Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Baarium ja Väävel
Baarium ja Väävel on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Gramm, Hape, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Lämmastik, Leelismuldmetallid, Maakoor, Massiarv, Mineraal, Mittemetallid, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Sulfaadid, Sulfiidid, Tsink, Vesi.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Baarium · Aatomnumber ja Väävel ·
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Baarium · Alumiinium ja Väävel ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Baarium · Ameerika Ühendriigid ja Väävel ·
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Baarium ja Gramm · Gramm ja Väävel ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Baarium ja Hape · Hape ja Väävel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Baarium ja Keemiline element · Keemiline element ja Väävel ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Baarium ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Väävel ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Baarium ja Lämmastik · Lämmastik ja Väävel ·
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Baarium ja Leelismuldmetallid · Leelismuldmetallid ja Väävel ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Baarium ja Maakoor · Maakoor ja Väävel ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Baarium ja Massiarv · Massiarv ja Väävel ·
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Baarium ja Mineraal · Mineraal ja Väävel ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Baarium ja Mittemetallid · Mittemetallid ja Väävel ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Baarium ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Väävel ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Baarium ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Väävel ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Baarium ja Oksiidid · Oksiidid ja Väävel ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Baarium ja Stabiilne isotoop · Stabiilne isotoop ja Väävel ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Baarium ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Väävel ·
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Baarium ja Sulfaadid · Sulfaadid ja Väävel ·
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Baarium ja Sulfiidid · Sulfiidid ja Väävel ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Baarium ja Tsink · Tsink ja Väävel ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baarium ja Väävel ühist
- Millised on sarnasused Baarium ja Väävel
Võrdlus Baarium ja Väävel
Baarium on 59 suhted, samas Väävel 120. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 12.29% = 22 / (59 + 120).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baarium ja Väävel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
