Ava Google MapsisSisukord
132 suhted: Aed, Alemannid, Alsace, Austria, Šveits, Baden, Baden-Baden, Baden-Württemberg, Badeni kuurvürstkond, Badeni markkrahvkond, Badeni vabariik, Baieri, Baieri kuningriik, Basel, Bodeni järv, Bourbonide restauratsioon, Doonau, Ehe, Eksklaav, Eksport, Euroopa nulg, Forell, Frangid, Freiburg, Harilik ebatsuuga, Harilik humal, Harilik kartul, Harilik kastanipuu, Harilik kuusk, Harilik lina, Harilik mänd, Harilik pöök, Hõbe, Heidelberg, Hesseni suurhertsogkond, Hirvlased, Jahiuluk, Judaism, Kaer, Kanep, Karl Friedrich (Baden), Karl Ludwig Friedrich (Baden), Karlsruhe, Katoliku kirik, Keemiline aine, Kell, Kips, Kivisüsi, Klaas, Kodukits, ... Laienda indeks (82 rohkem) »
- Saksamaa uusaeg
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Aed
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Alemannid
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Alsace
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Austria
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Šveits
Baden
Baden on mitme koha nimi.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Baden
Baden-Baden
Baden-Baden on kreisivaba linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Baden-Baden
Baden-Württemberg
''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Baden-Württemberg
Badeni kuurvürstkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni kuurvürstkond oli Saksa-Rooma riiki kuuluva Badeni markkrahvkonna lühiajaline ja mitteametlik nimetus aastatel 1803 kuni 1806, kui Karl Friedrich oli kuurvürst.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Badeni kuurvürstkond
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Badeni markkrahvkond
Badeni vabariik
Badeni vabariik (saksa Republik Baden) oli Saksa liidumaa, mis eksisteeris Weimari vabariigi ajal ja moodustati pärast Badeni suurhertsogiriigi lõpetamist aastal 1918.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Badeni vabariik
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Baieri
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Baieri kuningriik
Basel
700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Basel
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Bodeni järv
Bourbonide restauratsioon
Lipp Kuninglik vapp Prantsusmaa kuningriik aastal 1815 Bourbonide restauratsioon on nimi, mis anti perioodile pärast Prantsuse revolutsioonile (1789–1799) järgnenud sündmusi, Esimese Vabariigi (1792–1804) lõppu ja siis Esimese keisririigi (1804–1814/1815) vägivaldset lõppu – kui Euroopa riikide koalitsioon taastas relva jõul monarhia Bourbonide pärijatele, kes taas kord said Prantsusmaa kuningriigi (Royaume de France) omanikeks.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Bourbonide restauratsioon
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Doonau
Ehe
August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Ehe
Eksklaav
Eksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust (saari ei loeta eksklaavideks), ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Eksklaav
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Eksport
Euroopa nulg
Euroopa nulg ehk valge nulg (Abies alba) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Euroopa nulg
Forell
Robert D. Wilkie, "Forell, püü ja tomatid" (kromolitograafia, 1877) Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Forell
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Frangid
Freiburg
Freiburgi asend Baden-Württembergis Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Freiburg
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Harilik ebatsuuga
Harilik humal
Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Harilik humal
Harilik kartul
Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Harilik kartul
Harilik kastanipuu
Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Harilik kastanipuu
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Harilik kuusk
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Harilik lina
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Harilik mänd
Harilik pöök
Pöögimets Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Harilik pöök
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Hõbe
Heidelberg
Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Heidelberg
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Hesseni suurhertsogkond
Hirvlased
Hirvlased (Cervidae) on sõraliste seltsi kuuluv imetajate sugukond.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Hirvlased
Jahiuluk
Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Jahiuluk
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Judaism
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Kaer
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Kanep
Karl Friedrich (Baden)
Karl Friedrich (22. november 1728 – 10. juuni 1811) oli Badeni markkrahv, kuurvürst ja hiljem suurhertsog (algul vaid Baden-Durlachi markkrahv) 1738.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Karl Friedrich (Baden)
Karl Ludwig Friedrich (Baden)
Karl (Karl Ludwig Friedrich; 8. juuli 1786 – 8. detsember 1818) sai suurhertsogina Badeni suurhertsogiriigi valitsejaks 11.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Karl Ludwig Friedrich (Baden)
Karlsruhe
Karlsruhe on linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Karlsruhe
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Katoliku kirik
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Keemiline aine
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Kell
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Kips
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Kivisüsi
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Klaas
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Kodukits
Konstanz
Konstanz on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Konstanz
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Koobalt
Kreeka pähklipuu
Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on pähklipuuliste sugukonda pähklipuu perekonda kuuluv laialdaselt kasvatatav viljapuu.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Kreeka pähklipuu
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Kuld
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Kuurvürst
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Lääne-Saksamaa
Lõuna-Baden
Lipp Vapp Badeni (eresinine) paiknemine sõjajärgse Saksamaa Prantsuse okupatsioonitsoonis (kahvatusinine) Lõuna-Baden (saksa Südbaden), mis moodustati detsembris 1945 endise Badeni vabariigi lõunaosast, oli Prantsuse okupatsioonitsoonis asuv liidumaa sõjajärgsel Saksamaal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Lõuna-Baden
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Leipzig
Ludwig I (Baden)
Ludwig I (9. veebruar 1763 – 30. märts 1830) sai Badeni suurhertsogiks 8.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Ludwig I (Baden)
Maapäev
Maapäev (saksa keeles Landtag) on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Maapäev
Magus kirsipuu
Magus kirsipuu (Prunus avium; on kasutatud ka nimetust maguskirsipuu) on roosõieliste sugukonda kirsipuu alamperekonda kuuluv viljapuu.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Magus kirsipuu
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Main
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Mais
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Maksud
Mannheim
Mannheimi veetorn Mannheim on Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal asuv linn.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Mannheim
