Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Atmosfäär ja Lämmastik
Atmosfäär ja Lämmastik on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Ammoniaak, Argoon, Celsiuse skaala, Dilämmastikoksiid, Energia, Gaas, Hapnik, Heelium, Inertsus (keemia), Ionosfäär, Kaugseire, Keemiline ühend, Keemiline element, Krüptoon, Lihtaine, Loomad, Maa, Metaan, Molekul, Neoon, Osoon, Rõhk, Süsihappegaas, Taimed, Tööstus, Ultraviolettkiirgus, Veeaur, Vesi, Vesinik, Virmalised.
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Atmosfäär · Ammoniaak ja Lämmastik ·
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Argoon ja Atmosfäär · Argoon ja Lämmastik ·
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Atmosfäär ja Celsiuse skaala · Celsiuse skaala ja Lämmastik ·
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Atmosfäär ja Dilämmastikoksiid · Dilämmastikoksiid ja Lämmastik ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Atmosfäär ja Energia · Energia ja Lämmastik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Atmosfäär ja Gaas · Gaas ja Lämmastik ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Atmosfäär ja Hapnik · Hapnik ja Lämmastik ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Atmosfäär ja Heelium · Heelium ja Lämmastik ·
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Atmosfäär ja Inertsus (keemia) · Inertsus (keemia) ja Lämmastik ·
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Atmosfäär ja Ionosfäär · Ionosfäär ja Lämmastik ·
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Atmosfäär ja Kaugseire · Kaugseire ja Lämmastik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Atmosfäär ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Lämmastik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Atmosfäär ja Keemiline element · Keemiline element ja Lämmastik ·
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Atmosfäär ja Krüptoon · Krüptoon ja Lämmastik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Atmosfäär ja Lihtaine · Lämmastik ja Lihtaine ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Atmosfäär ja Loomad · Lämmastik ja Loomad ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Atmosfäär ja Maa · Lämmastik ja Maa ·
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Atmosfäär ja Metaan · Lämmastik ja Metaan ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Atmosfäär ja Molekul · Lämmastik ja Molekul ·
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Atmosfäär ja Neoon · Lämmastik ja Neoon ·
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Atmosfäär ja Osoon · Lämmastik ja Osoon ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Atmosfäär ja Rõhk · Lämmastik ja Rõhk ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Atmosfäär ja Süsihappegaas · Lämmastik ja Süsihappegaas ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Atmosfäär ja Taimed · Lämmastik ja Taimed ·
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Atmosfäär ja Tööstus · Lämmastik ja Tööstus ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Atmosfäär ja Ultraviolettkiirgus · Lämmastik ja Ultraviolettkiirgus ·
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Atmosfäär ja Veeaur · Lämmastik ja Veeaur ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Atmosfäär ja Vesi · Lämmastik ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Atmosfäär ja Vesinik · Lämmastik ja Vesinik ·
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Atmosfäär ja Lämmastik ühist
- Millised on sarnasused Atmosfäär ja Lämmastik
Võrdlus Atmosfäär ja Lämmastik
Atmosfäär on 150 suhted, samas Lämmastik 130. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 10.71% = 30 / (150 + 130).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Atmosfäär ja Lämmastik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
