Sisukord
122 suhted: Aafrika, Aeg, Aisting, Ambrosius, Annaba, Aquino Thomas, Arianism, Aristoteles, Arm, Aru, Canterbury Augustinus, Cicero, De libero arbitrio, De magistro, De trinitate, Diogenes Laertios, Donatism, Dualism, Edikt, Elu, Emanatsioon, Epistemoloogia, Faabula, Filosoofia, Germaanlased, Hieronymus, Hilisantiikaeg, Hing, Homeros, Honorius, Ibn Sīnā, Ilmar Vene, Ilmutus, Ilu, Johannes Duns Scotus, Jumal, Jumalatõestus, Kahtlus, Kartaago, Katoliku kirik, Kirikudoktor, Kirjandus, Konkubiin, Kristlus, Kurja probleem, Ladina keel, Looja, Manilus, Matemaatika, Mõistmine, ... Laienda indeks (72 rohkem) »
- Õigeusu pühakud
- Kiriku doktorid
- Kirikuisad
- Sündinud 354
- Surnud 430
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Augustinus ja Aafrika
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Augustinus ja Aeg
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Vaata Augustinus ja Aisting
Ambrosius
Püha Ambrosius Francisco de Zurbaráni maalil Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Vaata Augustinus ja Ambrosius
Annaba
Annaba on linn Alžeerias, Annaba provintsi keskus.
Vaata Augustinus ja Annaba
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Vaata Augustinus ja Aquino Thomas
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Augustinus ja Arianism
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Augustinus ja Aristoteles
Arm
Kunagise lõikehaava arm käel Arm on haava paranemisel kudedesse jääv jälg.
Vaata Augustinus ja Arm
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Vaata Augustinus ja Aru
Canterbury Augustinus
Canterbury Augustinus (6. sajandi esimene kolmandik, Rooma – arvatavasti 26. mai 604, Canterbury) oli benediktiini munk, kellest sai 597.
Vaata Augustinus ja Canterbury Augustinus
Cicero
Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.
Vaata Augustinus ja Cicero
De libero arbitrio
"De libero arbitrio" ehk "De libero arbitrio voluntatis" ("Vabast tahtest") on Augustinuse kolmeraamatuline teos, mille kirjutamist ta alustas 388 ning lõpetas 395.
Vaata Augustinus ja De libero arbitrio
De magistro
"De magistro" ('õpetajast') on Augustinuse filosoofiline teos, mis valmis aastal 388 või pisut hiljem.
Vaata Augustinus ja De magistro
De trinitate
"De trinitate" ("Kolmainsusest") on Augustinuse 15 raamatust koosnev teos, mis valmis 399–419.
Vaata Augustinus ja De trinitate
Diogenes Laertios
Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.
Vaata Augustinus ja Diogenes Laertios
Donatism
Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.
Vaata Augustinus ja Donatism
Dualism
Dualismi all mõeldakse filosoofias tavaliselt positsiooni, mis peab vaimset ja materiaalset alget iseseisvalt eksisteerivateks.
Vaata Augustinus ja Dualism
Edikt
Edikt on riigi valitseja, enamasti monarhi tähtis määrus või käskkiri.
Vaata Augustinus ja Edikt
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Augustinus ja Elu
Emanatsioon
Emanatsioon (ladina sõnast emanatio 'väljavoolamine') on teatud usundite ja filosoofiate järgi madalama iseeneslik tekkimine kõrgemast, mis jätab kõrgema puutumata.
Vaata Augustinus ja Emanatsioon
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Augustinus ja Epistemoloogia
Faabula
Faabula on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses.
Vaata Augustinus ja Faabula
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Augustinus ja Filosoofia
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Augustinus ja Germaanlased
Hieronymus
Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, Piibli ladina keelde tõlkija.
Vaata Augustinus ja Hieronymus
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Vaata Augustinus ja Hilisantiikaeg
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Augustinus ja Hing
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega.
Vaata Augustinus ja Homeros
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Vaata Augustinus ja Honorius
Ibn Sīnā
Avicenna kuju pärsia õpetlaste paviljonis ÜRO esinduse juures Viinis Austrias Trükise esikaas Veneetsiast (1520) Avicenna mausoleum Hamadanis Iraanis Ibn Sīnā (pärsia keeles ابن سینا; läänemaailmas tuntud kui Avicenna; umbes 980 Afshana Buhhaara lähistel (praegune Usbekistan) – juuni 1037 Hamadan, Iraan) oli pärsia filosoof, arst ja luuletaja.
Vaata Augustinus ja Ibn Sīnā
Ilmar Vene
Ilmar Vene (sündinud 13. augustil 1951 Kasepää külas) on eesti esseist, tõlkija ja filoloog.
Vaata Augustinus ja Ilmar Vene
Ilmutus
Ilmutus religioonis kasutuseloleva mõistena tähendab transtsendentse Jumala vahetut tahteavaldust nähtavakssaamise, sõna või teo kaudu ja temast lähtunud sõnumit (teavet).
Vaata Augustinus ja Ilmutus
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Vaata Augustinus ja Ilu
Johannes Duns Scotus
Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.
Vaata Augustinus ja Johannes Duns Scotus
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Augustinus ja Jumal
Jumalatõestus
Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.
Vaata Augustinus ja Jumalatõestus
Kahtlus
Kahtlus on otsustamatuse seisund, milles on valik mitme võimaliku uskumuse vahel, aga omavahel vastuolus olevad või ebapiisavad põhjendid ei võimalda valikut teha.
Vaata Augustinus ja Kahtlus
Kartaago
Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.
Vaata Augustinus ja Kartaago
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Augustinus ja Katoliku kirik
Kirikudoktor
püha Isidorus Sevillast, 6.–7. sajandil elanud Kiriku õpetaja Kirikudoktor (ladina keeles doctor ecclesiae) on tiitel, mida katoliku kirikus on antud isikutele, kellel on olnud kujundav mõju kiriku õpetusele.
Vaata Augustinus ja Kirikudoktor
Kirjandus
Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.
Vaata Augustinus ja Kirjandus
Konkubiin
Konkubiin ehk liignaine on mehe mitteabieluline naine.
Vaata Augustinus ja Konkubiin
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Augustinus ja Kristlus
Kurja probleem
Kurja probleem ehk kurjuse probleem on religioonifilosoofias ja teoloogias küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses.
Vaata Augustinus ja Kurja probleem
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Augustinus ja Ladina keel
Looja
Looja on üldlevinud ja mitut tähendust ja tähendusvälja omav sõna.
Vaata Augustinus ja Looja
Manilus
Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.
Vaata Augustinus ja Manilus
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Augustinus ja Matemaatika
Mõistmine
Mõistmine ehk arusaamine on teatav mõtlemine ja enesevaatlus, mis vajab uuritava probleemi taaskujutamist ja selgitamist.
Vaata Augustinus ja Mõistmine
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Vaata Augustinus ja Mediolanum
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Vaata Augustinus ja Meeleelund
Numiidia
Numiidia oli antiikajal hami päritolu berberi hõimudega asustatud rannikuala Põhja-Aafrikas (praegu Alžeeria ja osa Tuneesiast).
Vaata Augustinus ja Numiidia
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Vaata Augustinus ja Olemine
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Vaata Augustinus ja Otsustus
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Augustinus ja Pagan
Pauluse kiri galaatlastele
Pauluse kiri galaatlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Gl).
Vaata Augustinus ja Pauluse kiri galaatlastele
Pauluse kiri roomlastele
Pauluse kiri roomlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Rm).
Vaata Augustinus ja Pauluse kiri roomlastele
Pauluse kirjad
Leht Pauluse teisest kirjast korintlastele. "Papüürus 46", tõenäoliselt 175–225 pKr Pauluse kirjad on seitse kirja Uues Testamendis, mille autoriks peetakse Paulust.
Vaata Augustinus ja Pauluse kirjad
Pärispatt
Pärispatt ehk algpatt (ladina keeles peccatum originale) on kristlikus teoloogias kontseptsioon, mille kohaselt on kõik inimesed patused.
Vaata Augustinus ja Pärispatt
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Vaata Augustinus ja Pühak
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Vaata Augustinus ja Pühakiri
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Vaata Augustinus ja Põhja-Aafrika
Pelagius
Pelagius (ca. 350-420) oli tõenäoliselt briti päritolu Rooma askeet ja teoloog.
Vaata Augustinus ja Pelagius
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Augustinus ja Piiskop
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Augustinus ja Platon
Plotinos
Plotinos Plotinos (Πλωτίνος või Πλωτῖνος; umbes 204/205 – 270) oli Vana-Kreeka filosoof.
Vaata Augustinus ja Plotinos
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Augustinus ja Preester
Presokraatikud
Eelsokraatikud ehk presokraatikud ehk Sokratese-eelsed filosoofid on tinglik nimetus filosoofidele, kes tegutsesid ajalooliselt "enne Sokratest".
Vaata Augustinus ja Presokraatikud
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Augustinus ja René Descartes
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Vaata Augustinus ja Retoorika
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Augustinus ja Ristimine
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Augustinus ja Rooma
Rooma kirjandus
Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus.
Vaata Augustinus ja Rooma kirjandus
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Vaata Augustinus ja Stoitsism
Tarkus
"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.
Vaata Augustinus ja Tarkus
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Augustinus ja Tõde
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Vaata Augustinus ja Teoloog
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Augustinus ja Teoloogia
Testament
Testament on üks viimse tahte avalduse vorme.
Vaata Augustinus ja Testament
Theaitetos (Platoni dialoog)
"Theaitetos" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos, mis kuulub üldise arvamuse kohaselt Platoni hiliste dialoogide hulka.
Vaata Augustinus ja Theaitetos (Platoni dialoog)
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Augustinus ja Usk
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Vaata Augustinus ja Uus testament
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Vaata Augustinus ja Uusplatonism
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Augustinus ja Vanakreeka keel
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Vaata Augustinus ja Vandaalid
Veteran
Veteran (ka sõjaveteran) on sõjaväeteenistuse lõpetanu või sõjas osalenu.
Vaata Augustinus ja Veteran
Zosimus
Zosimus oli paavst 417–418.
Vaata Augustinus ja Zosimus
13. november
13.
Vaata Augustinus ja 13. november
13. sajand
13.
Vaata Augustinus ja 13. sajand
28. august
28.
Vaata Augustinus ja 28. august
354
354.
Vaata Augustinus ja 354
369
369.
Vaata Augustinus ja 369
370
370.
Vaata Augustinus ja 370
372
372.
Vaata Augustinus ja 372
383
383.
Vaata Augustinus ja 383
384
384.
Vaata Augustinus ja 384
386
386.
Vaata Augustinus ja 386
387
387.
Vaata Augustinus ja 387
388
388.
Vaata Augustinus ja 388
389
389.
Vaata Augustinus ja 389
391
391.
Vaata Augustinus ja 391
395
395.
Vaata Augustinus ja 395
396
396.
Vaata Augustinus ja 396
397
397.
Vaata Augustinus ja 397
400
400.
Vaata Augustinus ja 400
402
402.
Vaata Augustinus ja 402
410
410.
Vaata Augustinus ja 410
411
411.
Vaata Augustinus ja 411
412
412.
Vaata Augustinus ja 412
413
413.
Vaata Augustinus ja 413
415
415.
Vaata Augustinus ja 415
417
417.
Vaata Augustinus ja 417
418
418.
Vaata Augustinus ja 418
419
419.
Vaata Augustinus ja 419
420
420.
Vaata Augustinus ja 420
421
421.
Vaata Augustinus ja 421
426
426.
Vaata Augustinus ja 426
427
427.
Vaata Augustinus ja 427
428
428.
Vaata Augustinus ja 428
429
429.
Vaata Augustinus ja 429
430
430.
Vaata Augustinus ja 430
Vaata ka
Õigeusu pühakud
- Õigeusu pühakute loend
- Abigail
- Adeodatus I
- Anterus
- Augustinus
- Daniil Tšornõi
- Gabriel
- Gabriel (Urgebadze)
- Gorazd (Pavlík)
- Hadrianus III
- Iisak
- Jaroslav Tark
- Miikael
- Paschalis I
- Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi
- Platon (Kulbusch)
- Raafael
- Saara
- Taavet
- Theodosius
- Theodosius I
- Theodosius II
- Vaga Kosmas
- Ștefan cel Mare
Kiriku doktorid
- Albert Suur
- Ambrosius
- Aquino Thomas
- Athanasios
- Augustinus
- Canterbury Anselm
- Dionysios Areopagites
- Epifanius Salamisest
- Gregorios Nyssast
- Gregorius I
- Hieronymus
- Hilarius Poitiers'st
- Hildegard Bingenist
- Johannes Damaskusest
- Kirikudoktor
- Leo I (paavst)
- Lisieux' püha Thérèse
- Nestorius
- Polykarpos
- Sevilla Isidorus
- Siena Katariina
- Teresa Ávilast
Kirikuisad
- Ambrosius
- Athanasios
- Athenagoras
- Augustinus
- Cassiodorus
- Clemens I
- Damasus I
- Epifanius Salamisest
- Eusebios Kaisareast
- Gregorios Nyssast
- Gregorius I
- Hieronymus
- Hilarius Poitiers'st
- Hippolytus (vastupaavst)
- Ignatios Antiookiast
- Johannes Damaskusest
- Kirikuisa
- Lactantius
- Leo I (paavst)
- Meliton Sardesest
- Origenes
- Pantainos
- Patristika
- Polykarpos
- Sevilla Isidorus
- Tertullianus
Sündinud 354
- Augustinus
Surnud 430
- Augustinus
Tuntud ka kui Augustinus Hippost, Aurelius Augustinus, Püha Augustinus.