Sarnasusi Bakterid ja Mitokonder
Bakterid ja Mitokonder on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, Aminohapped, Ensüüm, Eukarüoodid, Geen, Hapnik, Kloroplast, Kude, Lipiidid, Metabolism, Molekul, Oksüdatsioon, Organism, Prokarüoot, Rakutuum, Rasvhapped, Ribosoom, Süsihappegaas, Süsinik, Tsütoplasma.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Adenosiintrifosfaat ja Bakterid · Adenosiintrifosfaat ja Mitokonder ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Bakterid · Aminohapped ja Mitokonder ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Bakterid ja Ensüüm · Ensüüm ja Mitokonder ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Bakterid ja Eukarüoodid · Eukarüoodid ja Mitokonder ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Bakterid ja Geen · Geen ja Mitokonder ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Bakterid ja Hapnik · Hapnik ja Mitokonder ·
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Bakterid ja Kloroplast · Kloroplast ja Mitokonder ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Bakterid ja Kude · Kude ja Mitokonder ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Bakterid ja Lipiidid · Lipiidid ja Mitokonder ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Bakterid ja Metabolism · Metabolism ja Mitokonder ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Bakterid ja Molekul · Mitokonder ja Molekul ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Bakterid ja Oksüdatsioon · Mitokonder ja Oksüdatsioon ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Bakterid ja Organism · Mitokonder ja Organism ·
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Bakterid ja Prokarüoot · Mitokonder ja Prokarüoot ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Bakterid ja Rakutuum · Mitokonder ja Rakutuum ·
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Bakterid ja Rasvhapped · Mitokonder ja Rasvhapped ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Bakterid ja Ribosoom · Mitokonder ja Ribosoom ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Bakterid ja Süsihappegaas · Mitokonder ja Süsihappegaas ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Bakterid ja Süsinik · Mitokonder ja Süsinik ·
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bakterid ja Mitokonder ühist
- Millised on sarnasused Bakterid ja Mitokonder
Võrdlus Bakterid ja Mitokonder
Bakterid on 209 suhted, samas Mitokonder 73. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 7.09% = 20 / (209 + 73).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bakterid ja Mitokonder. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: