Astronomia nova ja Johannes Kepler

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Astronomia nova ja Johannes Kepler

Astronomia nova vs. Johannes Kepler

Lehekülg raamatust "Astronomia nova" ("Uus astronoomia") on Johannes Kepleri esimene raamat Kepleri seaduste kohta. Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Ellips

pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.

Astronomia nova ja Ellips · Ellips ja Johannes Kepler · Näe rohkem »

Fookus (geomeetria)

Fookus koonuselõigete (vt artikli "Koonus" alajaotustest) puhul on teatav kindel punkt koonust lõikaval tasandil.

Astronomia nova ja Fookus (geomeetria) · Fookus (geomeetria) ja Johannes Kepler · Näe rohkem »

Harmonices mundi

thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.

Astronomia nova ja Harmonices mundi · Harmonices mundi ja Johannes Kepler · Näe rohkem »

Kaugus

Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.

Astronomia nova ja Kaugus · Johannes Kepler ja Kaugus · Näe rohkem »

Kepleri seadused

Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.

Astronomia nova ja Kepleri seadused · Johannes Kepler ja Kepleri seadused · Näe rohkem »

Keskpunkt

Näited keskpunktidega: sirglõik, ringjoon, ellips, risttahukas, kera, ellipsoid Kui punktihulk \mathcal P tasandil või ruumis on tsenraalsümmeetriline parajasti ühe punkti M suhtes, siis nimetatakse punkti M punktihulga \mathcal P keskpunktiks.

Astronomia nova ja Keskpunkt · Johannes Kepler ja Keskpunkt · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Astronomia nova ja Marss · Johannes Kepler ja Marss · Näe rohkem »

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Astronomia nova ja Orbiit · Johannes Kepler ja Orbiit · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Astronomia nova ja Päike · Johannes Kepler ja Päike · Näe rohkem »

Pindala

Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.

Astronomia nova ja Pindala · Johannes Kepler ja Pindala · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Astronomia nova ja Planeet · Johannes Kepler ja Planeet · Näe rohkem »

Rudolf II

Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.

Astronomia nova ja Rudolf II · Johannes Kepler ja Rudolf II · Näe rohkem »

Tycho Brahe

Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.

Astronomia nova ja Tycho Brahe · Johannes Kepler ja Tycho Brahe · Näe rohkem »