Sisukord
150 suhted: Aastaajad, Aeg, Akadeemik, Aktinomeetria, Ammoniaak, Argoon, Arhaikum, Atmosfäär (ühik), Atmosfäär (täpsustus), Atmosfääri koostis, Atmosfäärifüüsika, Atmosfäärikiht, Üldine õhuringlus, Õhu tsirkulatsioon, Õhurõhk, Biosfäär, Celsiuse skaala, Charles Villmann, Definitsioon, Dilämmastikoksiid, Doktorikraad, Eesti, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eksobaas, Ekvaator, Elavhõbe, Elu teke, Energia, Eos, Evolutsioon, Fütoplankton, Filtreerimine, Fluoriidid, Footon, Fotosüntees, Gaas, Geofüüsika, Gravitatsioon, Hajumine, Hape, Hapnik, Hämarik, Hüdrosfäär, Heelium, Helkivad ööpilved, Heterosfäär, Homosfäär, Ideaalne gaas, Inertsus (keemia), Inversioon (meteoroloogia), ... Laienda indeks (100 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Vaata Atmosfäär ja Aastaajad
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Atmosfäär ja Aeg
Akadeemik
Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid.
Vaata Atmosfäär ja Akadeemik
Aktinomeetria
Aktinomeetria on teadusharu, meteoroloogia haru, mis uurib Päikese ja teiste taevakehade kiirguse ülekannet Maa atmosfääris ja hüdrosfääris ning päikesekiirguse peegeldumist maapinnalt (albeedot).
Vaata Atmosfäär ja Aktinomeetria
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Atmosfäär ja Ammoniaak
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Vaata Atmosfäär ja Argoon
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Vaata Atmosfäär ja Arhaikum
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Vaata Atmosfäär ja Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär (täpsustus)
"Atmosfäär" võib tähendada erinevaid asju.
Vaata Atmosfäär ja Atmosfäär (täpsustus)
Atmosfääri koostis
Atmosfääri koostis on planeedi atmosfääri keemiline koostis.
Vaata Atmosfäär ja Atmosfääri koostis
Atmosfäärifüüsika
Põhjapooluse lähedal asuv atmosfäärimõõtmise jaam. Heikki Junnineni foto Atmosfäärifüüsika on teadusharu, mis uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse, kasutades selleks füüsika uurimismeetodeid.
Vaata Atmosfäär ja Atmosfäärifüüsika
Atmosfäärikiht
Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.
Vaata Atmosfäär ja Atmosfäärikiht
Üldine õhuringlus
Üldise õhuringluse lihtsustatud mudel Üldise õhuringluse lihtsustatud skeem Maa üldine õhuringlus ehk globaalne õhu tsirkulatsioon atmosfääris on kogu Maa atmosfääri haarav õhuvoolude püsiv süsteemne ringlus.
Vaata Atmosfäär ja Üldine õhuringlus
Õhu tsirkulatsioon
Tsirkulatsioon ehk õhuvoolude süsteem moodustub püsivatest õhurõhuerinevustest.
Vaata Atmosfäär ja Õhu tsirkulatsioon
Õhurõhk
Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab Maa ühe pinnaühiku kohta kuni atmosfääri ülemise piirini ulatuva õhusamba kaal.
Vaata Atmosfäär ja Õhurõhk
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Vaata Atmosfäär ja Biosfäär
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Vaata Atmosfäär ja Celsiuse skaala
Charles Villmann
Charles Villmann (18. märts 1923 Pärnu – 25. märts 1992 Tõravere) oli eesti astronoom ja atmosfäärifüüsik.
Vaata Atmosfäär ja Charles Villmann
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Atmosfäär ja Definitsioon
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Vaata Atmosfäär ja Dilämmastikoksiid
Doktorikraad
Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
Vaata Atmosfäär ja Doktorikraad
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Atmosfäär ja Eesti
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühend EMHI) oli aastatel 1991–2013 Keskkonnaministeeriumi haldusalas olnud riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.
Vaata Atmosfäär ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Eksobaas
Eksobaas on eksosfääri alaosa.
Vaata Atmosfäär ja Eksobaas
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Vaata Atmosfäär ja Ekvaator
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Vaata Atmosfäär ja Elavhõbe
Elu teke
Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.
Vaata Atmosfäär ja Elu teke
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Atmosfäär ja Energia
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Vaata Atmosfäär ja Eos
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Atmosfäär ja Evolutsioon
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Vaata Atmosfäär ja Fütoplankton
Filtreerimine
Filtreerimine ehk filtratsioon ehk filtrimine ehk kurnamine on ainete lahutamise meetod, see on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil.
Vaata Atmosfäär ja Filtreerimine
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Atmosfäär ja Fluoriidid
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Atmosfäär ja Footon
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Atmosfäär ja Fotosüntees
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Atmosfäär ja Gaas
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Vaata Atmosfäär ja Geofüüsika
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Atmosfäär ja Gravitatsioon
Hajumine
Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga.
Vaata Atmosfäär ja Hajumine
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Atmosfäär ja Hape
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Atmosfäär ja Hapnik
Hämarik
Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.
Vaata Atmosfäär ja Hämarik
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Vaata Atmosfäär ja Hüdrosfäär
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Atmosfäär ja Heelium
Helkivad ööpilved
Helkivad ööpilved Saimaa järvistu kohal Kuresoo kohal (Foto: Martin Koitmäe) Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku põhjataevas.
Vaata Atmosfäär ja Helkivad ööpilved
Heterosfäär
Heterosfäär on atmosfääri osa, mis paikneb homosfääri kohal, kõrgemal kui 95–100 km maapinnast.
Vaata Atmosfäär ja Heterosfäär
Homosfäär
Homosfäär on atmosfääri osa kõrguseni 95–100 km, kus õhu koostis (välja arvatud argooni, süsihappegaasi, osooni ja veeauru) on peaaegu muutumatu.
Vaata Atmosfäär ja Homosfäär
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Vaata Atmosfäär ja Ideaalne gaas
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Atmosfäär ja Inertsus (keemia)
Inversioon (meteoroloogia)
Maapinnalt tõusva suitsu kerkimine on peatunud kõrgemal oleva pidurdava inversioonikihi tõttu. Foto on tehtud Šotimaal Lochcarronis Temperatuuri inversioon on meteoroloogias atmosfääri vertikaalse temperatuurigradiendiga seotud ilming, mille korral mingis kõrgemas õhukihis kõrguse suurenedes, tavalise õhu adiabaatilise jahenemise asemel, õhutemperatuur hoopis tõuseb.
Vaata Atmosfäär ja Inversioon (meteoroloogia)
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Vaata Atmosfäär ja Ionosfäär
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Vaata Atmosfäär ja Jood
Juhan Ross
Prof. Juhan Ross Juhan Ross (14. august 1925 Aburi – 21. juuni 2002 Tartu) oli eesti atmosfäärifüüsik ja ökoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).
Vaata Atmosfäär ja Juhan Ross
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Vaata Atmosfäär ja Kaal
Karakteristik
Karakteristik (kreeka keeles charaktēristikos iseloomulik) ehk tunnusjoon on seadme või selle osade talitlust iseloomustava kahe suuruse vaheline graafiline kujutis,ENE 9.
Vaata Atmosfäär ja Karakteristik
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Vaata Atmosfäär ja Karbonaadid
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Vaata Atmosfäär ja Kasvuhooneefekt
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Vaata Atmosfäär ja Kaugseire
Kármáni joon
Kármáni joon on Maa atmosfääris meretasemest 100 km kõrgusel asuv tinglik piir, millest kõrgemal algab Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni määrangu järgi kosmos.
Vaata Atmosfäär ja Kármáni joon
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Atmosfäär ja Keemia
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Atmosfäär ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Atmosfäär ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Atmosfäär ja Keemiline reaktsioon
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Atmosfäär ja Kelvin
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Atmosfäär ja Kiirgus
Kilomeeter
Kilomeeter (tähis km) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhande meetriga.
Vaata Atmosfäär ja Kilomeeter
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Atmosfäär ja Kliima
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Atmosfäär ja Kloor
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Vaata Atmosfäär ja Kondensatsioon
Konstant
Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.
Vaata Atmosfäär ja Konstant
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Vaata Atmosfäär ja Kosmos
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Vaata Atmosfäär ja Krüptoon
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Vaata Atmosfäär ja Ksenoon
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Atmosfäär ja Lainepikkus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Atmosfäär ja Lämmastik
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Vaata Atmosfäär ja Lihtaine
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Vaata Atmosfäär ja Litosfäär
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Atmosfäär ja Loomad
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Atmosfäär ja Maa
Maapind
Maapind on Maa pind.
Vaata Atmosfäär ja Maapind
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Atmosfäär ja Mass
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Atmosfäär ja Meri
Mesopaus
Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist.
Vaata Atmosfäär ja Mesopaus
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Atmosfäär ja Metaan
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Vaata Atmosfäär ja Meteoor
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Vaata Atmosfäär ja Meteoroloogia
Mikrovetikad
Mikrovetikad perekonnast ''Nannochloropsis'' Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on mõne kuni mõnesaja mikromeetri pikkused, enamasti ainuraksed päris- ja eeltuumsed vetikad.
Vaata Atmosfäär ja Mikrovetikad
Miljondikosa
Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.
Vaata Atmosfäär ja Miljondikosa
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Atmosfäär ja Molekul
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata Atmosfäär ja Molekulmass
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Vaata Atmosfäär ja Nanomeeter
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Atmosfäär ja Nõukogude Liit
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Vaata Atmosfäär ja Neoon
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Vaata Atmosfäär ja Observatoorium
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Atmosfäär ja Oksüdatsioon
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Atmosfäär ja Ookean
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Atmosfäär ja Orbiit
Orbitaaljaam
Orbitaaljaam (ka kosmosejaam) on planeedi (seni ainult Maa) ümber tiirlev pikka aega töötav piloteeritav ning pidevalt või ajuti mehitatud ja põkkamist võimaldav kosmoseaparaat.
Vaata Atmosfäär ja Orbitaaljaam
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Vaata Atmosfäär ja Orgaaniline aine
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Atmosfäär ja Organism
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Vaata Atmosfäär ja Osoon
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Vaata Atmosfäär ja Osoonikiht
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Vaata Atmosfäär ja Paskal
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Vaata Atmosfäär ja Päev
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Atmosfäär ja Päike
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Vaata Atmosfäär ja Päikesekiirgus
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Vaata Atmosfäär ja Pedosfäär
Piir
Piir on joon/piirang, mis kas eraldab kahte mõtet/asja üksteisest (eristav, vahepealne piir), on asja lõpetuseks ehk piiriks (raja, äärmine piir) või määrab asja piirid ehk on selle piiritluseks (piiritlev piir).
Vaata Atmosfäär ja Piir
Piirkiht
Piirpind laminaarse ja turbulentse voolu korral Piirkiht (inglise boundary layer) on õhuke vedeliku- või gaasikiht voolavas vedelikus või gaasis oleva jäiga keha pinna juures.
Vaata Atmosfäär ja Piirkiht
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Vaata Atmosfäär ja Poolus
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Vaata Atmosfäär ja Proterosoikum
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Vaata Atmosfäär ja Radioaktiivsus
Rahvusvaheline kosmosejaam
Video taimekatsetest kosmosejaamal Rahvusvaheline kosmosejaam (lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil.
Vaata Atmosfäär ja Rahvusvaheline kosmosejaam
Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon
Võidulendamine Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon, prantsuse keeles Fédération Aéronautique Internationale, lühendatult FAI, on rahvusvaheline lennuspordiliit, mis loodi 14.
Vaata Atmosfäär ja Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon
Rayleigh' hajumine
Rayleigh' hajumine on põhjuseks, miks taevas on päeval sinakas ja päikeseloojangud punakad Rayleigh' hajumine on paremini jälgitav pärast päikeseloojangut. See pilt on tehtud tund pärast päikeseloojangut 500 m kõrguselt, vaatega horisondi suunas, kuhu päike loojus Roheline laserkiir on nähtav öösel osaliselt just Rayleigh' hajumise tõttu õhus olevate osakeste ja molekulide pealt Rayleigh' hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest.
Vaata Atmosfäär ja Rayleigh' hajumine
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Atmosfäär ja Rõhk
Riftivöönd
Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.
Vaata Atmosfäär ja Riftivöönd
Saasteaine
Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.
Vaata Atmosfäär ja Saasteaine
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Atmosfäär ja Süsihappegaas
Sektor
Sektor (ladina keelest, sector tähendab "äralõikaja") on mõiste geomeetrias (täpsemalt Eukleidilises geomeetrias), mis tähistab tervikust radiaalselt eraldatud osa.
Vaata Atmosfäär ja Sektor
Skaala
Skaala (ladina keeles scalae, 'trepp') ehk astmik on entiteedi mõõtmise ja hindamise vahend, mille abil on võimalik järjestada entiteedi suuruste kas kvalitatiivseid või kvantitatiivseid väärtusi.
Vaata Atmosfäär ja Skaala
Sool
Sool on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Atmosfäär ja Sool
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Vaata Atmosfäär ja Spektroskoopia
Standardatmosfäär
Rahvusvaheline standardatmosfäär (ingl. International Standard Atmosfphere) ISA ehk standardõhkkond on Maa atmosfääri omaduste ICAO kokkuleppeline määratlus lennunduses.
Vaata Atmosfäär ja Standardatmosfäär
Stratifikatsioon
Stratifikatsioon ehk stratifitseerumine on millegi kihistumus või kihi(s)tumine.
Vaata Atmosfäär ja Stratifikatsioon
Stratopaus
Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km.
Vaata Atmosfäär ja Stratopaus
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Vaata Atmosfäär ja Struktuur
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Atmosfäär ja Taimed
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Atmosfäär ja Tartu Ülikool
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Vaata Atmosfäär ja Tööstus
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Atmosfäär ja Temperatuur
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Vaata Atmosfäär ja Teooria
Termopaus
Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 (teiste andmete järgi 450 või umbes 500) km.
Vaata Atmosfäär ja Termopaus
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Atmosfäär ja Tihedus
Tolm
Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.
Vaata Atmosfäär ja Tolm
Tropopaus
Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril.
Vaata Atmosfäär ja Tropopaus
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Vaata Atmosfäär ja Troposfäär
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Vaata Atmosfäär ja Turbulents
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Atmosfäär ja Ultraviolettkiirgus
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Vaata Atmosfäär ja Valem
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Vaata Atmosfäär ja Valguse neeldumine
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Atmosfäär ja Väärisgaasid
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Atmosfäär ja Väävel
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Vaata Atmosfäär ja Veeaur
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Atmosfäär ja Vesi
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Atmosfäär ja Vesinik
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Vaata Atmosfäär ja Vingugaas
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Vaata Atmosfäär ja Virmalised
Voolis
Voolis on gaasilise ja vedela agregaatolekuga ainete ühisnimetus.
Vaata Atmosfäär ja Voolis
Vulkaaniline tuhk
Vulkaanilise tuha näidis Vulkaaniline tuhk on vulkaanist väljapaiskunud kuni 2 mm läbimõõduga püroklastid ning neist koosnev vulkaaniline sete.
Vaata Atmosfäär ja Vulkaaniline tuhk
Tuntud ka kui Maa atmosfäär, Õhkkond.