Sarnasusi Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik
Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Švaabimaa, Baieri, Baieri hertsog, Brandenburg, Braunschweigi hertsogkond, Elbe, Frangi riik, Frangimaa, Friedrich I Barbarossa, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Hohenstaufenid, Ida-Frangi riik, Idamark, Karolingid, Markkrahv, München, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Roomlaste kuningas, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa, Tüüringi, ..., Tüüringi hertsogkond, Ungarlased, Verduni leping, Viikingid, Welfid. Laienda indeks (5 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Baieri hertsogkond · Austria ja Saksimaa hertsogiriik ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Baieri hertsogkond · Švaabimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Baieri hertsogkond · Baieri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Baieri hertsogkond · Baieri hertsog ja Saksimaa hertsogiriik ·
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Baieri hertsogkond ja Brandenburg · Brandenburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Baieri hertsogkond ja Braunschweigi hertsogkond · Braunschweigi hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Elbe · Elbe ja Saksimaa hertsogiriik ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Frangi riik · Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Baieri hertsogkond ja Frangimaa · Frangimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Baieri hertsogkond ja Friedrich I Barbarossa · Friedrich I Barbarossa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Baieri hertsogkond ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Baieri hertsogkond ja Heinrich Lõvi · Heinrich Lõvi ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Baieri hertsogkond ja Hohenstaufenid · Hohenstaufenid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Baieri hertsogkond ja Idamark · Idamark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Baieri hertsogkond ja Karolingid · Karolingid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Baieri hertsogkond ja Markkrahv · Markkrahv ja Saksimaa hertsogiriik ·
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Baieri hertsogkond ja München · München ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Baieri hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Baieri hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Otto II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Baieri hertsogkond ja Roomlaste kuningas · Roomlaste kuningas ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Baieri hertsogkond ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Baieri hertsogkond ja Saksi dünastia · Saksi dünastia ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Baieri hertsogkond ja Saksimaa · Saksimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Baieri hertsogkond ja Tüüringi · Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi ·
Tüüringi hertsogkond
Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.
Baieri hertsogkond ja Tüüringi hertsogkond · Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi hertsogkond ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Baieri hertsogkond ja Ungarlased · Saksimaa hertsogiriik ja Ungarlased ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Baieri hertsogkond ja Verduni leping · Saksimaa hertsogiriik ja Verduni leping ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Baieri hertsogkond ja Viikingid · Saksimaa hertsogiriik ja Viikingid ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Baieri hertsogkond ja Welfid · Saksimaa hertsogiriik ja Welfid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik
Baieri hertsogkond on 155 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 8.66% = 35 / (155 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: