Sisukord
209 suhted: Acidobacteria, Adenosiintrifosfaat, Adhesioon, Aeroobid, Aineringe, Aktinobakterid, Aminohapped, Anaeroobid, Antibiootikumid, Antibiootikumiresistentsus, Antigeen, Antikehad, Aquificae, Arhed, Arktika, Arseen, Arv, Atsetoon, Autotroof, Avatud süsteem, Üherakuline organism, B12-vitamiin, Bacteroidetes, Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid, Bakterioloogia, Bakterite loend, Baktertoidumürgistus, Batsill (perekond), Batsillid, Biokile, Bioloogiline lagunemine, Bioluminestsents, Biosüntees, Biotehnoloogia, Botulism, Düsenteeria, Desinfektsioon, Difteeria, DNA, Elektronmikroskoop, Endosümbiont, Endospoor, Energia, Energiaressurss, Ensüüm, Etanool, Eukarüoodid, Fakultatiivanaeroob, Fülogenees, Fülogeneetiline süstemaatika, ... Laienda indeks (159 rohkem) »
- Bakterioloogia
Acidobacteria
Acidobacteria on bakterite hõimkond.
Vaata Bakterid ja Acidobacteria
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Bakterid ja Adenosiintrifosfaat
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Vaata Bakterid ja Adhesioon
Aeroobid
Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel.
Vaata Bakterid ja Aeroobid
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Vaata Bakterid ja Aineringe
Aktinobakterid
Aktinobakterid (Actinobacteria; varem ka aktinomütseedid, kiirikbakterid, kiirikseened, kiirikulised) on suure G+C sisaldusega (> 55%) grampositiivsete bakterite hõimkond.
Vaata Bakterid ja Aktinobakterid
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Bakterid ja Aminohapped
Anaeroobid
Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra (obligaatanaeroobid).
Vaata Bakterid ja Anaeroobid
Antibiootikumid
Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Vaata Bakterid ja Antibiootikumid
Antibiootikumiresistentsus
Antibiootikumiresistentsus on bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele; ravimiresistentsuse liike.
Vaata Bakterid ja Antibiootikumiresistentsus
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Vaata Bakterid ja Antigeen
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Vaata Bakterid ja Antikehad
Aquificae
Aquificae on bakterite hõimkond, kes elavad ekstreemsetes keskkonnatingimustes (termofiilid) nagu kuumaveeallikad, väävlilombid ja kuumad ookeanilõhed.
Vaata Bakterid ja Aquificae
Arhed
Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.
Vaata Bakterid ja Arhed
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Vaata Bakterid ja Arktika
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Vaata Bakterid ja Arseen
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Vaata Bakterid ja Arv
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Vaata Bakterid ja Atsetoon
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Vaata Bakterid ja Autotroof
Avatud süsteem
Avatud süsteem (ka avasüsteem) on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus.
Vaata Bakterid ja Avatud süsteem
Üherakuline organism
valgusmikroskoobi all. Raku sees on näha põietaolised vakuoolid. Raku pinnal on kiiret liikumist võimaldavad ripsmed Üherakuline organism on organism, kes koosneb ainult ühest rakust.
Vaata Bakterid ja Üherakuline organism
B12-vitamiin
B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.
Vaata Bakterid ja B12-vitamiin
Bacteroidetes
Bacteroidetes on hõimkond anaeroobseid spoore mittemoodustavaid pulgakujulisi gramnegatiivseid baktereid.
Vaata Bakterid ja Bacteroidetes
Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid
Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid on bakterite tekitatud nakkushaigused kopsus.
Vaata Bakterid ja Bakteriaalsed kopsuinfektsioonid
Bakterioloogia
Bakterioloogia on mikrobioloogia haru, mis uurib baktereid ning tegeleb nende liikide tuvastamise, klassifitseerimise ja iseloomustamisega.
Vaata Bakterid ja Bakterioloogia
Bakterite loend
Bakterite loend loetleb baktereid.
Vaata Bakterid ja Bakterite loend
Baktertoidumürgistus
Baktertoidumürgistus ehk bakteriaalne toidumürgistus on mürgiseid baktereid sisaldava toidu söömise tagajärjel tekkiv toidumürgistus.
