Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Austria ertshertsogkond ja Modena ja Reggio hertsogkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Austria ertshertsogkond ja Modena ja Reggio hertsogkond

Austria ertshertsogkond vs. Modena ja Reggio hertsogkond

Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija. Modena ja Reggio hertsogkond (itaalia Ducato di Modena e Reggio, ladina Ducatus Mutinae et Regii) oli väike Itaalia riik, mis eksisteeris aastatel 1452–1859, vaheajaga aastatel 1796–1814.

Sarnasusi Austria ertshertsogkond ja Modena ja Reggio hertsogkond

Austria ertshertsogkond ja Modena ja Reggio hertsogkond on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Ferdinand II, Franz II, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid-Lotringid, Habsburgide monarhia, Markkrahv, Napoleon I, Saksa-Rooma riik.

Ferdinand II

Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.

Austria ertshertsogkond ja Ferdinand II · Ferdinand II ja Modena ja Reggio hertsogkond · Näe rohkem »

Franz II

Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.

Austria ertshertsogkond ja Franz II · Franz II ja Modena ja Reggio hertsogkond · Näe rohkem »

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.

Austria ertshertsogkond ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Modena ja Reggio hertsogkond · Näe rohkem »

Habsburgid-Lotringid

Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.

Austria ertshertsogkond ja Habsburgid-Lotringid · Habsburgid-Lotringid ja Modena ja Reggio hertsogkond · Näe rohkem »

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).

Austria ertshertsogkond ja Habsburgide monarhia · Habsburgide monarhia ja Modena ja Reggio hertsogkond · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.

Austria ertshertsogkond ja Markkrahv · Markkrahv ja Modena ja Reggio hertsogkond · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Austria ertshertsogkond ja Napoleon I · Modena ja Reggio hertsogkond ja Napoleon I · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Austria ertshertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Modena ja Reggio hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Austria ertshertsogkond ja Modena ja Reggio hertsogkond

Austria ertshertsogkond on 141 suhted, samas Modena ja Reggio hertsogkond 42. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 4.37% = 8 / (141 + 42).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Austria ertshertsogkond ja Modena ja Reggio hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: