Sisukord
28 suhted: Aatomifüüsika, Astromeetria, Astronoomia, Berenike Juuksed, Diameeter, Elektromagnetism, Füüsika, Galaktika, Heledus, Heliofüüsika, Kosmoloogia, Kvantmehaanika, Mehaanika, Osakestefüüsika, Relatiivsusteooria, Spiraalgalaktika, Statistiline mehaanika, Taevakeha, Täht (astronoomia), Tähtedevaheline keskkond, Tähtkuju, Tõnu Viik (astronoom), Temperatuur, Termodünaamika, Tihedus, Tuumafüüsika, Universum, Valgusaasta.
- Astronoomia harud
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Vaata Astrofüüsika ja Aatomifüüsika
Astromeetria
Astromeetria on astronoomia haru, mis rakendab astronoomiaülesannete lahendamiseks ruumi, aja ja liikumise kirjeldamise meetodeid.
Vaata Astrofüüsika ja Astromeetria
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Astrofüüsika ja Astronoomia
Berenike Juuksed
Berenike Juuste tähtkuju kaart Berenike Juuksed (varasem nimi Bereniike Juuksed; ladina keeles Coma Berenices, omastav Comae Berenices; lühend Com) on põhjataevas asuv tähtkuju.
Vaata Astrofüüsika ja Berenike Juuksed
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Astrofüüsika ja Diameeter
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Astrofüüsika ja Elektromagnetism
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Astrofüüsika ja Füüsika
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Vaata Astrofüüsika ja Galaktika
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Vaata Astrofüüsika ja Heledus
Heliofüüsika
Heliofüüsika on teadusharu, mis uurib Päikest ning selle mõju ülejäänud Päikesesüsteemile.
Vaata Astrofüüsika ja Heliofüüsika
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Vaata Astrofüüsika ja Kosmoloogia
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Astrofüüsika ja Kvantmehaanika
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Astrofüüsika ja Mehaanika
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Vaata Astrofüüsika ja Osakestefüüsika
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Astrofüüsika ja Relatiivsusteooria
Spiraalgalaktika
Spiraalgalaktika NGC 1232 Eriidanuse tähtkujus Spiraalgalaktika on üks tüüp galaktikaid.
Vaata Astrofüüsika ja Spiraalgalaktika
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Vaata Astrofüüsika ja Statistiline mehaanika
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Astrofüüsika ja Taevakeha
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Vaata Astrofüüsika ja Täht (astronoomia)
Tähtedevaheline keskkond
Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.
Vaata Astrofüüsika ja Tähtedevaheline keskkond
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Vaata Astrofüüsika ja Tähtkuju
Tõnu Viik (astronoom)
Tõnu Viik Tartu Tähetornis 2011. aastal. Pilt: Lauri Kulpsoo Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Iru vallas Rohuneeme külas) on eesti astronoom.
Vaata Astrofüüsika ja Tõnu Viik (astronoom)
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Astrofüüsika ja Temperatuur
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Vaata Astrofüüsika ja Termodünaamika
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Astrofüüsika ja Tihedus
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Vaata Astrofüüsika ja Tuumafüüsika
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Astrofüüsika ja Universum
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Vaata Astrofüüsika ja Valgusaasta
Vaata ka
Astronoomia harud
- Astrobioloogia
- Astrofüüsika
- Astromeetria
- Galaktika-väline astronoomia
- Neutriinoastronoomia
- Planetoloogia
- Röntgenastronoomia
- Raadioastronoomia
- Taevamehaanika
Tuntud ka kui Astrofüüsik.