Vaata Bakterid ja Baktertoidumürgistus
Batsill (perekond)
Batsill (Bacillus) on grampositiivsete pulgakujuliste bakterite perekond, mis kuulub hõimkonda Firmicutes.
Vaata Bakterid ja Batsill (perekond)
Batsillid
Batsillid (.
Vaata Bakterid ja Batsillid
Biokile
Biokile (inglise keeles biofilm) on limakihiga ümbritsetud mikroorganismide kooslus, mis tekib piirpindadele.
Vaata Bakterid ja Biokile
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Vaata Bakterid ja Bioloogiline lagunemine
Bioluminestsents
jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.
Vaata Bakterid ja Bioluminestsents
Biosüntees
Biosüntees on üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid.
Vaata Bakterid ja Biosüntees
Biotehnoloogia
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.
Vaata Bakterid ja Biotehnoloogia
Botulism
Botulism on lihaste lõdva halvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinumi eritatav mürkaine – botuliin.
Vaata Bakterid ja Botulism
Düsenteeria
Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.
Vaata Bakterid ja Düsenteeria
Desinfektsioon
Desinfektsioon ehk desinfitseerimine on mikroorganismide hävitamine elututelt objektidelt füüsikaliste protseduuride või keemiliste ainete kasutamisega.
Vaata Bakterid ja Desinfektsioon
Difteeria
Difteeria (ladina keeles Diphtheria) ehk kurgutõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphtheriae.
Vaata Bakterid ja Difteeria
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Bakterid ja DNA
Elektronmikroskoop
1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.
Vaata Bakterid ja Elektronmikroskoop
Endosümbiont
Endosümbiont on organism, kes elab teise organismi kehas või rakus, nõnda moodustavad need kaks organismi endosümbioosi.
Vaata Bakterid ja Endosümbiont
Endospoor
Värvitud preparaat ''Bacillus subtilisest''. Endospoorid on värvunud roheliselt ja vegetatiivne rakk punaselt Helendavad ''Paenibacillus alvei'' endospoorid faaskontrastmikroskoobis Endospoorid on grampositiivsete bakterite uinunud, vastupidavad ja mittepaljunevad struktuurid.
Vaata Bakterid ja Endospoor
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Bakterid ja Energia
Energiaressurss
Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.
Vaata Bakterid ja Energiaressurss
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Bakterid ja Ensüüm
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Bakterid ja Etanool
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Bakterid ja Eukarüoodid
Fakultatiivanaeroob
Fakultatiivanaeroobid ehk fakultatiivsed anaeroobid on bakterid (anaeroobid), kellel peale hapnikuhingamise on mineraalse hingamise võime ja kes võivad elada ka anaeroobses keskkonnas.
Vaata Bakterid ja Fakultatiivanaeroob
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Vaata Bakterid ja Fülogenees
Fülogeneetiline süstemaatika
Fülogeneetiline süstemaatika on suund bioloogilises taksonoomias, mis seab eesmärgiks koostada niisugune süsteem, mis võimalikult täpselt vastaks eluslooduse fülogeneesile ehk põlvnemisloole.
Vaata Bakterid ja Fülogeneetiline süstemaatika
Firmikuudid
''Bacillus subtilis'' ''Bacillus subtilis,'' ''Firmicutes'''e hõimkonna liige Firmikuudid (ladina Firmicutes; firmus, tugev, ja cutis, nahk) on bakterihõimkond, mis hõlmab väikese G+C sisaldusega (alla 50%) valdavalt grampositiivseid bakteriliike.
Vaata Bakterid ja Firmikuudid
Fototroof
Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.
Vaata Bakterid ja Fototroof
GASP fenotüüp
GASP fenotüüp on bakterite omadus, mis lubab neil võrreldes ülejäänud populatsiooniga pärast surmafaasi kasvu jätkata.
Vaata Bakterid ja GASP fenotüüp
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Bakterid ja Geen
Gemmatimonadetes
Gemmatimonadetes on gramnegatiivsete bakterite hõimkond, mis eristub hästi 16S rDNA analüüsi abil.
Vaata Bakterid ja Gemmatimonadetes
Gemmatimonas aurantiaca
Gemmatimonas aurantiaca on gramnegatiivne aeglaselt kasvav polüfosfaati akumuleeriv fakultatiivne aeroobne bakter, mis kuulub hõimkonda Gemmatimonadetes.
Vaata Bakterid ja Gemmatimonas aurantiaca
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Vaata Bakterid ja Golgi kompleks
Gonorröa
Gonorröa, kõnekeeles tripper, on sugulisel teel leviv haigus (suguhaigus), mida tekitab bakter Neisseria gonorrhoeae.
Vaata Bakterid ja Gonorröa
Gramnegatiivsed bakterid
Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).
Vaata Bakterid ja Gramnegatiivsed bakterid
Grampositiivsed bakterid
Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. Batsillid (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks. Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist.
Vaata Bakterid ja Grampositiivsed bakterid
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Vaata Bakterid ja Guaniin
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Vaata Bakterid ja Haigus
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Bakterid ja Hapnik
Hapupiim
Hapupiim Dhakas 2023. aastal Hapupiim on hapendatud ehk piimhappebakterite tekitatud käärimise tagajärjel kalgendunud piim.
Vaata Bakterid ja Hapupiim
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Bakterid ja Harilik hernes
Heitvesi
Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.
Vaata Bakterid ja Heitvesi
Heterotroof
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
Vaata Bakterid ja Heterotroof
Horisontaalne geeniülekanne
"Elu puu", mis kujutab horisontaalset ja vertikaalset geeniülekannet Horisontaalne geeniülekanne ehk horisontaalne geenisiire on geneetilise informatsiooni kandumine ühest organismist teise muul viisil kui paljunemise kaudu vanemalt järglasele.
Vaata Bakterid ja Horisontaalne geeniülekanne
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Bakterid ja Inimene
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Vaata Bakterid ja Jämesool
Jogurt
Türgi jogurt Jogurt on harilikult maitsestatud paks hapupiimaliik, mis sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid.
Vaata Bakterid ja Jogurt
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Bakterid ja Juur
Juust
Kõvad juustud Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kodukitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel.
Vaata Bakterid ja Juust
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Bakterid ja Katk
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Vaata Bakterid ja Käärimine
Kõhutüüfus
Kõhutüüfus (ladina keeles typhus abdominalis või febris typhoides) on bakteri Salmonella typhi põhjustatud eluohtlik soolestiku nakkushaigus.
Vaata Bakterid ja Kõhutüüfus
Keefir
Keefir klaasis Keefir ehk kefiir on täis- või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga.
Vaata Bakterid ja Keefir
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Vaata Bakterid ja Keemiline energia
Kemoheterotroofia
Kemoheterotroofia on organismide toitumistüüp, mille puhul on energiaallikaks keemilised ühendid (s.t. mitte valgus) ning süsinikuallikaks on orgaaniline aine.
Vaata Bakterid ja Kemoheterotroofia
Kemolitotroofid
Kemolitotroofid (ka kemosünteesijad, kemosünteesijad bakterid, kemolitotroofsed bakterid, kemolitotroofsed mikroobid) on mikroorganismid (peamiselt bakterid), kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid).
Vaata Bakterid ja Kemolitotroofid
Kemotroof
Kemotroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat, neid aineid oksüdeerides.
Vaata Bakterid ja Kemotroof
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Bakterid ja Keskkond
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Vaata Bakterid ja Kivistis
Klamüüdia
''Chlamydia trachomatis'' rakusisesed kehad (pruunid) rakukultuuris Klamüüdia (Chlamydia) on väikeste obligatoorselt intratsellulaarsete mikroobide perekond, mis ühendab kolme inimpatogeenset liiki: Chlamydia trachomatis, Chlamydia pneumoniae ja Chlamydia psittaci.
Vaata Bakterid ja Klamüüdia
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Vaata Bakterid ja Klorofüll
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Vaata Bakterid ja Kloroplast
Klostriidid
Klostriidid on perekonda Clostridium kuuluvad bakterid.