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Markkrahv
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Masin
Mänguasi
Rubiku kuubik Nukutööstuses Läänela 1942. aastal valmistatud segamassist nukk maalitud juustega Tartu Mänguasjamuuseumi kogus Mänguasi ehk lelu ehk mängukann on ese, mida kasutatakse mängimiseks.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Mänguasi
Mesindus
Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Mesindus
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Metropoliit
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Mets
Metsamaterjal
Palgist plankude saagimine Kõrvemaal. 2019 aasta detsember. Metsamaterjal ehk tarbepuit (timber) on langetatud puust laasimise ja järkamisega valmistatud toode, mida kasutatakse peamiselt puidu- või tselluloositööstuse toormena või energeetikas kütusena.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Metsamaterjal
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Metssiga
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Mineraal
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Monarhia
Nahk (materjal)
Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Nahk (materjal)
Neckar
Neckar, vaade Heidelbergile. Aprill 2003 Neckar on jõgi Euroopas Saksamaal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Neckar
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Nisu
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Oder
Offenburg
Offenburg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Ortenau kreisis.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Offenburg
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Orel
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Paber
Põlduba
Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Põlduba
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Peapiiskop
Perdicinae
Perdicinae on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv lindude alamsugukond.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Perdicinae
Pforzheim
Pforzheim on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Pforzheim
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Plii
Ploomipuu (alamperekond)
Ploomid 'African Rose' Ploomipuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv alamperekond.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Ploomipuu (alamperekond)
Portselan
Portselanist dekoratiivtaldrikud 20. sajandi esimesest poolest Portselan (itaaliakeelsest sõnast porcellana; algselt läikivvalge, portselanisarnase karbiga meriteo nimetus, vt kauritigu) on savimassi liik, mida saadakse peamiselt kaoliinist, kvartsist ja põldpaost.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Portselan
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Prantsusmaa
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Preisi kuningriik
Primaarne sektor
Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Primaarne sektor
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Protestantism
Punapeet
Punapeedid kimbus Punapeedi juurika läbilõige, heledamad kihid on kambiumiringid Peedisalat Borši valmistamisel kasutatakse punapeeti Peedimahl Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. vulgaris või Beta vulgaris subsp. vulgaris, Conditiva rühm) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Punapeet
Puuvill
Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Puuvill
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Raud
Raudteetransport
Elektriveduriga kaubarong, Norra Raudteede ristumine Magnethõljukrong Raudteetransport on raudteeveeremi abil teostatav reisijate ja kaubavedu raudteedel.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Raudteetransport
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Rein
Rohunepp
Rohunepp Rohunepp (ld Gallinago media, ingl great snipe) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Rohunepp
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Rukis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Saksa keel
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Saksa keisririik
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Saksa Liit
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Saksamaa
Saksamaa 1945–1949
Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Saksamaa 1945–1949
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Savi
Söögisool
Söögisool Söögisool ehk keedusool on keemiline aine (naatriumkloriid), mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseaine ja konserveerimisel säilitusainena.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Söögisool
Schwarzwald
Video Geroldsaueri kosest Põhja-Schwarzwaldis pisi Schwarzwald (van eesti keeles ka Mustmets) on mäestik Euroopas Saksamaa edelaosas.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Schwarzwald
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Siid
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Sinod
Speltanisu
Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Speltanisu
Suhkrupeet
Suhkrupeedi põld Suhkrupeedi juurikad Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Suhkrupeet
Tehnikaülikool
Tehnikaülikool (vananenud kirjanduses tehniline ülikool) on ülikool, mis on keskendunud tehnikateaduste õpetamisele.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Tehnikaülikool
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Teine maailmasõda
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Tsink
Tubakas (aine)
Tubakas on tubaka taimeperekonna (Nicotiana) lehtedest saadud aine.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Tubakas (aine)
Tubakas (perekond)
Tubakas (Nicotiana) on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede ja põõsaste perekond.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Tubakas (perekond)
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Turvas
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Vask
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Väävel
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Väävelhape
Vein
Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Vein
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Vill
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Vulkaan
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg
Württemberg-Baden
Lipp Vapp Württemberg-Baden (ereoranž) sõjajärgse Saksamaa Ameerika okupatsioonitsoonis (kahvatuoranž) Württemberg-Baden on endine Saksa Föderatiivse Vabariigi liidumaa.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg-Baden
Württemberg-Hohenzollern
Württemberg-Hohenzollern (eresinine) sõjajärgse Saksamaa Prantsusmaa-hallatavas tsoonis (kahvatusinine) Württemberg-Hohenzollern oli Lääne-Saksamaa liidumaa, mis loodi 1945.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg-Hohenzollern
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Württembergi kuningriik
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja Weimari vabariik
1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
Germania", Philipp Veit, 1848 Saksamaa lipu päritolu: rõõmustavad revolutsionäärid Berliinis, 19. märts 1848 1848.–49.
Vaata Badeni suurhertsogiriik ja 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
Vaata ka
Saksamaa uusaeg
- Badeni suurhertsogiriik
- Hessen-Homburgi maakrahvkond
- Kolmas riik
- Põhja-Saksa Liit
- Saksa Liit
- Saksa keisririik
- Saksamaa ühendamine
- Saksamaa ajalooliste riikide loend
- Saksimaa kuningriik
- Väike-Saksamaa
- Weimari vabariik
Tuntud ka kui Badeni suurhertsogkond.