Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Alföld, Arheoloogiline kultuur, Avaari mark, Baieri, Balkani poolsaar, Bütsants, Bulgaaria, Bulgaarid, Dagobert I, Dalmaatsia, Doonau, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Frangi riik, Frangid, Germaania, Germaanlased, Herakleios I, Horvaatia, Idamark, Justinianus I, Kasaarid, Kaukaasia, Kärnteni mark, Keszthely kultuur, Khanaat, Konstantinoopol, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lõunaslaavlased, Lingua franca, Makedoonia (piirkond), Mark (territoorium), Nomaadid, Pannoonia Horvaatia vürstkond, Pannoonia mark, Pannoonia romaani keel, Rooma-Pärsia sõjad, Samo, Sassaniidide riik, Seekelid, Sirmium, Slaavlased, Solidus, Suur rahvasterändamine, Suur-Määri riik, Tšuvaši keel, Tisza, Transilvaania, Turgi rahvad, Ungarlased, ..., Vendid, Viini nõgu. Laienda indeks (2 rohkem) »
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Alföld · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Avaari mark · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Baieri · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Bütsants · Näe rohkem »
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Bulgaaria · Näe rohkem »
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Bulgaarid · Näe rohkem »
Dagobert I
Dagobert I (umbes 603 – 19. jaanuar 639) oli Austraasia kuningas 623–634, kõigi frankide kuningas 629–634 ning Neustria ja Burgundia kuningas 629–639.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Dagobert I · Näe rohkem »
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Dalmaatsia · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Doonau · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Frangid · Näe rohkem »
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Germaania · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Germaanlased · Näe rohkem »
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Herakleios I · Näe rohkem »
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Horvaatia · Näe rohkem »
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Idamark · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Justinianus I · Näe rohkem »
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Kasaarid · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Keszthely kultuur
Vaade õhust roomaaegse Keszthely kultuuri keskusele ''Gorsium-Herculia'' asulale (tänapäeval Táci küla Ungaris) Keszthely kultuur kujunes välja umbes aastavahemikus 500–700 Pannoonia romaniseerunud elanike hulgas, kes elasid Castellumi-nimelises kindlustatud küla piirkonnas (tänase Ungari lääneosas Balatoni järve lähedal asuv Keszthely asula).
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Keszthely kultuur · Näe rohkem »
Khanaat
Khanaat ehk khaaniriik oli turgi ja mongoli rahvaste poliitiline üksus, mida juhtis feodaalselt või sõjaliselt khaan või kagaan.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Khanaat · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Lingua franca · Näe rohkem »
Makedoonia (piirkond)
Gora ja Prohor Pčinjski (Serbia) Makedoonia (kreeka keeles Μακεδονία Makedonía; makedoonia ja serbia keeles Македонија Makedonija; bulgaaria keeles Македония Makedonija; türgi keeles Makedonya; albaania keeles Maqedoni/-a) on piirkond Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Makedoonia (piirkond) · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Nomaadid
Saami perekond aastal 1900 Nomaadid (ainsuses nomaad; kreeka keeles (ainsuses) νομάς, nomas, (mitmuses) νομάδες, nomades) on inimesed, inimrühmad või rahvad (rändrahvad), kes rändavad pidevalt ühest elupaigast teise.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Nomaadid · Näe rohkem »
Pannoonia Horvaatia vürstkond
Alam-Pannoonia (ladina Pannoniae Inferioris), paiknedes endise Rooma Pannonia provintsi edelaosas, oli slaavi valitsejate valduses Avaari khaaniriigi languse, algusega 790.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Pannoonia Horvaatia vürstkond · Näe rohkem »
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Pannoonia mark · Näe rohkem »
Pannoonia romaani keel
Idaromaani keeled (pannoonia romaani keel rohelises) Pannoonia romaani keel oli idaromaani keel, mida rääkisid latiniseerunud keldi ja illüüria rahvad.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Pannoonia romaani keel · Näe rohkem »
Rooma-Pärsia sõjad
Julianus Apostata ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal. Rooma-Pärsia sõjad olid sõdade seeriad (54 eKr–628), milles Rooma riik (hiljem Bütsants) osales kahe suurriigiga: Seleukiidide ja Partia riigiga.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Rooma-Pärsia sõjad · Näe rohkem »
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Samo · Näe rohkem »
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Sassaniidide riik · Näe rohkem »
Seekelid
Seekeli lipp Seekelite ball Budapestis (2015) Seekelid (ungari keeles székelyek; rumeenia keeles Secuii; eesti keeles esinenud ka nimekuju seekäid) on ungarlaste etniline rühm Rumeenias Transilvaania idaosas (põhiliselt Harghita, Covasna ja Mureși maakonnas).
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Seekelid · Näe rohkem »
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Sirmium · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Slaavlased · Näe rohkem »
Solidus
Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Solidus · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »
Tšuvaši keel
Tšuvaši keel (tšuvaši keeles чăваш чĕлхи) on turgi keelte hulka kuuluv keel, mida kõnelevad tšuvašid.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Tšuvaši keel · Näe rohkem »
Tisza
Tisza (ungari keeles; rumeenia keeles Tisa, ukraina ja serbia keeles Тиса) on jõgi Euroopas Doonau jõgikonnas.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Tisza · Näe rohkem »
Transilvaania
Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Transilvaania · Näe rohkem »
Turgi rahvad
Turgi rahvaste levikukaart Turgi rahvad on turgi keeli kõnelevad rahvad Aasias ja Euroopas.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Turgi rahvad · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Ungarlased · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Vendid · Näe rohkem »
Viini nõgu
Viini nõo kaart Viini nõgu (saksa keeles Wiener Becken, baieri keeles Weana Beckn, tšehhi keeles Vídeňská pánev, slovaki keeles Viedenská kotlina) on geoloogiliselt noor settebassein Alpi mäestiku ja Karpaatia mäestiku eelahelike ning Pannoonia tasandiku vahelises alas.
Uus!!: Avaari khaaniriik ja Viini nõgu · Näe rohkem »
