Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Atmosfäär ja Marsi atmosfäär
Atmosfäär ja Marsi atmosfäär on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Argoon, Footon, Gaas, Hapnik, Ionosfäär, Karbonaadid, Kondensatsioon, Ksenoon, Lämmastik, Maa, Mass, Metaan, Molekul, Ookean, Orbiit, Osoonikiht, Paskal, Poolus, Rõhk, Süsihappegaas, Spektroskoopia, Temperatuur, Tihedus, Ultraviolettkiirgus, Väärisgaasid, Veeaur, Vesi, Vesinik, Vingugaas, Virmalised.
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Argoon ja Atmosfäär · Argoon ja Marsi atmosfäär ·
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Atmosfäär ja Footon · Footon ja Marsi atmosfäär ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Atmosfäär ja Gaas · Gaas ja Marsi atmosfäär ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Atmosfäär ja Hapnik · Hapnik ja Marsi atmosfäär ·
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Atmosfäär ja Ionosfäär · Ionosfäär ja Marsi atmosfäär ·
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Atmosfäär ja Karbonaadid · Karbonaadid ja Marsi atmosfäär ·
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Atmosfäär ja Kondensatsioon · Kondensatsioon ja Marsi atmosfäär ·
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Atmosfäär ja Ksenoon · Ksenoon ja Marsi atmosfäär ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Atmosfäär ja Lämmastik · Lämmastik ja Marsi atmosfäär ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Atmosfäär ja Maa · Maa ja Marsi atmosfäär ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Atmosfäär ja Mass · Marsi atmosfäär ja Mass ·
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Atmosfäär ja Metaan · Marsi atmosfäär ja Metaan ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Atmosfäär ja Molekul · Marsi atmosfäär ja Molekul ·
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Atmosfäär ja Ookean · Marsi atmosfäär ja Ookean ·
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Atmosfäär ja Orbiit · Marsi atmosfäär ja Orbiit ·
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Atmosfäär ja Osoonikiht · Marsi atmosfäär ja Osoonikiht ·
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Atmosfäär ja Paskal · Marsi atmosfäär ja Paskal ·
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Atmosfäär ja Poolus · Marsi atmosfäär ja Poolus ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Atmosfäär ja Rõhk · Marsi atmosfäär ja Rõhk ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Atmosfäär ja Süsihappegaas · Marsi atmosfäär ja Süsihappegaas ·
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Atmosfäär ja Spektroskoopia · Marsi atmosfäär ja Spektroskoopia ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Atmosfäär ja Temperatuur · Marsi atmosfäär ja Temperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Atmosfäär ja Tihedus · Marsi atmosfäär ja Tihedus ·
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Atmosfäär ja Ultraviolettkiirgus · Marsi atmosfäär ja Ultraviolettkiirgus ·
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Atmosfäär ja Väärisgaasid · Marsi atmosfäär ja Väärisgaasid ·
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Atmosfäär ja Veeaur · Marsi atmosfäär ja Veeaur ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Atmosfäär ja Vesi · Marsi atmosfäär ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Atmosfäär ja Vesinik · Marsi atmosfäär ja Vesinik ·
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Atmosfäär ja Vingugaas · Marsi atmosfäär ja Vingugaas ·
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Atmosfäär ja Marsi atmosfäär ühist
- Millised on sarnasused Atmosfäär ja Marsi atmosfäär
Võrdlus Atmosfäär ja Marsi atmosfäär
Atmosfäär on 150 suhted, samas Marsi atmosfäär 73. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 13.45% = 30 / (150 + 73).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Atmosfäär ja Marsi atmosfäär. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
