Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Atmosfäär ja Maa
Atmosfäär ja Maa on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Aastaajad, Biosfäär, Ekvaator, Energia, Fotosüntees, Gravitatsioon, Hapnik, Hüdrosfäär, Keemiline element, Kosmos, Litosfäär, Mass, Meteoor, Ookean, Orbiit, Organism, Osoonikiht, Paskal, Päev, Päike, Poolus, Riftivöönd, Süsihappegaas, Taimed, Temperatuur, Tihedus, Ultraviolettkiirgus, Väävel, Vesi.
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Aastaajad ja Atmosfäär · Aastaajad ja Maa ·
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Atmosfäär ja Biosfäär · Biosfäär ja Maa ·
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Atmosfäär ja Ekvaator · Ekvaator ja Maa ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Atmosfäär ja Energia · Energia ja Maa ·
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Atmosfäär ja Fotosüntees · Fotosüntees ja Maa ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Atmosfäär ja Gravitatsioon · Gravitatsioon ja Maa ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Atmosfäär ja Hapnik · Hapnik ja Maa ·
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Atmosfäär ja Hüdrosfäär · Hüdrosfäär ja Maa ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Atmosfäär ja Keemiline element · Keemiline element ja Maa ·
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Atmosfäär ja Kosmos · Kosmos ja Maa ·
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Atmosfäär ja Litosfäär · Litosfäär ja Maa ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Atmosfäär ja Mass · Maa ja Mass ·
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Atmosfäär ja Meteoor · Maa ja Meteoor ·
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Atmosfäär ja Ookean · Maa ja Ookean ·
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Atmosfäär ja Orbiit · Maa ja Orbiit ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Atmosfäär ja Organism · Maa ja Organism ·
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Atmosfäär ja Osoonikiht · Maa ja Osoonikiht ·
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Atmosfäär ja Paskal · Maa ja Paskal ·
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Atmosfäär ja Päev · Maa ja Päev ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Atmosfäär ja Päike · Maa ja Päike ·
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Atmosfäär ja Poolus · Maa ja Poolus ·
Riftivöönd
Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.
Atmosfäär ja Riftivöönd · Maa ja Riftivöönd ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Atmosfäär ja Süsihappegaas · Maa ja Süsihappegaas ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Atmosfäär ja Taimed · Maa ja Taimed ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Atmosfäär ja Temperatuur · Maa ja Temperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Atmosfäär ja Tihedus · Maa ja Tihedus ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Atmosfäär ja Ultraviolettkiirgus · Maa ja Ultraviolettkiirgus ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Atmosfäär ja Väävel · Maa ja Väävel ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Atmosfäär ja Maa ühist
- Millised on sarnasused Atmosfäär ja Maa
Võrdlus Atmosfäär ja Maa
Atmosfäär on 150 suhted, samas Maa 178. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 8.84% = 29 / (150 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Atmosfäär ja Maa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
