Sisukord
77 suhted: Aadria meri, Aasia, Ajalooline Ajakiri, Alam-Doonau madalik, Albaania, Apenniini poolsaar, İstanbul, Balkani riigid, Bütsants, Boksiit, Bosnia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bosporus, Bulgaaria, Dardanellid, Dinaari mäestik, Doonau, Egeuse meri, Harilik mänd, Harilik tamm, Hüdroelektrijaam, Horvaatia, Ida-Traakia, Idaekspress, Johann August Zeune, Joonia meri, Jugoslaavia, Julia Alpid, Kagu-Euroopa, Karpaadid, Kesk-Euroopa, Kivisüsi, Konstantinoopol, Kosovo, Kosovo tunnustamine, Kreeka, Ljubljana, Maak, Maardla, Mangaan, Marmara, Mereline paraskliima, Montenegro, Musala, Must meri, Nafta, Nulg, Oliivid, Píndos, Pöök, ... Laienda indeks (27 rohkem) »
- Balkan
- Euroopa poolsaared
- Euroopa regioonid
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Vaata Balkani poolsaar ja Aadria meri
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Balkani poolsaar ja Aasia
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Balkani poolsaar ja Ajalooline Ajakiri
Alam-Doonau madalik
Argeși maakonna lõunaosas Alam-Doonau madalik ehk Valahhia madalik on suur madalik Rumeenia lõunaosas, Bulgaaria põhjaosas ning Moldova ja Ukraina edelaosas Transilvaania Alpide ja Ludogorje platoo vahel.
Vaata Balkani poolsaar ja Alam-Doonau madalik
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Vaata Balkani poolsaar ja Albaania
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Vaata Balkani poolsaar ja Apenniini poolsaar
İstanbul
İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meriİstanbul on Türgi suurim linn.
Vaata Balkani poolsaar ja İstanbul
Balkani riigid
Balkani riigid Balkani riikideks ehk Balkani maadeks nimetatakse Kagu-Euroopa riike, mis asuvad Balkani poolsaarel.
Vaata Balkani poolsaar ja Balkani riigid
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Balkani poolsaar ja Bütsants
Boksiit
Boksiit Boksiit, Les Baux de Provence Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist.
Vaata Balkani poolsaar ja Boksiit
Bosnia
Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.
Vaata Balkani poolsaar ja Bosnia
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Vaata Balkani poolsaar ja Bosnia ja Hertsegoviina
Bosporus
Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.
Vaata Balkani poolsaar ja Bosporus
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Vaata Balkani poolsaar ja Bulgaaria
Dardanellid
Dardanellid (türgi Çanakkale Boğazı, kreeka Δαρδανέλλιων στενά (Dardanéllion stená), ka Ελλήσποντος (Ellíspontos, vanakreeka Hellespontos)) on väin, mis ühendab Marmara merd Traakia merega ja eraldab Euroopat Aasiast.
Vaata Balkani poolsaar ja Dardanellid
Dinaari mäestik
Dinaari mäestiku kaart Dinaari mäestik ehk Dinaari mäed (horvaadi ja serbia keeles Dinara ja Dinarsko gorje; sloveeni keeles Dinarsko gorovje) on mäestik Kagu-Euroopas.
Vaata Balkani poolsaar ja Dinaari mäestik
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Balkani poolsaar ja Doonau
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Vaata Balkani poolsaar ja Egeuse meri
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Balkani poolsaar ja Harilik mänd
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Balkani poolsaar ja Harilik tamm
Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.
Vaata Balkani poolsaar ja Hüdroelektrijaam
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Vaata Balkani poolsaar ja Horvaatia
Ida-Traakia
Ajalooline Traakia. Türgi piiridesse jääv Ida-Traakia sinisega Ida-Traakia või Anatoolia-Traakia (türgi keeles Doğu Trakya või lihtsalt Trakya; kreeka keeles Ανατολική Θράκη ehk Anatolikí Thráki; bulgaaria keeles Източна Тракия ehk Iztochna Trakiya), on Türgi osa Kagu-Euroopas, mis jääb Bosporuse väinast, Marmara merest ja Dardanellide väinast läände.
Vaata Balkani poolsaar ja Ida-Traakia
Idaekspress
Idaekspress 1883–1914 Idaekspressi ajalooliste raudteeliinide kaart Idaekspress (inglise keeles Orient Express, prantsuse ja saksa keeles Orient-Express, türgi keeles Şark Ekspresi) oli Mandri-Euroopat läbiv raudteeliin, mille algus- ja lõpp-punkti aja jooksul muudeti, kuid mis kõige sagedamini arvatakse olevat kulgenud Pariisist Istanbuli.
Vaata Balkani poolsaar ja Idaekspress
Johann August Zeune
Johann August Zeune (12. mai 1778 Wittenberg – 14. november 1853 Berliin) oli saksa geograafia ja germaani keelte õppejõud ning Berliini Pimedate Fondi asutaja.
Vaata Balkani poolsaar ja Johann August Zeune
Joonia meri
Joonia mere piirid:'''kollane – tavapärases käsitluses;oranž – Itaalia ilmateenistuse ''Meteomar'' järgipunane – Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) järgi.''' Joonia meri on Vahemere osa.
Vaata Balkani poolsaar ja Joonia meri
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Vaata Balkani poolsaar ja Jugoslaavia
Julia Alpid
Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.
Vaata Balkani poolsaar ja Julia Alpid
Kagu-Euroopa
Seonduvate piirkondade sisealad Kagu-Euroopa on mitteametlik regioon Euroopa kaguosas, mille koosseisu kuuluvad need Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid, mis asuvad Balkani poolsaarel, või nendest põhjakaares (Rumeenia ja Moldova), sealhulgas Kreeta saarel ja Küprose saarel.
Vaata Balkani poolsaar ja Kagu-Euroopa
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Vaata Balkani poolsaar ja Karpaadid
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Balkani poolsaar ja Kesk-Euroopa
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Vaata Balkani poolsaar ja Kivisüsi
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Balkani poolsaar ja Konstantinoopol
Kosovo
Kosovo on osaliselt tunnustatud riik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Vaata Balkani poolsaar ja Kosovo
Kosovo tunnustamine
400px Kosovo tunnustamine kirjeldab iseseisva Kosovo Vabariigi tunnustamist rahvusvahelise üldsuse poolt.
Vaata Balkani poolsaar ja Kosovo tunnustamine
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Balkani poolsaar ja Kreeka
Ljubljana
Ljubljana vanalinn Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.
Vaata Balkani poolsaar ja Ljubljana
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Vaata Balkani poolsaar ja Maak
Maardla
Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
Vaata Balkani poolsaar ja Maardla
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Balkani poolsaar ja Mangaan
Marmara
Marmara meri Marmara ehk Marmara meri (türgi keeles Marmara või ka Marmara Denizi) on väike meri, mis lahutab Aasiat ja Euroopat.
Vaata Balkani poolsaar ja Marmara
Mereline paraskliima
Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia) Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.
Vaata Balkani poolsaar ja Mereline paraskliima
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Vaata Balkani poolsaar ja Montenegro
Musala
Vaade Musalale Jastrebetsilt Vaade Musalalt Maritsa allikale Talvine marsruut Musalale Musala tipp Musala on mägi Rila mägedes, Bulgaaria kõrgeim tipp.
Vaata Balkani poolsaar ja Musala
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Balkani poolsaar ja Must meri
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Balkani poolsaar ja Nafta
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Balkani poolsaar ja Nulg
Oliivid
Oliivid (Kadıköy, İstanbul) Oliiv on oliivipuu vili, mida kasutatakse laialdaselt toiduainena, samuti oliiviõli tootmisel, mis on omakorda nii toiduaine kui ka kosmeetikatööstuse tooraine.
Vaata Balkani poolsaar ja Oliivid
Píndos
Píndose lõunapoolsemad mäed Píndos on mäestik Euroopas Balkani poolsaarel.
