Sisukord
158 suhted: Absolutism, Austerlitzi lahing, Austria, Austria ertshertsogkond, Austria keiser, Austria Sileesia, Austria-Preisi sõda, Austria-Ungari, Austria-Ungari kompromiss, Šveits, Badeni markkrahvkond, Baieri, Baieri kuningas, Baieri kuningriik, Balkani poolsaar, Bratislava, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Campo Formio rahu, Eelarve, Esimene maailmasõda, Ferdinand I (Austria), Franz II, Franz Joseph I, Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, George III, Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Hannoveri kuningriik, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia kuningas, Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Illüüria kuningriik, Illüüria provintsid, Inglismaa, Innsbruck, Itaalia ühinemine, Itaalia keel, Itaalia kuningriik (1861–1946), Itaalia teine iseseisvussõda, Itaallased, Karl (Tescheni hertsog), Katoliku kirik, Kärnteni hertsogkond, Klemens Wenzel Lothar von Metternich, Kolmanda koalitsiooni sõda, Krahv, Kraini hertsogkond, Kuuenda koalitsiooni sõda, Kuurvürst, ... Laienda indeks (108 rohkem) »
- 19. sajand Itaalias
- Habsburgid-Lotringid
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Austria keisririik ja Absolutism
Austerlitzi lahing
Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.
Vaata Austria keisririik ja Austerlitzi lahing
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Austria keisririik ja Austria
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Vaata Austria keisririik ja Austria ertshertsogkond
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Vaata Austria keisririik ja Austria keiser
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Vaata Austria keisririik ja Austria Sileesia
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Vaata Austria keisririik ja Austria-Preisi sõda
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Austria keisririik ja Austria-Ungari
Austria-Ungari kompromiss
Austria-Ungari vapp (alates 1915. aastast) Austria-Ungari kompromiss (saksa keeles Ausgleich, ungari keeles Kiegyezés) oli 1867.
Vaata Austria keisririik ja Austria-Ungari kompromiss
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Austria keisririik ja Šveits
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Vaata Austria keisririik ja Badeni markkrahvkond
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Austria keisririik ja Baieri
Baieri kuningas
Baieri kuningas oli Baieri kuningriigi valitseja tiitel kuningriigi loomisest 1806.
Vaata Austria keisririik ja Baieri kuningas
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Vaata Austria keisririik ja Baieri kuningriik
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Austria keisririik ja Balkani poolsaar
Bratislava
Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus.
Vaata Austria keisririik ja Bratislava
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Vaata Austria keisririik ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Campo Formio rahu
Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.
Vaata Austria keisririik ja Campo Formio rahu
Eelarve
Eelarve on arvuliselt väljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumise - kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk väljaminekute arvestuse - millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse) suhte väljendamiseks.
Vaata Austria keisririik ja Eelarve
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Austria keisririik ja Esimene maailmasõda
Ferdinand I (Austria)
Austria keiser Ferdinand I Ferdinand I (Ferdinand Karl Leopold Joseph Franz Marchlin; 19. aprill 1793 Viin – 29. juuni 1875 Praha) oli 1835–1848 Austria keiser.
Vaata Austria keisririik ja Ferdinand I (Austria)
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Vaata Austria keisririik ja Franz II
Franz Joseph I
Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.
Vaata Austria keisririik ja Franz Joseph I
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli kroonimaa Habsburgide monarhia (1867. aastast Austria-Ungari) idaosas pealinnaga Lvivis.
Vaata Austria keisririik ja Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
George III
George III (4. juuni (24. mai) 1738 London, Norfolk House – 29. jaanuar 1820 Windsori loss) oli esimene Inglismaal sündinud Hannoveri dünastia monarh ja Suurbritannia ja Iirimaa kuningas aastatel 1760–1801 ning hiljem pärast liitmisseadusi (Acts of Union 1800) Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas aastatel 1801–1820.
Vaata Austria keisririik ja George III
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Austria keisririik ja Habsburgid
Habsburgid-Lotringid
Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.
Vaata Austria keisririik ja Habsburgid-Lotringid
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Vaata Austria keisririik ja Hannoveri kuningriik
Horvaadi keel
Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.
Vaata Austria keisririik ja Horvaadi keel
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Vaata Austria keisririik ja Horvaadid
Horvaatia kuningas
Horvaatia kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 925–1918 (ametlikult kuni 1943. aastani).
