Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Appiuse tee, Aurelianus, Campus Martius, Honorius, Itaalia keel, Itaalia kuningriik (1861–1946), Keskaeg, Lateraani basiilika, Linnamüür, Maxentius, Pax Romana, Pretoriaanid, Probus, Rinnatis, Rooma, Rooma seitse küngast, Serviuse müür, Tevere, Vana-Rooma armee, 1870, 19. sajand, 20. september, 270, 271, 275, 3. sajand, 306, 312, 4. sajand, 4. sajand eKr, 401, 500.
Appiuse tee
Vaade Appiuse teele Appiuse tee (ladina ja itaalia keeles Via Appia) oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Appiuse tee · Näe rohkem »
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Aurelianus · Näe rohkem »
Campus Martius
Kunagist Campus Martiust kujutav makett Campus Martius (ladina keeles kui 'Marsi väli') oli Vana-Rooma üldkasutatav ala impeeriumi pealinnas Roomas.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Campus Martius · Näe rohkem »
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Honorius · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Itaalia kuningriik (1861–1946) · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Keskaeg · Näe rohkem »
Lateraani basiilika
Lateraani basiilika fassaad Lateraani basiilika (itaalia keeles Arcibasilica Papale di San Giovanni in Laterano) on Ristija Johannesele pühitsetud Rooma piiskopkonna katedraal ja roomakatoliku kiriku emakirik.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Lateraani basiilika · Näe rohkem »
Linnamüür
Harjumäel Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Linnamüür · Näe rohkem »
Maxentius
Maxentius (Imperator Caesar Divi Valerii Maximiani Marcus Aurelius Valerius Maxentius Augustus; sünninimi Marcus Valerius Maxentius; u 278 – 28. oktoober 312) oli Vana-Rooma keiser 28.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Maxentius · Näe rohkem »
Pax Romana
Rooma impeerium Pax Romana ehk 'rooma rahu' nime all tuntakse pikka suhteliselt rahulikku perioodi Rooma riigis.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Pax Romana · Näe rohkem »
Pretoriaanid
Pretoriaanid (ladina keeles Praetoriani) olid Rooma keisri ihukaitseväelased.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Pretoriaanid · Näe rohkem »
Probus
Probus (Imperator Caesar Dalmatii Marcus Aurelius Probus Augustus; sünninimi Marcus Aurelius Probus; 19. august 232 Sirmium – oktoober 282) oli Vana-Rooma keiser juulist 276 kuni surmani.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Probus · Näe rohkem »
Rinnatis
Kindlusetorni kaitserinnatised Rinnatis ehk parapett (prantsuse keeles parapet Tehnikaleksikon, lk. 361. Samasuguse etümoloogiaga on rinnatise saksakeelne nimetus Brustwehr. Algselt kasutati rinnatisi hoonete kaitseks sõjalise rünnaku vastu, tänapäeval täidavad need peamiselt tule leviku tõkestamise ülesannet. Rinnatised on väga tavalised Londonis, kus 1707. aasta ehitusseadusega keelati puidust katuseräästaste ehitamine ja nõuti selle asemel poole meetri kõrguste tellistest rinnatiste püstitamist. Rinnatised sildadel ja teistel kõrgetel ehitistel kaitsevad kasutajaid allakukkumise eest. Need võivad täita ka vaate piiramise ülesannet, takistada prügi allaloopimist ja olla müraseinaks. Kuna sillarinnatised ei pea toimima tuletõkkena, siis tohib neid teha ükskõik millisest materjalist, aga kõige levinumad materjalid on profiilteras, alumiinium, puit ja terasbetoon. Euroopa Standardikomitee arvab rinnatised sõidukite või jalakäijate liikluse piirdesüsteemide hulka. Rinnatiseks nimetatakse ka paisu, tammi, muuli või muu ehitise harjal olevat märja (ehk ülemise bjefiga külgneva) nõlva poolses servas paiknevat seina, mis kaitseb harja lainete mõju eest.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Rinnatis · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma seitse küngast
Seitset küngast kujutav Rooma kaart Rooma seitse küngast (itaalia keeles Sette colli di Roma, ladina keeles Septem montes Romae) on Tevere jõest idas asuvad künkad, mis moodustavad Rooma geograafilise keskpunkti, asudes muistse linna Serviuse müüriga piiratud osas.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Rooma seitse küngast · Näe rohkem »
Serviuse müür
Rooma Termini raudteejaama lähedal asuv Serviuse müüri säilinud osa. Muistse Rooma linna kaart, kus on esile tõstetud Serviuse müür (siniselt) ja selle väravad. Hiljem ehitatud Aurelianuse müür on tähistatud punaselt. Serviuse müür (ladina keeles Murus Servii Tullii, itaalia keeles Mura serviane) oli 4. sajandi eKr alguses Rooma linna ümber ehitatud kaitsetõke.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Serviuse müür · Näe rohkem »
Tevere
Tevere (ka Tiber; ladina Tiberis) on jõgi Apenniini poolsaarel Kesk-Itaalias.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Tevere · Näe rohkem »
Vana-Rooma armee
Rooma armee kiiver 1. sajandist pKr Vana-Rooma armee on termin, millega tähistatakse Rooma riigi relvajõudude maaväge.
Uus!!: Aurelianuse müür ja Vana-Rooma armee · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 1870 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. september
20.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 20. september · Näe rohkem »
270
270.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 270 · Näe rohkem »
271
271.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 271 · Näe rohkem »
275
275.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 275 · Näe rohkem »
3. sajand
3.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 3. sajand · Näe rohkem »
306
306.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 306 · Näe rohkem »
312
312.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 312 · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 4. sajand · Näe rohkem »
4. sajand eKr
4.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 4. sajand eKr · Näe rohkem »
401
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 401 · Näe rohkem »
500
Sajandid: 4. sajand - 5. sajand - 6. sajand Kümnendid: 450. aastad 460. aastad 470. aastad 480. aastad 490. aastad - 500. aastad - 510. aastad 520. aastad 530. aastad 540. aastad 550. aastad Aastad: 495 496 497 498 499 - 500 - 501 502 503 504 505.
Uus!!: Aurelianuse müür ja 500 · Näe rohkem »
