Sisukord
296 suhted: Aafrika, Aasia, Aatom, Absoluutsus, Abstraktsus, Aforism, Agnostik, Agnostitsism, Aksioloogia, Alateadvus, Albaania, Alfred Ayer, Ameerika Ühendriigid, Ameerika Ühendriikide kodusõda, Analüütiline filosoofia, Antiikaeg, Antikommunism, Antropoloogia, Argument, Arthur Schopenhauer, Arutlus, Aserbaidžaan, Ateism, Atomism, Autoritarism, Autoriteet, Berliini müür, Bertrand Russell, Brahmanism, Budism, Cicero, Claude Lévi-Strauss, David Hume, Džainism, Definitsioon, Deism, Diskrimineerimine, Docta ignorantia, Doktriin, Eepos, Eesti, Eetika, Egiptus, Eitus, Eksistentsialism, Eliit, Empirism, Encyclopædia Britannica, Epikuros, Epistemoloogia, ... Laienda indeks (246 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Ateism ja Aafrika
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Ateism ja Aasia
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Ateism ja Aatom
Absoluutsus
Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus.
Vaata Ateism ja Absoluutsus
Abstraktsus
Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.
Vaata Ateism ja Abstraktsus
Aforism
Aforism (vanakreeka sõnast ἀφορισμός (aphorismós) 'piiritus, määratlus') on efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.
Vaata Ateism ja Aforism
Agnostik
Agnostikuks nimetatakse filosoofias agnostitsismi pooldajat – inimest, kes ei usu teadmise võimalikkust mingis valdkonnas.
Vaata Ateism ja Agnostik
Agnostitsism
Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.
Vaata Ateism ja Agnostitsism
Aksioloogia
Aksioloogia ehk väärtusõpetus ehk väärtusfilosoofia on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi.
Vaata Ateism ja Aksioloogia
Alateadvus
Alateadvus ehk mitteteadvus ehk teadvustamatus ehk eelteadvus ehk teadvusväline (ka: teadvusetu, ebateadvus, irdteadvus; saksa keeles das Unbewusste) on Sigmund Freudi järgi inimpsüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua.
Vaata Ateism ja Alateadvus
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Vaata Ateism ja Albaania
Alfred Ayer
Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.
Vaata Ateism ja Alfred Ayer
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Ateism ja Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriikide kodusõda
Konföderatsiooni osariigid; varjutamata alad ei olnud enne kodusõda ega selle ajal osariigid Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda (ingliskeelses ajalookirjutuses tuntud kui American Civil War ja War Between the States) oli aastatel 1861–1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel.
Vaata Ateism ja Ameerika Ühendriikide kodusõda
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Vaata Ateism ja Analüütiline filosoofia
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Ateism ja Antiikaeg
Antikommunism
Antikommunism (kreeka keeles anti vastu + ladina keeles communis ühine) oli peamiselt Nõukogude Liidu ja tema vasallriikide poolt kasutatud mõiste, millega iseloomustati alates Karl Marxi ja Friedrich Engelsi „Kommunistliku partei manifesti” ilmumisest 1848.
Vaata Ateism ja Antikommunism
Antropoloogia
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.
Vaata Ateism ja Antropoloogia
Argument
Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.
Vaata Ateism ja Argument
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Vaata Ateism ja Arthur Schopenhauer
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Vaata Ateism ja Arutlus
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Vaata Ateism ja Aserbaidžaan
Ateism
Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.
Vaata Ateism ja Ateism
Atomism
Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
Vaata Ateism ja Atomism
Autoritarism
Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada.
Vaata Ateism ja Autoritarism
Autoriteet
Autoriteet on vaimne mõjuvõim ning lugupeetavus, mille inimene või mõni muu elusolend on saavutanud teiste omasuguste üle, kuna ta on pälvinud nende üldise tunnustuse tänu oma oskustele, võimetele, teadmistele, ametikohale.
Vaata Ateism ja Autoriteet
Berliini müür
Berliini müür 1986. aastal Animatsioon Berliini müüri ehitamisest, piirialast ja valvesüsteemist (kanal ZDF, saade "Terra X", 2020.a) Berliini müüri kaart Berliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta: 13.
Vaata Ateism ja Berliini müür
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Vaata Ateism ja Bertrand Russell
Brahmanism
Brahmanism on 1. aastatuhande esimesel poolel e.m.a. veedade usundist välja kasvanud religioon Indias, hinduismi varane eelkäija.
Vaata Ateism ja Brahmanism
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Vaata Ateism ja Budism
Cicero
Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.
Vaata Ateism ja Cicero
Claude Lévi-Strauss
Claude Lévi-Strauss (28. november 1908 Brüssel – 30. oktoober 2009 Pariis) oli Prantsusmaa antropoloog, etnoloog ja müüdiuurija, kes võttis keeleteadusest üle strukturalistliku mudeli ja tõi sellega antropoloogiasse epistemoloogilise pöörde.
Vaata Ateism ja Claude Lévi-Strauss
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Vaata Ateism ja David Hume
Džainism
Džainismi kõigi sektide ühine sümbol alates 1974. aastast Džainism (sanskriti sõnast jina ('võitja')) on India usund ja filosoofiakoolkond.
Vaata Ateism ja Džainism
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Ateism ja Definitsioon
Deism
Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse olevikus.
Vaata Ateism ja Deism
Diskrimineerimine
Diskrimineerimine on isikute põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine, mille tulemusel üks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas või samalaadses olukorras.
Vaata Ateism ja Diskrimineerimine
Docta ignorantia
Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on mõistmise (ratsionaalsuse) piire ületav teadmine, eriti Jumala kohta.
Vaata Ateism ja Docta ignorantia
Doktriin
Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.
Vaata Ateism ja Doktriin
Eepos
Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.
Vaata Ateism ja Eepos
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Ateism ja Eesti
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Ateism ja Eetika
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Ateism ja Egiptus
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Vaata Ateism ja Eitus
Eksistentsialism
Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.
Vaata Ateism ja Eksistentsialism
Eliit
Eliit on suhteliselt väikesearvuline grupp inimesi, kes kasutavad privilegeeritud staatust, mis tõstab neid kõrgemale inimestest, kes kuuluvad madalama staatusega gruppi.
Vaata Ateism ja Eliit
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Vaata Ateism ja Empirism
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Vaata Ateism ja Encyclopædia Britannica
Epikuros
Epikurose büst, roomlaste valmistatud Kreeka originaali järgi, mis on hävinud Epikuros (342/341 eKr Samos – 271/270 eKr Ateena) oli Vana-Kreeka filosoof ja epikureismi looja.
Vaata Ateism ja Epikuros
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Ateism ja Epistemoloogia
Epiteet
Epiteet on täideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont (nt: "Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad..." M. Under).
Vaata Ateism ja Epiteet
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Ateism ja Euroopa
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Ateism ja Euroopa Liit
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Ateism ja Evolutsioon
Föderaalne Juurdlusbüroo
Tennessee ülikooli antropoloogiliste uuringute keskuses 1980. aastal loodud maailma esimeses nn laibafarmis vaadeldakse laipade lagunemist ja FBI uurijad saavad siin harjutada kuriteopaikade uurimist. Föderaalne Juurdlusbüroo (FJB; inglise keeles Federal Bureau of Investigation, FBI) on Ameerika Ühendriikide valitsusasutus ning Ameerika Ühendriikide Justiitsministeeriumi põhiline juurdlusorgan.
Vaata Ateism ja Föderaalne Juurdlusbüroo
Feminism
Veenuse märk peeglina ja ülestõstetud rusikaga Ühendatud Marsi ja Veenuse märk koos võrdusmärgiga, nõudmaks sugude võrdsust Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.
Vaata Ateism ja Feminism
Fideism
Fideism (ladina sõnast fides 'usk') on epistemoloogiline teooria, et usk on teatud tõdedeni (enamasti religioossete) jõudmisel olulisem kui mõistus.
Vaata Ateism ja Fideism
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Ateism ja Filosoof
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Ateism ja Filosoofia
Financial Times
Financial Times (FT) on Suurbritannias ilmuv rahvusvahelise levikuga ingliskeelne päevaleht, erilise rõhuasetusega rahvusvahelistel äri- ja majandusuudistel.
Vaata Ateism ja Financial Times
Friedrich Engels
Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) – 5. august 1895 London) oli saksa filosoof, kes on tuntud kui Kommunistliku partei manifesti kaasautor, samuti Karl Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja.
Vaata Ateism ja Friedrich Engels
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Vaata Ateism ja Friedrich Nietzsche
Fundamentalism
Fundamentalism on valgustuse vastane hoiak või teaduse vastane maailmavaade.
Vaata Ateism ja Fundamentalism
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Vaata Ateism ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Globaliseerumine
kiirtoidu söögikoht) on globaliseerumise tunnuseks Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majanduse ja ühiskonna üheks globaalseks külaks.
Vaata Ateism ja Globaliseerumine
Halastus
Halastus on omakasupüüdmatu abi hädas olijale.
Vaata Ateism ja Halastus
Hellenism
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.