Vaata Bakterid ja Klostriidid
Kommensalism
Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).
Vaata Bakterid ja Kommensalism
Koolera
Koolera (Cholera) on äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae).
Vaata Bakterid ja Koolera
Korünebakter
Korünebakterid (Corynebacterium) on perekond väikseid pleomorfseid eosteta ja kihnuta grampositiivseid pulkbaktereid, mis asetsevad sageli lühikeste ahelatena või hiina kirjamärke meenutavate kogumikena.
Vaata Bakterid ja Korünebakter
Kreem
Kreem (prantsuse sõnast crème 'piimakoor') on püdela või pastataolise rasvaine (näiteks vaseliini, taimse rasva, õli) vesiemulsioon.
Vaata Bakterid ja Kreem
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Vaata Bakterid ja Kromosoom
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Vaata Bakterid ja Kude
Kuumaveeallikas
Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.
Vaata Bakterid ja Kuumaveeallikas
Lagundajad
Lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid on surnud organismide koostisaineid, orgaanilisi ühendeid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad).
Vaata Bakterid ja Lagundajad
Läkaköha
Läkaköha on väga nakkav gramnegatiivse bakteri Bordetella pertussis’e põhjustatud hingamisteede infektsioon.
Vaata Bakterid ja Läkaköha
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Bakterid ja Lämmastik
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Vaata Bakterid ja Lämmastikusidumine
Leepra
Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.
Vaata Bakterid ja Leepra
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Bakterid ja Liik (bioloogia)
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Bakterid ja Lipiidid
Listerioos
Listerioos on grampositiivse listeeriabakteri (Listeria monocytogenes) põhjustatav nakkushaigus, mis levib peaasjalikult loomsete toiduainete kaudu.
Vaata Bakterid ja Listerioos
Litotroof
Litotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab anorgaanilisi aineid.
Vaata Bakterid ja Litotroof
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Bakterid ja Loomad
Majonees
pisi Majonees on külm kaste, mille tegemiseks on kasutatud taimeõli, munarebu või muna pulbrit, piimapulbrit ja mitmesuguseid maitseaineid nagu sinepipulber, suhkur, pipar.
Vaata Bakterid ja Majonees
Mariaani süvik
Mariaani süviku asukoht Mariaani süvik on süvik Vaikse ookeani lääneosas.
Vaata Bakterid ja Mariaani süvik
Mügarbakterid
Mügarbakterid (Rhizobium) on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku.
Vaata Bakterid ja Mügarbakterid
Mükobakter
Mükobakter (Mycobacterium) on perekond happekindlaid grampositiivseid, eoseid mittemoodustavaid pulgakujulisi baktereid.
Vaata Bakterid ja Mükobakter
Meningiit
Meningiit on ajukelmepõletik, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad.
Vaata Bakterid ja Meningiit
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Vaata Bakterid ja Merevaik
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Bakterid ja Mesilane
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Bakterid ja Metaan
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Bakterid ja Metabolism
Mikrobioloogia
Mikroorganismide kasvatamine Petri tassil Mikrobioloogia (vkr mikros 'väike', bios 'elu', logos 'õpetus') on mikroorganismide ehk mikroobide uurimisega tegelev teadusharu.
Vaata Bakterid ja Mikrobioloogia
Mikrofloora
Tsüanobakterid on veekogu mikrofloora osa Mikrofloora on mikroorganismide kogum mingis paigas.
Vaata Bakterid ja Mikrofloora
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Vaata Bakterid ja Mikromeeter
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Vaata Bakterid ja Mikroskoop
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Vaata Bakterid ja Mitokonder
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Bakterid ja Molekul
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Vaata Bakterid ja Muda
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Bakterid ja Muld
Mycoplasma genitalium
Mycoplasma genitalium on sugulisel teel leviv väike ja patogeenne bakter, mis elab inimeste kuseteede ja suguelundite limaskestade epiteelirakkudel.
