Sisukord
88 suhted: Ajaarvamine, Ajalugu, Amatöörastronoomia, Ameerika Astronoomiaselts, Andmetöötlus, Andur, Arvutusmatemaatika, Astrobioloogia, Astrofüüsika, Astroloogia, Astromeetria, Astronoomia ajalugu, Astronoomia mõisteid, Astronoomiamärgid, Astronoomiariistad, Astronoomide loend, Esiaeg, Füüsika, Filosoofia, Galaktika, Galileo Galilei, Geodeesia, Geofüüsika, Geoloogia, Gravitatsiooniseadus, Gravitatsiooniväli, Heliotsentriline maailmasüsteem, Helixi udukogu, Hubble'i seadus, Humanitaarteadused, Isaac Newton, Johannes Kepler, Keemia, Keemiline ühend, Keemiline element, Keskaeg, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kosmoloogia, Kosmonautika, Kosmos, Kosmoseaparaatide loend, Linnutee, Maa, Maateadus, Maaväline elu, Mass, Matemaatika, Mõõteriist, Mikołaj Kopernik, Mineraal, ... Laienda indeks (38 rohkem) »
Ajaarvamine
Ajaarvamine on dateerimise süsteem, mille aluseks on teatud sündmusest möödunud või selleni jäänud aastate arv.
Vaata Astronoomia ja Ajaarvamine
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Astronoomia ja Ajalugu
Amatöörastronoomia
perseiide Harrastusastronoomia hõlmab kõiki astronoomilisi vaatlusi ja tähistaeva uurimisega seotud tegevusi, mida teevad mittekutselised ehk harrastusastronoomid.
Vaata Astronoomia ja Amatöörastronoomia
Ameerika Astronoomiaselts
Ameerika Astronoomiaseltsi logo Ameerika Astronoomiaselts (inglise keeles American Astronomical Society, lühend AAS) on mittekommertslik astronoomide ühendus Ameerika Ühendriikides.
Vaata Astronoomia ja Ameerika Astronoomiaselts
Andmetöötlus
Andmetöötlus (inglise data processing) on andmete (inglise k data) sihipärane toimetamine, mille eesmärk on teadmiseni (informatsioon, info) jõudmine.
Vaata Astronoomia ja Andmetöötlus
Andur
Anduri üldine plokkskeem Andur, mida kasutatakse põlevate gaaside (nt metaani) tuvastamiseks Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Vaata Astronoomia ja Andur
Arvutusmatemaatika
Arvutusmatemaatika on matemaatika osa, milles uuritakse matemaatikaülesannete lahenduste viimist arvuliste tulemusteni, vastavate lahendusalgoritmide omadusi ning võimalust arvutite kasutamiseks ülesannete lahendamisel.
Vaata Astronoomia ja Arvutusmatemaatika
Astrobioloogia
Astrobioloogia ehk bioastronoomia ehk eksobioloogia ehk ksenobioloogia uurib elu tekke ja päritolu, elu evolutsiooni, leviku ja tulevikuga seotud küsimusi universumis.
Vaata Astronoomia ja Astrobioloogia
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Vaata Astronoomia ja Astrofüüsika
Astroloogia
Robert Fluddi "Horoskoopi koostav astroloog" 1617. aasta teosest "Utriusque Cosmi Historia" Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) (taeva)'täht' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem.
Vaata Astronoomia ja Astroloogia
Astromeetria
Astromeetria on astronoomia haru, mis rakendab astronoomiaülesannete lahendamiseks ruumi, aja ja liikumise kirjeldamise meetodeid.
Vaata Astronoomia ja Astromeetria
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Vaata Astronoomia ja Astronoomia ajalugu
Astronoomia mõisteid
Siin on loetletud astronoomia mõisteid.
Vaata Astronoomia ja Astronoomia mõisteid
Astronoomiamärgid
Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendreis (kalendrimärk), tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulumist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi.
Vaata Astronoomia ja Astronoomiamärgid
Astronoomiariistad
teleskoobi liike. Selle refraktori objektiivi diameeter on 50 cm. Refraktor asub Prantsusmaal Nice'i observatooriumis Astronoomiariistad on peamiselt astronoomiaobservatooriumides paiknevad riistad ja nende manused (aksessuaarid) ning seadmed, millega määratakse taevakehade asendit (koordinaate), liikumist, keemilist koostist ja füüsikalist olekut ning astronoomilist aega.
Vaata Astronoomia ja Astronoomiariistad
Astronoomide loend
Siin on loetletud astronoome.
Vaata Astronoomia ja Astronoomide loend
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Vaata Astronoomia ja Esiaeg
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Astronoomia ja Füüsika
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Astronoomia ja Filosoofia
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Vaata Astronoomia ja Galaktika
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Vaata Astronoomia ja Galileo Galilei
Geodeesia
Riiklik geodeetiline võrk (I ja II klass) Geodeesia on teadusharu, mille ülesanne on määrata täpne Maa suurus ja kuju kokkuleppelises koordinaatsüsteemis ning kindlustada maapinnal geodeetilised punktid koos koordinaatide, kõrguse ja raskuskiirenduse täpsete väärtustega.
Vaata Astronoomia ja Geodeesia
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Vaata Astronoomia ja Geofüüsika
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Vaata Astronoomia ja Geoloogia
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Vaata Astronoomia ja Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Vaata Astronoomia ja Gravitatsiooniväli
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Vaata Astronoomia ja Heliotsentriline maailmasüsteem
Helixi udukogu
Helixi udukogu Helixi udukogu ehk NGC 7293 on planetaarudu Veevalaja tähtkujus.
Vaata Astronoomia ja Helixi udukogu
Hubble'i seadus
Hubble'i seadus Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
Vaata Astronoomia ja Hubble'i seadus
Humanitaarteadused
Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.
Vaata Astronoomia ja Humanitaarteadused
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Astronoomia ja Isaac Newton
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Vaata Astronoomia ja Johannes Kepler
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Astronoomia ja Keemia
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Astronoomia ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Astronoomia ja Keemiline element
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Astronoomia ja Keskaeg
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.
Vaata Astronoomia ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Vaata Astronoomia ja Kosmoloogia
Kosmonautika
Buzz Aldrin Kuu pinnal, 20. juuli 1969 Kosmonautika ehk astronautika (ka kosmoseuurimine) on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.
Vaata Astronoomia ja Kosmonautika
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Vaata Astronoomia ja Kosmos
Kosmoseaparaatide loend
Kosmoseaparaatide loend loetleb kosmoseaparaate.
Vaata Astronoomia ja Kosmoseaparaatide loend
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Vaata Astronoomia ja Linnutee
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Astronoomia ja Maa
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Vaata Astronoomia ja Maateadus
Maaväline elu
Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt.
Vaata Astronoomia ja Maaväline elu
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Astronoomia ja Mass
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Astronoomia ja Matemaatika
Mõõteriist
Kangkaal (massi mõõteriist) Pöördpool-mõõtemehhanism Multimeeter (mitme elektrilise suuruse mõõtmiseks) Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul.
Vaata Astronoomia ja Mõõteriist
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19.
Vaata Astronoomia ja Mikołaj Kopernik
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Astronoomia ja Mineraal
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Vaata Astronoomia ja Mineraloogia
Modelleerimine
Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.
Vaata Astronoomia ja Modelleerimine
Navigatsioon
Navigatsioon (ladina sõnast navigatio 'laevasõit, meresõit') on vee-, õhu- või kosmosesõiduki kursi ja asukoha määramise õpetus.
Vaata Astronoomia ja Navigatsioon
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Vaata Astronoomia ja Observatoorium
Observatooriumite loend
Siin on loetletud astronoomiliste vaatlustega tegelevaid observatooriume.
Vaata Astronoomia ja Observatooriumite loend
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Astronoomia ja Optika
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Astronoomia ja Päike
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Astronoomia ja Päikesesüsteem
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Vaata Astronoomia ja Planeedi kaaslane
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Astronoomia ja Planeet
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Vaata Astronoomia ja Planetoloogia
Pseudoteadus
Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu (teaduslikkuse kriteeriumid võivad seejuures olla erinevad).
Vaata Astronoomia ja Pseudoteadus
Rahvaastronoomia
Rahvaastronoomia on vähese kooliharidusega talu- ja rannarahva astronoomilised (pms astrognostilised), kosmoloogilised, meteoroloogilised ning kalendri- ja ajamõõdualased teadmised, pärimused ning uskumused.
Vaata Astronoomia ja Rahvaastronoomia
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Vaata Astronoomia ja Renessanss
Sodiaak
Sodiaak 6. sajandi mosaiiksillutisel Beit Alpha sünagoogis Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat.
Vaata Astronoomia ja Sodiaak
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Vaata Astronoomia ja Spektroskoopia
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Vaata Astronoomia ja Suur Pauk
Taevakaart
Taevakaart ehk astronoomiline kaart on kaart, mis kujutab tähtede paiknemist taevas Maalt vaadates.
Vaata Astronoomia ja Taevakaart
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Astronoomia ja Taevakeha
Taevakehade loend
Siin on loetletud taevakehi. Sellesse loendisse ei kuulu tähtkujud ja inimese valmistatud kosmoseaparaadid.
Vaata Astronoomia ja Taevakehade loend
Taevamehaanika
Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.
Vaata Astronoomia ja Taevamehaanika
Taevasfäär
Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.
Vaata Astronoomia ja Taevasfäär
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Vaata Astronoomia ja Taustsüsteem
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Vaata Astronoomia ja Tähesuurus
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Vaata Astronoomia ja Täht (astronoomia)
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Vaata Astronoomia ja Tähtkuju
Tähtkujude loend
Tähtkujude loend loetleb tähtkujusid, mille on määranud Rahvusvaheline Astronoomiaunioon.
Vaata Astronoomia ja Tähtkujude loend
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Astronoomia ja Teadusharu
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Vaata Astronoomia ja Tehnika
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Astronoomia ja Temperatuur
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Astronoomia ja Teoloogia
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Vaata Astronoomia ja Tiirlemine
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Vaata Astronoomia ja Trajektoor
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Astronoomia ja Universum
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Vaata Astronoomia ja Vaatlus
Valgusreostus
Animatsioon 2012. aasta kevadel ja sügisel tehtud satelliidipiltide põhjal New Yorgis (2004) perseiide vaatlemas. Pildil nähtav lisaks ühele perseiidile ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus Valgusreostuseks nimetatakse nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.
Vaata Astronoomia ja Valgusreostus
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Astronoomia ja Vana-Kreeka
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Astronoomia ja Vanakreeka keel
Tuntud ka kui Astronoom, Täheteadlane.