Vaata Ateism ja Hellenism
Hierarhia
Hierarhia (kreeka keeles hieros püha + archē valitsus, võim) on astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.
Vaata Ateism ja Hierarhia
Hinduism
Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil Hinduismi sümbol Pranava "Om" Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis Hinduism on veedadega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus.
Vaata Ateism ja Hinduism
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Ateism ja Hing
Homogeensus ja heterogeensus
Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.
Vaata Ateism ja Homogeensus ja heterogeensus
Hongkong
Hongkong Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres.
Vaata Ateism ja Hongkong
Humaansus
Humaansus on altruistlikust eetikast ehk heast tahtest ja kaastundest kantud voorus, mis väärtustab abivalmit inimsust: inimsõbralikkust, inimväärikust kui ka kogu inimkonna austamist.
Vaata Ateism ja Humaansus
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Vaata Ateism ja Humanism
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Vaata Ateism ja Ideoloogia
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Ateism ja Immanuel Kant
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Ateism ja India
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Vaata Ateism ja Indiviid
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Vaata Ateism ja Indoneesia
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Ateism ja Inglise keel
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Ateism ja Inglismaa
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Ateism ja Inimene
Inkvisitsioon
Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas.
Vaata Ateism ja Inkvisitsioon
Intelligentne disain
Intelligentne disain ehk arukas disain ehk arukas konstruktsioon ehk mõistuslik kujundamine ehk arukas kujundamine ehk arukas kujundus ehk intelligentne loome (inglise keeles intelligent design) on arvatav Universumi ja elu teatud omaduste seletuseks olev arukas põhjus alternatiivina looduslikule valikule ja muudele suunata protsessidele.
Vaata Ateism ja Intelligentne disain
Intelligentsus
Tööriistade abil probleemi lahendav hakk Kea ja haki intelligentsuse testimine probleemilahendusega Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.
Vaata Ateism ja Intelligentsus
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Ateism ja Isaac Newton
Isikukultus
Isikukultus on üksikisiku, tavaliselt riigijuhi põhjendamatult suur austamine ning tema võimete ja teenete ülehindamine.
Vaata Ateism ja Isikukultus
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Ateism ja Itaalia
Itaalia ühinemine
Itaalia ühinemisprotsess 1815–1870. Itaalia ühinemine (itaalia keeles il Risorgimento) oli poliitiline ja ühiskondlik liikumine 19. sajandi Itaalias, mis ühendas sealsed arvukad riigid Itaalia kuningriigiks.
Vaata Ateism ja Itaalia ühinemine
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Ateism ja Jaapan
Jacques-Louis David
Jacques-Louis David (30. august 1748 Pariis, Prantsusmaa – 29. detsember 1825 Brüssel, Belgia) oli prantsuse klassitsistlik maalikunstnik.
Vaata Ateism ja Jacques-Louis David
Jakobiinid
Jakobiinid olid Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed, kes pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust.
Vaata Ateism ja Jakobiinid
Jan Hus
Jan Hus (umbes 1370 – 6. juuli 1415 Konstanz) oli tšehhi usureformaator ja filosoof.
Vaata Ateism ja Jan Hus
Jean-Paul Sartre
Jean-Paul Sartre Jean-Paul Charles Aymard Sartre (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist.
Vaata Ateism ja Jean-Paul Sartre
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Ateism ja Jeesus
Johann Wolfgang von Goethe
"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.
Vaata Ateism ja Johann Wolfgang von Goethe
John Dewey
John Dewey John Dewey (20. oktoober 1859 – 1. juuni 1952) oli ameerika filosoof, psühholoog ja haridusreformi edendaja.
Vaata Ateism ja John Dewey
John Jamieson Carswell Smart
John Jamieson Carswell Smart (tuntud kui J. J. C. Smart või Jack Smart; 16. september 1920 Cambridge – 6. oktoober 2012 Melbourne) oli Austraalia filosoof.
Vaata Ateism ja John Jamieson Carswell Smart
John Toland
John Toland (30. november 1670 – 11. märts 1722) oli iiri filosoof.
Vaata Ateism ja John Toland
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5.
Vaata Ateism ja Jossif Stalin
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Ateism ja Jumal
Jumalad
Jumalad (ehk jumalused) on polüteistliku usundisüsteemi austusobjektid.
Vaata Ateism ja Jumalad
Jumalus
Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.
Vaata Ateism ja Jumalus
Kapitalism
Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.
Vaata Ateism ja Kapitalism
Karl Marx
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär.