Vaata Bakterid ja Mycoplasma genitalium
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Bakterid ja Nafta
Nahaparkimine
Nahaparkimine (ka: parkimine) on toornaha töötlemine mehaaniliste ja keemiliste meetodite abil nahaks.
Vaata Bakterid ja Nahaparkimine
Nakkushaigused
Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.
Vaata Bakterid ja Nakkushaigused
New Mexico
Taos Pueblo kiriku varemed New Mexico (hispaania keeles Nuevo México, navaho keeles Yootó Hahoodzo) on Ameerika Ühendriikide osariik 1912.
Vaata Bakterid ja New Mexico
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Vaata Bakterid ja Nitraadid
Nitrifitseerijad bakterid
Nitrifitseerivad bakterid on kemoautotroofsed või kemolitotroofsed bakterid, kes eluks vajaliku energia saavad nitrifikatsioonist.
Vaata Bakterid ja Nitrifitseerijad bakterid
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Vaata Bakterid ja Nukleiinhapped
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Vaata Bakterid ja Nukleotiidid
Nurisünnitus
Nurisünnitus ehk iseeneslik abort ehk spontaanne abort on surnud embrüo või loote iseeneslik väljumine emakast.
Vaata Bakterid ja Nurisünnitus
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Bakterid ja Oksüdatsioon
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Bakterid ja Optika
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Vaata Bakterid ja Orgaaniline aine
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Bakterid ja Organism
Organotroof
Organotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid.
Vaata Bakterid ja Organotroof
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Vaata Bakterid ja Osmoos
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Vaata Bakterid ja Parasitism
Pastöörimine
Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel.
Vaata Bakterid ja Pastöörimine
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Vaata Bakterid ja Patogeen
Päikeseenergia
Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.
Vaata Bakterid ja Päikeseenergia
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Bakterid ja Põllumajandus
Peptidoglükaan
Peptidoglükaan ehk mureiin (ladina sõnast murus 'müür, vall, kaitse') on lineaarne polümeer (makromolekul), mis koosneb suhkrutest ja aminohapetest, moodustades võrgustiku paljude bakterite plasmamembraani peal (rakukestas) (arhedel mureiin puudub).
Vaata Bakterid ja Peptidoglükaan
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Vaata Bakterid ja Peremeesorganism
Pesupulber
Pesupulbrid Pesupulber on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest.
Vaata Bakterid ja Pesupulber
Piil
Soolekepikese piilid Piil on paljude gramnegatiivsete ja mõnede grampostiivsete bakterite ning arhede rakupinnal esinev valguline jätke, mille põhifunktsiooniks on enamasti rakkude kinnitumine erinevatele pindadele.
Vaata Bakterid ja Piil
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Vaata Bakterid ja Piim
Plasmiid
Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.
Vaata Bakterid ja Plasmiid
Pooldumine
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.
Vaata Bakterid ja Pooldumine
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Vaata Bakterid ja Prokarüoot
Proteobakterid
Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid.
Vaata Bakterid ja Proteobakterid
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Vaata Bakterid ja Protistid
Pungumine
Pungumine on organismide vegetatiivne sigimisviis, kus uus organism (järglane) saab alguse vanemorganismi keha väljasopistusest.
Vaata Bakterid ja Pungumine
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Vaata Bakterid ja Rakukest
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Vaata Bakterid ja Rakutuum
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Vaata Bakterid ja Rasvhapped
Rauabakterid
Rauabakterid on kemoautotroofsed bakterid, kes võivad elutegevuseks vajaliku energia saada kahevalentse raua ühendeid kolmevalentseks oksüdeerides.
Vaata Bakterid ja Rauabakterid
Rõngas
pisi Rõngas on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont.
Vaata Bakterid ja Rõngas
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Vaata Bakterid ja Ribosoom
Ristik
Valge ristik Aasristik Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Bakterid ja Ristik
Roiskumine
Roiskumine on anaeroobne protsess, kus orgaanilised ained (tavaliselt valgud) lagunevad teatavate bakterite – roisubakterite – elutegevuse tulemusena.
Vaata Bakterid ja Roiskumine
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Bakterid ja Sahhariidid
Salmonelloos
Salmonelloos on nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast.
Vaata Bakterid ja Salmonelloos
Saprobiont
Saprobiont on surnud orgaanilises aines elav organism.
Vaata Bakterid ja Saprobiont
Saprofüüt
Saprofüüdid on kõdutaimed, kes toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest.
Vaata Bakterid ja Saprofüüt
Süüfilis
Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.
Vaata Bakterid ja Süüfilis
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Bakterid ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Bakterid ja Süsinik
Seedimine
Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks osadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).
Vaata Bakterid ja Seedimine
Seisuveekogu
Seisuveekogu on mandriveekogu, milles vesi seisab (ei voola) ja veevahetus on aeglane.
Vaata Bakterid ja Seisuveekogu
Siberi katk
Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid.
Vaata Bakterid ja Siberi katk
Soolekepike
Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.
Vaata Bakterid ja Soolekepike
Streptococcus pyogenes
Streptococcus pyogenes on bakteriliik.
Vaata Bakterid ja Streptococcus pyogenes
Stromatoliit
Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.
Vaata Bakterid ja Stromatoliit
Sulatatud juust
Sulatatud juust on piimatoode, mida valmistatakse ühe või mitme juustusordi jahvatamisel, segamisel, sulatamisel ja emulgeerimisel emulgaatoriga ja kuumutades ning millele võib olla lisatud piimatooteid ja muid toiduaineid.
Vaata Bakterid ja Sulatatud juust
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Vaata Bakterid ja Suu
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Bakterid ja Taimed
Tüüfus
Tüüfuseks ehk soetõveks nimetati mitut nakkushaigust, mis kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega.
Vaata Bakterid ja Tüüfus
Teetanus
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab pinnases elava bakteri Clostridium tetani poolt anaeroobsetes tingimustes produtseeritud eksotoksiin.
Vaata Bakterid ja Teetanus
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Bakterid ja Temperatuur
Thermotogae
Thermotogae on hõimkond termofiilseid anaeroobseid kääritajaid baktereid, mis kasutavad elektronide aktseptorina väävlit ja prootoneid.
Vaata Bakterid ja Thermotogae
Thiomargarita namibiensis
Mikrofoto värvitud ''T. namibiensis'''est Thiomargarita namibiensis ("Namiibia väävlipärl") on gramnegatiivne kerakujuline bakter, kes elab ookeani mandrilaval.
Vaata Bakterid ja Thiomargarita namibiensis
Toitumistüüp
Toitumistüüp (ehk troofia ehk esmane toitumistüüp) on organismide toidusaamise põhimõtteline viis.
Vaata Bakterid ja Toitumistüüp
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Vaata Bakterid ja Toksiin
Toksoplasmoos
Toksoplasmoos on ainurakse parasiidi Toxoplasma gondii põhjustatud haigus.
Vaata Bakterid ja Toksoplasmoos
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Vaata Bakterid ja Tsüanobakterid
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Vaata Bakterid ja Tsütoplasma
Tsütosiin
Tsütosiin (C) on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm: adeniin, guaniin, tümiin), mis kuulub DNA ja RNA koostisse.
Vaata Bakterid ja Tsütosiin
Tsütoskelett
rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.
Vaata Bakterid ja Tsütoskelett
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Bakterid ja Tselluloos
Tsentrosoom
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. '''Tsentrosoom''' Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel.
Vaata Bakterid ja Tsentrosoom
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Vaata Bakterid ja Tuberkuloos
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Bakterid ja Uus-Meremaa
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Bakterid ja Valgus
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Bakterid ja Vanakreeka keel
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Bakterid ja Väävel
Väävlibakterid
Väävlibakterid on kemolitotroofsed bakterid, kes eluks vajaliku energia saavad keemiliste ühendite oksüdeerimisest ja elektroni doonorina kasutavad väävliühendeid.
Vaata Bakterid ja Väävlibakterid
Või
Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.
Vaata Bakterid ja Või
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Bakterid ja Vesi
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Bakterid ja Vesinikeksponent
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Vaata Bakterid ja Vesiniksulfiid
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Vaata Bakterid ja Vibur
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Bakterid ja Viirused
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Bakterid ja Vitamiinid
Voogamine
''Bacillus subtilis'' koloonia voogav liikumine Petri tassil Voogamine on bakterite kooskõlaline kollektiivne liikumine üle tahke pinna pöörlevate viburite jõul.
Vaata Bakterid ja Voogamine
1975
1975.
Vaata Bakterid ja 1975
1978
1978.
Vaata Bakterid ja 1978
1999
1999.
Vaata Bakterid ja 1999
2007
2007.
Vaata Bakterid ja 2007
Vaata ka
Bakterioloogia
- Bakterid
- Bakterioloogia
- Biokile
- Endofüüdid
- Endospoor
- Gramnegatiivsed bakterid
- Grampositiivsed bakterid
- Ignaz Semmelweis
- Inimese mikrobioom
- Integron
- Mikrobioota
- Mikrofloora
- Nitrifitseerijad bakterid
- Pleomorfism
- Probiootikum
- Prokarüoot
- Staphylococcus aureus
- Transduktsioon
- Voogamine
Tuntud ka kui Bacteria, Bakter.
, Firmikuudid, Fototroof, GASP fenotüüp, Geen, Gemmatimonadetes, Gemmatimonas aurantiaca, Golgi kompleks, Gonorröa, Gramnegatiivsed bakterid, Grampositiivsed bakterid, Guaniin, Haigus, Hapnik, Hapupiim, Harilik hernes, Heitvesi, Heterotroof, Horisontaalne geeniülekanne, Inimene, Jämesool, Jogurt, Juur, Juust, Katk, Käärimine, Kõhutüüfus, Keefir, Keemiline energia, Kemoheterotroofia, Kemolitotroofid, Kemotroof, Keskkond, Kivistis, Klamüüdia, Klorofüll, Kloroplast, Klostriidid, Kommensalism, Koolera, Korünebakter, Kreem, Kromosoom, Kude, Kuumaveeallikas, Lagundajad, Läkaköha, Lämmastik, Lämmastikusidumine, Leepra, Liik (bioloogia), Lipiidid, Listerioos, Litotroof, Loomad, Majonees, Mariaani süvik, Mügarbakterid, Mükobakter, Meningiit, Merevaik, Mesilane, Metaan, Metabolism, Mikrobioloogia, Mikrofloora, Mikromeeter, Mikroskoop, Mitokonder, Molekul, Muda, Muld, Mycoplasma genitalium, Nafta, Nahaparkimine, Nakkushaigused, New Mexico, Nitraadid, Nitrifitseerijad bakterid, Nukleiinhapped, Nukleotiidid, Nurisünnitus, Oksüdatsioon, Optika, Orgaaniline aine, Organism, Organotroof, Osmoos, Parasitism, Pastöörimine, Patogeen, Päikeseenergia, Põllumajandus, Peptidoglükaan, Peremeesorganism, Pesupulber, Piil, Piim, Plasmiid, Pooldumine, Prokarüoot, Proteobakterid, Protistid, Pungumine, Rakukest, Rakutuum, Rasvhapped, Rauabakterid, Rõngas, Ribosoom, Ristik, Roiskumine, Sahhariidid, Salmonelloos, Saprobiont, Saprofüüt, Süüfilis, Süsihappegaas, Süsinik, Seedimine, Seisuveekogu, Siberi katk, Soolekepike, Streptococcus pyogenes, Stromatoliit, Sulatatud juust, Suu, Taimed, Tüüfus, Teetanus, Temperatuur, Thermotogae, Thiomargarita namibiensis, Toitumistüüp, Toksiin, Toksoplasmoos, Tsüanobakterid, Tsütoplasma, Tsütosiin, Tsütoskelett, Tselluloos, Tsentrosoom, Tuberkuloos, Uus-Meremaa, Valgus, Vanakreeka keel, Väävel, Väävlibakterid, Või, Vesi, Vesinikeksponent, Vesiniksulfiid, Vibur, Viirused, Vitamiinid, Voogamine, 1975, 1978, 1999, 2007.