Vaata Austria keisririik ja Horvaatia kuningas
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Vaata Austria keisririik ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Illüüria kuningriik
Illüüria kuningriik oli Austria keisririigi kroonimaa aastatel 1816–1849, Napoleoni Illüüria provintside järglasriik, mille Austria Kuuenda koalitsiooni sõjas tagasi vallutas ja vastavalt Viini kongressi lõppaktile taastas.
Vaata Austria keisririik ja Illüüria kuningriik
Illüüria provintsid
Illüüria provintsid (prantsuse: Provinces illyriennes) oli lühiajaline Napoleoni Prantsuse keisririigi autonoomne provints, mis loodi aastal 1809 territooriumitel piki Aadria mere põhja- ja idarannikut, mis olid vallutatud Viienda koalitsiooni sõjas.
Vaata Austria keisririik ja Illüüria provintsid
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Austria keisririik ja Inglismaa
Innsbruck
Innsbruck Innsbrucki linnaringkonna asendi kaart Tirooli liidumaal Innsbruck on linn Lääne-Austrias, Tirooli liidumaa pealinn ja on suuruselt viies linn Austrias.
Vaata Austria keisririik ja Innsbruck
Itaalia ühinemine
Itaalia ühinemisprotsess 1815–1870. Itaalia ühinemine (itaalia keeles il Risorgimento) oli poliitiline ja ühiskondlik liikumine 19. sajandi Itaalias, mis ühendas sealsed arvukad riigid Itaalia kuningriigiks.
Vaata Austria keisririik ja Itaalia ühinemine
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Austria keisririik ja Itaalia keel
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Vaata Austria keisririik ja Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia teine iseseisvussõda
"Napoleon III Solferino lahingus", Jean-Louis-Ernest_Meissonier' maal (1863). Itaalia teine iseseisvussõda (ka Prantsuse-Austria sõda, Austria-Sardiinia sõda, Austria-Piemonte sõda; Prantsusmaal tuntud Itaalia kampaania nime all – Campagne d'Italie) oli Prantsuse keisririigi ja Piemonte-Sardiinia kuningriigi sõda Austria keisririigi vastu 29.
Vaata Austria keisririik ja Itaalia teine iseseisvussõda
Itaallased
Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.
Vaata Austria keisririik ja Itaallased
Karl (Tescheni hertsog)
Karl Ludwig Johann Joseph Laurentius (5. september 1771– 30. aprill 1847) oli Tescheni hertsog, Austria generalissimus, feldmarssal, väejuhataja, sõjateoreetik, armee reformaator, Teutooni ordu kõrgmeister ja sõjaminister, kes osales Prantsuse revolutsioonisõdades ning Napoleoni sõdades.
Vaata Austria keisririik ja Karl (Tescheni hertsog)
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Austria keisririik ja Katoliku kirik
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Austria keisririik ja Kärnteni hertsogkond
Klemens Wenzel Lothar von Metternich
Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, Metternich-Winneburg-Beilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773 Koblenz – 11. juuni 1859 Viin) oli Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler (1821–1848).
Vaata Austria keisririik ja Klemens Wenzel Lothar von Metternich
Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.
Vaata Austria keisririik ja Kolmanda koalitsiooni sõda
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Austria keisririik ja Krahv
Kraini hertsogkond
Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.
Vaata Austria keisririik ja Kraini hertsogkond
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Vaata Austria keisririik ja Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Austria keisririik ja Kuurvürst
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Vaata Austria keisririik ja Lõuna-Madalmaad
Liberalism
Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.
Vaata Austria keisririik ja Liberalism
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Vaata Austria keisririik ja Markkrahv
Modena ja Reggio hertsogkond
Modena ja Reggio hertsogkond (itaalia Ducato di Modena e Reggio, ladina Ducatus Mutinae et Regii) oli väike Itaalia riik, mis eksisteeris aastatel 1452–1859, vaheajaga aastatel 1796–1814.
Vaata Austria keisririik ja Modena ja Reggio hertsogkond
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Austria keisririik ja Napoleon I
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Austria keisririik ja Napoleoni sõjad
Olomouc
Olomouc (saksa Olmütz) on linn Tšehhis, Olomouci maakonna keskus.
Vaata Austria keisririik ja Olomouc
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Austria keisririik ja Poola keel
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Austria keisririik ja Poolakad
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Austria keisririik ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Austria keisririik ja Prantsusmaa
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Austria keisririik ja Preisi kuningriik
Pressburgi rahu
Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.
Vaata Austria keisririik ja Pressburgi rahu
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Vaata Austria keisririik ja Regensburg
Reini Liit
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.
Vaata Austria keisririik ja Reini Liit
Rumeenia keel
Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.
Vaata Austria keisririik ja Rumeenia keel
Rumeenlased
Rumeenlaste diasporaa Rumeenlased (endanimetus români) on Rumeenias elav romaani rahvas.
Vaata Austria keisririik ja Rumeenlased
Russiini keel
Russiini keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Ukrainas Taga-Karpaatias ning sellele lähedastes piirkondades Slovakkias, Poolas ja Ungaris.
Vaata Austria keisririik ja Russiini keel
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Austria keisririik ja Saksa keel
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Austria keisririik ja Saksa Liit
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Austria keisririik ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Austria keisririik ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Austria keisririik ja Saksamaa
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Vaata Austria keisririik ja Saksamaa mediatisatsioon
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Austria keisririik ja Sakslased
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Vaata Austria keisririik ja Salzburg
Salzburgi hertsogkond
Salzburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Salzburg) oli aastatel 1849 kuni 1918 Austria keisririigi ja Austria-Ungari Tsisleitaania kroonimaa.
Vaata Austria keisririik ja Salzburgi hertsogkond
Serbia keel
Serbia keel (srpski jezik, српски језик) on üks lõunaslaavi keeltest.
Vaata Austria keisririik ja Serbia keel
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Vaata Austria keisririik ja Serblased
Slavoonia kuningriik
Slavoonia kuningriik aastal 1849 Slavoonia kuningriik (horvaadi Kraljevina Slavonija; saksa Königreich Slawonien; ladina Regnum Sclavoniae; ungari Szlavón Királyság) oli Habsburgide monarhia ja Austria keisririigi provints, mis eksisteeris aastatel 1699 kuni 1868.
Vaata Austria keisririik ja Slavoonia kuningriik
Slovaki keel
Slovaki keel (slovenčina, slovenský jazyk) on indoeuroopa keel, mis kuulub lääneslaavi keelte hulka.
Vaata Austria keisririik ja Slovaki keel
Slovakid
Slovaki tüdrukud rahvariietes Slovakkide diasporaa Slovakid on lääneslaavi rahvas, Slovakkia põhirahvus.
Vaata Austria keisririik ja Slovakid
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Vaata Austria keisririik ja Slovakkia
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Vaata Austria keisririik ja Sloveeni keel
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Vaata Austria keisririik ja Sloveenid
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Austria keisririik ja Steiermargi hertsogkond
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Vaata Austria keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurhertsog
Suurhertsog on hertsogist kõrgem, aga ertshertsogist madalam aadlitiitel.
Vaata Austria keisririik ja Suurhertsog
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Vaata Austria keisririik ja Tšehhi keel
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Austria keisririik ja Tšehhi kuningriik
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Vaata Austria keisririik ja Tšehhid
Tirool
Tirool on Austria liidumaa.
Vaata Austria keisririik ja Tirool
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Vaata Austria keisririik ja Tirooli krahvkond
Toscana suurhertsogkond
Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.
Vaata Austria keisririik ja Toscana suurhertsogkond
Trianoni rahuleping
Ungari territooriumi vähenemine Trianoni rahulepingu tulemusel Trianoni rahuleping sõlmiti 1920.
Vaata Austria keisririik ja Trianoni rahuleping
Trieste
Trieste on linn ja vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas Sloveenia piiri ning Aadria mere Trieste lahe ääres.
Vaata Austria keisririik ja Trieste
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Austria keisririik ja Ukrainlased
Ulm
Ulm on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Vaata Austria keisririik ja Ulm
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Vaata Austria keisririik ja Ungari keel
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Vaata Austria keisririik ja Ungari kuningas
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Austria keisririik ja Ungari kuningriik
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Austria keisririik ja Ungarlased
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Austria keisririik ja Vabahärra
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Austria keisririik ja Venemaa Keisririik
Victoria (Suurbritannia kuninganna)
Kuninganna Victoria pärast kroonimist Franz Winterhalteri maalil (1859) Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 1819 – 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ning 1876.
Vaata Austria keisririik ja Victoria (Suurbritannia kuninganna)
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Austria keisririik ja Viin
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Austria keisririik ja Viini kongress
Vorarlberg
Vorarlberg on Austria liidumaa.
Vaata Austria keisririik ja Vorarlberg
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Vaata Austria keisririik ja Württemberg
Württembergi kuningas
Württembergi kuningakroon Württembergi kuningas oli Württembergi kuningriigi valitseja tiitel kuningriigi loomisest 1806.
Vaata Austria keisririik ja Württembergi kuningas
11. aprill
11.