Vaata Ateism ja Karl Marx
Kastisüsteem
Ingliskeelne joonis India kastisüsteemi kohta Kastisüsteem on Lõuna-Aasias, eelkõige Indias levinud ühiskonnakorraldus, mis põhineb kogu ühiskonna jagamisel kastidesse - religioosselt põhjendatud ja tagatud pärilikesse endogaamsetesse rühmadesse, mille liikmete ühiskondlik positsioon ja lubatavad elukutsed on jäigalt fikseeritud, mis on omavahel ranges hierarhias ning jagunevad omakorda arvukateks alamkastideks, mille piires toimib tavaliselt piiratud omavalitsus.
Vaata Ateism ja Kastisüsteem
Kategooria
Kategooria tähendab üldkeeles rühma, mis tekib jaotamise tulemusena.
Vaata Ateism ja Kategooria
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Ateism ja Keskaeg
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Vaata Ateism ja Ketser
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Vaata Ateism ja Ketserlus
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata Ateism ja Kirik (institutsioon)
Kirjanik
Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.
Vaata Ateism ja Kirjanik
Klassifikatsioon
Klassifikatsioon ehk liigitus ehk kategooriate kujundamine on esemete (objektide) rühmitamine teatud ühiste tunnusega süsteemi või üksikuteks klassideks.
Vaata Ateism ja Klassifikatsioon
Kognitiivsus
Kognitiivsus on mentaalseid protsesse (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) kaasav, tunnetusega seotud psühholoogiline mõiste.
Vaata Ateism ja Kognitiivsus
Kontekst
Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side') on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.
Vaata Ateism ja Kontekst
Koolkond
Koolkond on õpetlaste rühm, kes jagavad samu vaateid ja peamist uurimisstrateegiat.
Vaata Ateism ja Koolkond
Koraan
Leht 48. suuraga 8.-9. sajandi käsikirjas palmetitaolistest kaunistustest Koraan (araabia keeles أَلْقُرآن al-qur'ān) on islami püha raamat.
Vaata Ateism ja Koraan
Korrelatsioon
Korrelatsiooniks (keskladina keeles correlatio, vastastikune seos) nimetatakse statistikas juhuslike suuruste X ja Y vahel esinev statistiline seos.
Vaata Ateism ja Korrelatsioon
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Vaata Ateism ja Kosmos
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Ateism ja Kreeka
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Ateism ja Kreeka keel
Kriitik
Üks Eesti tuntumaid kriitikuid oli Friedebert Tuglas. Kriitik on inimene, kes avaldab avalikkuses, tavaliselt eelkõige ajakirjanduses, järjepidevalt oma põhjendatud seisukohti arvustustes kirjanduse, teatri, filmi, muusika või mõne muu kunstivaldkonna kohta.
Vaata Ateism ja Kriitik
Kristlik ateism
Kristlik ateism on maailmavaade, mis järgib Jeesuse õpetust ning võtab tema elu eeskujuks, kuid eitab Jumala olemasolu ning võtab juttu Jumalast sümboolsena.
Vaata Ateism ja Kristlik ateism
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Ateism ja Kristlus
Kultus
Kultus on üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi; mida või keda teenitakse.
Vaata Ateism ja Kultus
Kuningriik
Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna.
Vaata Ateism ja Kuningriik
Kurja probleem
Kurja probleem ehk kurjuse probleem on religioonifilosoofias ja teoloogias küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses.
Vaata Ateism ja Kurja probleem
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Ateism ja Ladina keel
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Vaata Ateism ja Lõuna-Ameerika
Leiutis
Leiutis on tehniline lahendus, täpsemalt tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus.
Vaata Ateism ja Leiutis
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Vaata Ateism ja Leonardo da Vinci
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Vaata Ateism ja Loodusseadus
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Ateism ja Loogika
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Vaata Ateism ja Loogiline positivism
Looja
Looja on üldlevinud ja mitut tähendust ja tähendusvälja omav sõna.
Vaata Ateism ja Looja
Lucretius
Titus Lucretius Carus (u. 99 eKr – u. 55 eKr) oli vanarooma poeet ja filosoof.
Vaata Ateism ja Lucretius
Ludwig Feuerbach
Ludwig Feuerbach Ludwig Andreas Feuerbach (28. juuli 1804 Landshut – 13. september 1872 Rechenberg) oli saksa filosoof, kes mõjutas suuresti marksistliku materialismi ja religioonikriitika arengut.
Vaata Ateism ja Ludwig Feuerbach
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Vaata Ateism ja Ludwig Wittgenstein
Maailm (filosoofia)
Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.
Vaata Ateism ja Maailm (filosoofia)
Maailmavaade
Maailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.
Vaata Ateism ja Maailmavaade
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Vaata Ateism ja Marksism
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Ateism ja Martin Luther
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Ateism ja Matemaatika
Materialism
Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.
Vaata Ateism ja Materialism
Maximilien Robespierre
Maximilien Robespierre (umbes 1793). Autor teadmata Maximilien François Marie Isidore Robespierre (6. mai 1758 – 28. juuli 1794) oli Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte.
Vaata Ateism ja Maximilien Robespierre
Müüt
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Vaata Ateism ja Müüt
Müstika
Müstika on mitmetes usundites ja filosoofias esinev taotlus saavutada kogemuslik ühendus Jumala või kõrgema/sügavama reaalsusega.
Vaata Ateism ja Müstika
Müstitsism
Müstitsism on religioosne või spirituaalne praktika, mille järgi on intuitsiooni teel võimalik omandada absoluutset või peidetud tõde.
Vaata Ateism ja Müstitsism
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Ateism ja Mehaanika
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Ateism ja Metafüüsika
Mihhail Bakunin
Portreefoto Mihhail Bakuninist Mihhail Aleksandrovitš Bakunin (vene keeles Михаил Александрович Бакунин; 18./30. mai 1814 Tveri kubermang – 1. juuli 1876 Bern) oli vene anarhist, revolutsionäär ja filosoof, keda peetakse sageli ka anarhismi isaks.
Vaata Ateism ja Mihhail Bakunin
Mongoolia
Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.
Vaata Ateism ja Mongoolia
Monoteism
Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse.
Vaata Ateism ja Monoteism
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Vaata Ateism ja Moraal
Moraalirelativism
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest.
Vaata Ateism ja Moraalirelativism
Motivatsioon
Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks.
Vaata Ateism ja Motivatsioon
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Ateism ja Napoleon I
Naturalism
Naturalism on 19. sajandi lõpu kirjandus- ja kunstivool.
Vaata Ateism ja Naturalism
Naturalism (filosoofia)
Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.
Vaata Ateism ja Naturalism (filosoofia)
Nature
Ajakirja 25. augusti 2016 kaas Ajakirja esimese numbri kaas Nature on briti ingliskeelne multidistsiplinaarne teadusajakiri ja üks vanemaid teadusajakirju üldse.
Vaata Ateism ja Nature
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Ateism ja Nõukogude Liit
Niccolò Machiavelli
Niccolò Machiavelli (3. mai 1469 Firenze – 21. või 22. juuni 1527 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia poliitiline mõtleja ja üks oma kaasaegse poliitikateaduse (ingl k political science) rajaja; sõjateoreetik ja Firenze linnvabariigi teenistuja; kirjanik, luuletaja ja dramaturg ning itaalia kirjakeele arendaja.
Vaata Ateism ja Niccolò Machiavelli
Nihilism
Nihilism (ladina sõnast nihil 'eimiski') on teooria, mis kuulutab mitte millessegi uskumist, ustavust mitte millelegi või mitte mingite eesmärkide järgimist.
Vaata Ateism ja Nihilism
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Ateism ja Nimisõna
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Vaata Ateism ja Nominalism
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Ateism ja Norra
Notre-Dame
Notre-Dame ehk Pariisi Jumalaema kirik (ka Jumalaema kirik, Notre-Dame'i katedraal, prantsuse keeles cathédrale Notre-Dame de Paris) on keskaegne katoliku katedraal Pariisis Cité saarel.
Vaata Ateism ja Notre-Dame
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Vaata Ateism ja Objektiivsus
Oopium
Oopium (lad Pool Afganistani oopiumist pärines omakorda Helmandi provintsist. 1990. aastatel pärines enamik oopiumitoodangust Birmast.
Vaata Ateism ja Oopium
Oraator
Oraator on avalik kõneleja, kelleks on üldiselt keegi, kes on teistest kõneosavam.
Vaata Ateism ja Oraator
Ordu
Ordu (ladina sõnast ordo – 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks.
Vaata Ateism ja Ordu
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Ateism ja Orjus
Oxfordi Ülikool
Oxfordi Ülikool (ingl University of Oxford) on ülikool Oxfordis Inglismaal.
Vaata Ateism ja Oxfordi Ülikool
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Ateism ja Paganlus
Panteism
Panteism (kreeka k pan – kõik, theos – jumal) on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samane Jumalaga.
Vaata Ateism ja Panteism
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Ateism ja Pariis
Pascali kihlvedu
Pascali kihlvedu on Blaise Pascali tõestus Jumala uskumise kasulikkusest.
Vaata Ateism ja Pascali kihlvedu
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Vaata Ateism ja Põhja-Itaalia
Personifikatsioon
Personifikatsioon (lad persona 'isik' + facere 'tegema'), isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.
Vaata Ateism ja Personifikatsioon
Perspektiiv
Perspektiiv on ruumilise vaate kujutamine tasapinnal nii, et näiliselt säilib ruumilisus.
Vaata Ateism ja Perspektiiv
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Ateism ja Piibel
Polüteism
Polüteism (.
Vaata Ateism ja Polüteism
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Vaata Ateism ja Poliitika
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Ateism ja Poola
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Ateism ja Portugal
Pragmaatika
Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.
Vaata Ateism ja Pragmaatika
Praktika
Praktika on üldmõiste, mis vastandub teooriale.
Vaata Ateism ja Praktika
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Ateism ja Prantsuse keel
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Ateism ja Prantsuse revolutsioon
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Ateism ja Prantsusmaa
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Ateism ja Preester
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Vaata Ateism ja Professor
Protagoras
Demokritos (keskel) ja Protagoras (paremal); Salvator Rosa maal 17. sajandist (Ermitaaž) Protagoras Abderast (5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma.
Vaata Ateism ja Protagoras
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Ateism ja Protestantism
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Ateism ja Psühholoogia
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Vaata Ateism ja Ratsionalism
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Ateism ja Reformatsioon
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Ateism ja Religioon
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Vaata Ateism ja Renessanss
Revolutsioon
Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.
Vaata Ateism ja Revolutsioon
Richard Dawkins
Richard Dawkins loengut pidamas Clinton Richard Dawkins (sündinud 26. märtsil 1941 Nairobis) on Briti etoloog, evolutsioonibioloog ja teaduskirjanik.
Vaata Ateism ja Richard Dawkins
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Vaata Ateism ja Ristisõjad
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Ateism ja Rooma riik
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Ateism ja Rootsi
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Ateism ja Rumeenia
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Ateism ja Saksamaa
Sam Harris
Samuel Benjamin Harris (sündinud 9. aprillil 1967 Los Angeleses) on Ameerika Ühendriikide neuroteadlane, filosoof ja kirjanik.
Vaata Ateism ja Sam Harris
Sümpoosion
Vanakreeka fresko. 475 eKr. Sümpoosion (vanakreeka sõnast συμπόσιον (symposion, 'koosjoomine'), mis on tuletatud tegusõnast συμπίνειν (sympinein)) oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega.
Vaata Ateism ja Sümpoosion
Sünonüüm
Sünonüüm (vanakreeka sõnast synōnymos 'kaasnimeline') on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna.
Vaata Ateism ja Sünonüüm
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Vaata Ateism ja Seadus
Sekt
Sekt ehk usulahk (ladina sõnast secta) on usuline rühmitus, mis vastandab end kõigile teistele (nn "maailmale") ja allub rangele ainujuhtimisele (juhikultus).
Vaata Ateism ja Sekt
Sextus Empiricus
Sextus Empiricus (u 160–210) oli kreeka filosoof.
Vaata Ateism ja Sextus Empiricus
Siddhārtha Gautama
Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.
Vaata Ateism ja Siddhārtha Gautama
Sigmund Freud
Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli juudi päritolu Austria neuroloog, psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.
Vaata Ateism ja Sigmund Freud
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Vaata Ateism ja Skeptitsism
Socrates
*Sokrates – vanakreeka filosoof (ladinakeelne nimekuju).
Vaata Ateism ja Socrates
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Vaata Ateism ja Sokrates
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Vaata Ateism ja Sotsioloogia
Spekulatsioon
*Finantsspekulatsioon.
Vaata Ateism ja Spekulatsioon
Spirituaalsus
Spirituaalsus on millegi omadus olla vaim (spiritus).
Vaata Ateism ja Spirituaalsus
Sri Lanka
Sri Lanka (ametlikult Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik) on saareriik Lõuna-Aasias, India ookeanis, edelas Benegali lahest ja kagus Araabia merest.
Vaata Ateism ja Sri Lanka
Strukturalism
Strukturalism on tõlgendusviis (meetod) ja 20.
Vaata Ateism ja Strukturalism
Stsientism
Stsientism (ladina sõnast scientia 'teadus') ehk teadusfundamentalism (ka saientism) on veendumus, et loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike – ka inimest ja ühiskonda – ning lahendada ka filosoofia ja humanitaarteaduste probleeme.
Vaata Ateism ja Stsientism
Surematus
Meduus ''Turritopsis dohrnii'' Surematus ehk igavene elu (inglise keeles: immortality) on lõppematu, surmast vabastatud elu; lõputu eksistents.
Vaata Ateism ja Surematus
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Vaata Ateism ja Surm
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Vaata Ateism ja Suur Pauk
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Ateism ja Suurbritannia
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Ateism ja Taani
Tarmo Kulmar
Tarmo Kulmar, veebruar 2010 Tarmo Kulmar (sündinud 13. augustil 1950 Rakveres) on teoloogiadoktor, Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse korraline professor.
Vaata Ateism ja Tarmo Kulmar
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Ateism ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Ateism ja Tartu Ülikool
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Ateism ja Tšehhi
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Ateism ja Tõde
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Vaata Ateism ja Tõenäosus
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Ateism ja Teadus
Teaduslik ateism
Teaduslik ateism oli üks Nõukogude Liidu kõrgkoolides õpetatavatest kohustuslikest poliitilistest õppeainetest, marksismi-leninismi osa.
Vaata Ateism ja Teaduslik ateism
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Vaata Ateism ja Teaduslik meetod
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Vaata Ateism ja Teadvus
Teism
Teism on usk transtsendentsesse Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat.
Vaata Ateism ja Teism
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Vaata Ateism ja Teoloog
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Ateism ja Teoloogia
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Vaata Ateism ja Teooria
Termin
Objekt, mõiste, termin ja definitsioon Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).
Vaata Ateism ja Termin
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Vaata Ateism ja Termodünaamika
Testament
Testament on üks viimse tahte avalduse vorme.
Vaata Ateism ja Testament
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Vaata Ateism ja Theodosius I
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Vaata Ateism ja Thomas Hobbes
Time
Ajakirja logo Time (registreeritud kaubamärgina läbivate suurtähtedega TIME; lahtikirjutatult The International Magazine of Events) on alates 1923.
Vaata Ateism ja Time
Traditsioon
Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine.
Vaata Ateism ja Traditsioon
Tsivilisatsioon
Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.
Vaata Ateism ja Tsivilisatsioon
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Ateism ja Universum
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Ateism ja Usk
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Vaata Ateism ja Uskmatu
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Vaata Ateism ja Usund
Uuring
Uuring võib olla.
Vaata Ateism ja Uuring
Vabamõtlemine
Vabamõtlemine on epistemoloogiline arusaam, mille kohaselt uskumusi ei tohiks kujundada autoriteedi, traditsiooni, ilmutuse või dogma alusel, vaid uskumusteni tuleks jõuda loogika, mõistuse, kahtlemise ja vaatluse meetodite abil.
Vaata Ateism ja Vabamõtlemine
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Ateism ja Vaimulik
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Ateism ja Valgevene
Valgustus
"Valgustus" võib tähendada erinevaid asju, seisundeid jne.
Vaata Ateism ja Valgustus
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Ateism ja Vana-Kreeka
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Ateism ja Vanakreeka keel
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Vaata Ateism ja Vanakreeka mütoloogia
Vanarooma mütoloogia
Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.
Vaata Ateism ja Vanarooma mütoloogia
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Vaata Ateism ja Väide
Veedad
Veedad (sanskriti keeles veda ‘teadmine’) on hinduismi kõige varajasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet.
Vaata Ateism ja Veedad
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Vaata Ateism ja Voltaire
William Ockham
William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas.
Vaata Ateism ja William Ockham
1571
1571.
Vaata Ateism ja 1571
1587
1587.
Vaata Ateism ja 1587
16. sajand
16.
Vaata Ateism ja 16. sajand
1621
1621.
Vaata Ateism ja 1621
1662
1662.
Vaata Ateism ja 1662
1678
1678.
Vaata Ateism ja 1678
1682
1682.
Vaata Ateism ja 1682
17. sajand
17.
Vaata Ateism ja 17. sajand
1700
1700.
Vaata Ateism ja 1700
1772
1772.
Vaata Ateism ja 1772
1779
1779.
Vaata Ateism ja 1779
1790
1790.
Vaata Ateism ja 1790
1793
1793.
Vaata Ateism ja 1793
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Ateism ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Ateism ja 19. sajand
1917
1917.
Vaata Ateism ja 1917
1917. aasta revolutsioonid Venemaal
1917.
Vaata Ateism ja 1917. aasta revolutsioonid Venemaal
1922
1922.
Vaata Ateism ja 1922
1966
1966.
Vaata Ateism ja 1966
1972
1972.
Vaata Ateism ja 1972
1997
1997.
Vaata Ateism ja 1997
1998
1998.
Vaata Ateism ja 1998
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Ateism ja 20. sajand
2004
2004.
Vaata Ateism ja 2004
2005
2005.
Vaata Ateism ja 2005
2006
2006.
Vaata Ateism ja 2006
2009
2009.
Vaata Ateism ja 2009
5. sajand eKr
5.
Vaata Ateism ja 5. sajand eKr
6. sajand eKr
6.
Vaata Ateism ja 6. sajand eKr
Tuntud ka kui Ateist.
, Epiteet, Euroopa, Euroopa Liit, Evolutsioon, Föderaalne Juurdlusbüroo, Feminism, Fideism, Filosoof, Filosoofia, Financial Times, Friedrich Engels, Friedrich Nietzsche, Fundamentalism, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Globaliseerumine, Halastus, Hellenism, Hierarhia, Hinduism, Hing, Homogeensus ja heterogeensus, Hongkong, Humaansus, Humanism, Ideoloogia, Immanuel Kant, India, Indiviid, Indoneesia, Inglise keel, Inglismaa, Inimene, Inkvisitsioon, Intelligentne disain, Intelligentsus, Isaac Newton, Isikukultus, Itaalia, Itaalia ühinemine, Jaapan, Jacques-Louis David, Jakobiinid, Jan Hus, Jean-Paul Sartre, Jeesus, Johann Wolfgang von Goethe, John Dewey, John Jamieson Carswell Smart, John Toland, Jossif Stalin, Jumal, Jumalad, Jumalus, Kapitalism, Karl Marx, Kastisüsteem, Kategooria, Keskaeg, Ketser, Ketserlus, Kirik (institutsioon), Kirjanik, Klassifikatsioon, Kognitiivsus, Kontekst, Koolkond, Koraan, Korrelatsioon, Kosmos, Kreeka, Kreeka keel, Kriitik, Kristlik ateism, Kristlus, Kultus, Kuningriik, Kurja probleem, Ladina keel, Lõuna-Ameerika, Leiutis, Leonardo da Vinci, Loodusseadus, Loogika, Loogiline positivism, Looja, Lucretius, Ludwig Feuerbach, Ludwig Wittgenstein, Maailm (filosoofia), Maailmavaade, Marksism, Martin Luther, Matemaatika, Materialism, Maximilien Robespierre, Müüt, Müstika, Müstitsism, Mehaanika, Metafüüsika, Mihhail Bakunin, Mongoolia, Monoteism, Moraal, Moraalirelativism, Motivatsioon, Napoleon I, Naturalism, Naturalism (filosoofia), Nature, Nõukogude Liit, Niccolò Machiavelli, Nihilism, Nimisõna, Nominalism, Norra, Notre-Dame, Objektiivsus, Oopium, Oraator, Ordu, Orjus, Oxfordi Ülikool, Paganlus, Panteism, Pariis, Pascali kihlvedu, Põhja-Itaalia, Personifikatsioon, Perspektiiv, Piibel, Polüteism, Poliitika, Poola, Portugal, Pragmaatika, Praktika, Prantsuse keel, Prantsuse revolutsioon, Prantsusmaa, Preester, Professor, Protagoras, Protestantism, Psühholoogia, Ratsionalism, Reformatsioon, Religioon, Renessanss, Revolutsioon, Richard Dawkins, Ristisõjad, Rooma riik, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sam Harris, Sümpoosion, Sünonüüm, Seadus, Sekt, Sextus Empiricus, Siddhārtha Gautama, Sigmund Freud, Skeptitsism, Socrates, Sokrates, Sotsioloogia, Spekulatsioon, Spirituaalsus, Sri Lanka, Strukturalism, Stsientism, Surematus, Surm, Suur Pauk, Suurbritannia, Taani, Tarmo Kulmar, Tartu, Tartu Ülikool, Tšehhi, Tõde, Tõenäosus, Teadus, Teaduslik ateism, Teaduslik meetod, Teadvus, Teism, Teoloog, Teoloogia, Teooria, Termin, Termodünaamika, Testament, Theodosius I, Thomas Hobbes, Time, Traditsioon, Tsivilisatsioon, Universum, Usk, Uskmatu, Usund, Uuring, Vabamõtlemine, Vaimulik, Valgevene, Valgustus, Vana-Kreeka, Vanakreeka keel, Vanakreeka mütoloogia, Vanarooma mütoloogia, Väide, Veedad, Voltaire, William Ockham, 1571, 1587, 16. sajand, 1621, 1662, 1678, 1682, 17. sajand, 1700, 1772, 1779, 1790, 1793, 18. sajand, 19. sajand, 1917, 1917. aasta revolutsioonid Venemaal, 1922, 1966, 1972, 1997, 1998, 20. sajand, 2004, 2005, 2006, 2009, 5. sajand eKr, 6. sajand eKr.