Vaata Balkani poolsaar ja Píndos
Pöök
Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Balkani poolsaar ja Pöök
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Vaata Balkani poolsaar ja Pürenee poolsaar
Põhja-Makedoonia
Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Vaata Balkani poolsaar ja Põhja-Makedoonia
Peloponnesos
Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.
Vaata Balkani poolsaar ja Peloponnesos
Poolsaar
Poolsaar Horvaatias Poolsaareks nimetatakse tavaliselt piklikku ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.
Vaata Balkani poolsaar ja Poolsaar
Pruunsüsi
Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit.
Vaata Balkani poolsaar ja Pruunsüsi
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Balkani poolsaar ja Rauamaak
Rijeka
Rijeka (horvaadi rijeka ja itaalia fiume 'jõgi') on sadamalinn Horvaatia loodeosas Aadria mere rannikul, Primorje-Gora maakonna halduskeskus.
Vaata Balkani poolsaar ja Rijeka
Rodope mäed
Rodope on mäestik Euroopas Balkanil.
Vaata Balkani poolsaar ja Rodope mäed
Rumeelia
Rumeelia 1801. aasta seisuga Rumeelia (türgi ja albaania keeles Rumeli; kreeka keeles Ρωμυλία – Romylía või Ρούμελη – Roúmeli; bosnia, serbia ja makedoonia keeles Румелија – Rumelija; bulgaaria keeles Румелия – Rumeliya) oli ajalooline piirkond Osmanite Türgi aladel Euroopas.
Vaata Balkani poolsaar ja Rumeelia
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Balkani poolsaar ja Rumeenia
Sava
Sava on jõgi Euroopa kaguosas.
Vaata Balkani poolsaar ja Sava
Serbia
Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Vaata Balkani poolsaar ja Serbia
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Vaata Balkani poolsaar ja Sloveenia
Stara planina
Stara planina kulg Stara planina (eesti keeles on mööndav nimekuju Balkani mäed; bulgaaria Стара планина) on mäestik Balkani poolsaarel.
Vaata Balkani poolsaar ja Stara planina
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Balkani poolsaar ja Türgi
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Vaata Balkani poolsaar ja Türgi keel
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Vaata Balkani poolsaar ja Tina
Traakia keel
Traakia keele leviala Traakia keel oli halvasti kinnistunud väljasurnud keel, mida rääkisid traaklased iidsel ajal Kagu-Euroopas.
Vaata Balkani poolsaar ja Traakia keel
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Balkani poolsaar ja Tsink
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Vaata Balkani poolsaar ja Vahemeri
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Balkani poolsaar ja Vask
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Balkani poolsaar ja Väike-Aasia
Viinamari
Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.
Vaata Balkani poolsaar ja Viinamari
Vojvodina
Vojvodina on autonoomne piirkond Serbia koosseisus.
Vaata Balkani poolsaar ja Vojvodina
1808
1808.
Vaata Balkani poolsaar ja 1808
1936
1936.
Vaata Balkani poolsaar ja 1936
1991
1991.
Vaata Balkani poolsaar ja 1991
Vaata ka
Balkan
- Balkani poolsaar
- Balkaniseerumine
- Epeiros
- Stara planina
Euroopa poolsaared
- Apenniini poolsaar
- Balkani poolsaar
- Fennoskandia
- Jüütimaa
- Koola poolsaar
- Krimmi poolsaar
- Kura poolsaar
- Pürenee poolsaar
- Skandinaavia poolsaar
Euroopa regioonid
- Apenniini poolsaar
- Baieri kiltmaa
- Balkani poolsaar
- Baltimaad
- Baltoskandia
- Benelux
- Boiootia piirkonnaüksus
- Briti saared
- Danuubia
- Galiitsia
- Ida-Euroopa
- Ida-Preisimaa
- Kagu-Euroopa
- Kaukaasia
- Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
- Kesk-Euroopa
- Lääne-Euroopa
- Läänemere maad
- Lõuna-Euroopa
- Lõuna-Kaukaasia
- Loode-Euroopa
- Mandri-Euroopa
- Põhjamaad
- Pürenee poolsaar
- Skandinaavia
- Sudeedimaa
- Vahemere piirkond
Tuntud ka kui Balkan.