Vaata Austria keisririik ja 11. aprill
13. mai
13.
Vaata Austria keisririik ja 13. mai
13. märts
13.
Vaata Austria keisririik ja 13. märts
1440
1440.
Vaata Austria keisririik ja 1440
1768
1768.
Vaata Austria keisririik ja 1768
1792
1792.
Vaata Austria keisririik ja 1792
1793
1793.
Vaata Austria keisririik ja 1793
18. juuli
18.
Vaata Austria keisririik ja 18. juuli
1804
1804.
Vaata Austria keisririik ja 1804
1805
1805.
Vaata Austria keisririik ja 1805
1806
1806.
Vaata Austria keisririik ja 1806
1809
1809.
Vaata Austria keisririik ja 1809
1814
1814.
Vaata Austria keisririik ja 1814
1815
1815.
Vaata Austria keisririik ja 1815
1816
1816.
Vaata Austria keisririik ja 1816
1817
1817.
Vaata Austria keisririik ja 1817
1821
1821.
Vaata Austria keisririik ja 1821
1828
1828.
Vaata Austria keisririik ja 1828
1829
1829.
Vaata Austria keisririik ja 1829
1830
1830.
Vaata Austria keisririik ja 1830
1835
1835.
Vaata Austria keisririik ja 1835
1848
1848.
Vaata Austria keisririik ja 1848
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Vaata Austria keisririik ja 1848. aasta revolutsioonid
1851
1851.
Vaata Austria keisririik ja 1851
1852
1852.
Vaata Austria keisririik ja 1852
1859
1859.
Vaata Austria keisririik ja 1859
1861
1861.
Vaata Austria keisririik ja 1861
1865
1865.
Vaata Austria keisririik ja 1865
1866
1866.
Vaata Austria keisririik ja 1866
1867
1867.
Vaata Austria keisririik ja 1867
1875
1875.
Vaata Austria keisririik ja 1875
19. aprill
19.
Vaata Austria keisririik ja 19. aprill
19. mai
19.
Vaata Austria keisririik ja 19. mai
1916
1916.
Vaata Austria keisririik ja 1916
20. märts
20.
Vaata Austria keisririik ja 20. märts
20. november
20.
Vaata Austria keisririik ja 20. november
21. august
21.
Vaata Austria keisririik ja 21. august
21. november
21.
Vaata Austria keisririik ja 21. november
24. detsember
24.
Vaata Austria keisririik ja 24. detsember
25. detsember
25.
Vaata Austria keisririik ja 25. detsember
26. juuni
26.
Vaata Austria keisririik ja 26. juuni
27. juuli
27.
Vaata Austria keisririik ja 27. juuli
4. oktoober
4.
Vaata Austria keisririik ja 4. oktoober
4. veebruar
4.
Vaata Austria keisririik ja 4. veebruar
5. aprill
5.
Vaata Austria keisririik ja 5. aprill
7. veebruar
7.
Vaata Austria keisririik ja 7. veebruar
8. juuli
8.
Vaata Austria keisririik ja 8. juuli
8. november
8.
Vaata Austria keisririik ja 8. november
Vaata ka
19. sajand Itaalias
- Austria keisririik
- Illüüria provintsid
- Itaalia ühinemine
- Lombardia-Veneetsia kuningriik
- Lucca hertsogkond
- Quadrilatero
Habsburgid-Lotringid
- Austria keisririik
- Austria-Ungari
- Elisabeth (Austria-Ungari)
- Eugen (ertshertsog)
- Ferdinand I (Austria)
- Ferdinand Karl (ertshertsog, 1868–1915)
- Franz Ferdinand
- Franz I (Saksa-Rooma keiser)
- Franz II
- Franz Joseph I
- Franz Karl
- Gisela (Franz Joseph I tütar)
- Habsburgid-Lotringid
- Johann (ertshertsog)
- Joseph II
- Karl (Tescheni hertsog)
- Karl I (Austria-Ungari)
- Karl Ludwig
- Lombardia-Veneetsia kuningriik
- Lucca hertsogkond
- Ludwig Viktor
- Maria Anna
- Marie Antoinette
- Maximiliano (Mehhiko keiser)
- Milano hertsogiriik
- Modena ja Reggio hertsogkond
- Otto Franz
- Otto von Habsburg
- Parma hertsogkond
- Regina von Habsburg
- Rudolf (Austria-Ungari)
- Sophie (Austria)
- Toscana suurhertsogkond
- Zita (Austria-Ungari)