keha pärast Pluuto avastamist 1930.
Vaata Asteroid ja 90377 Sedna
Vaata ka
Asteroidid
- Asteroid
- Asteroidide vöö
Tuntud ka kui Asteroidid, Planetoid, Planetoidid, Väikeplaneedid, Väikeplaneet.