Sarnasusi Baltisakslased ja Eesti
Baltisakslased ja Eesti on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Alamsaksa keel, Albert (Riia piiskop), Ameerika Ühendriigid, Asutav Kogu, Balti erikord, Eesti Üliõpilaste Selts, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Enn Tarvel, Esimene maailmasõda, Henriku Liivimaa kroonika, Jaan Tõnisson, Jakob Hurt, Jakob von Uexküll, Johan Laidoner, Kanada, Karl Ernst von Baer, Läänemeri, Läti, Põhjasõda, Riia, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksamaa, Sakslased, Soome, Tartu Ülikool, Thomas Johann Seebeck, Venemaa Keisririik, Wilhelm Ostwald, ..., 22. juuni. Laienda indeks (1 rohkem) »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Alamsaksa keel ja Baltisakslased · Alamsaksa keel ja Eesti ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Baltisakslased · Albert (Riia piiskop) ja Eesti ·
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Baltisakslased · Ameerika Ühendriigid ja Eesti ·
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Asutav Kogu ja Baltisakslased · Asutav Kogu ja Eesti ·
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Balti erikord ja Baltisakslased · Balti erikord ja Eesti ·
Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.
Baltisakslased ja Eesti Üliõpilaste Selts · Eesti ja Eesti Üliõpilaste Selts ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Baltisakslased ja Eestimaa kubermang · Eesti ja Eestimaa kubermang ·
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Baltisakslased ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Eesti ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Baltisakslased ja Enn Tarvel · Eesti ja Enn Tarvel ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Baltisakslased ja Esimene maailmasõda · Eesti ja Esimene maailmasõda ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Baltisakslased ja Henriku Liivimaa kroonika · Eesti ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Baltisakslased ja Jaan Tõnisson · Eesti ja Jaan Tõnisson ·
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Baltisakslased ja Jakob Hurt · Eesti ja Jakob Hurt ·
Jakob von Uexküll
Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid.
Baltisakslased ja Jakob von Uexküll · Eesti ja Jakob von Uexküll ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Baltisakslased ja Johan Laidoner · Eesti ja Johan Laidoner ·
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Baltisakslased ja Kanada · Eesti ja Kanada ·
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Baltisakslased ja Karl Ernst von Baer · Eesti ja Karl Ernst von Baer ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Baltisakslased ja Läänemeri · Eesti ja Läänemeri ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Baltisakslased ja Läti · Eesti ja Läti ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Baltisakslased ja Põhjasõda · Eesti ja Põhjasõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Baltisakslased ja Riia · Eesti ja Riia ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Baltisakslased ja Rootsi · Eesti ja Rootsi ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Baltisakslased ja Rzeczpospolita · Eesti ja Rzeczpospolita ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Baltisakslased ja Saksamaa · Eesti ja Saksamaa ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Baltisakslased ja Sakslased · Eesti ja Sakslased ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Baltisakslased ja Soome · Eesti ja Soome ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Baltisakslased ja Tartu Ülikool · Eesti ja Tartu Ülikool ·
Thomas Johann Seebeck
Thomas Johann Seebeck Thomas Johann Seebecki monument Tallinna Tehnikaülikooli kampuses Thomas Johann Seebeck (29. märts (vkj)/9. aprill 1770 Tallinn – 10. detsember 1831 Berliin) oli baltisaksa füüsik, kes uuris termoelektrilisi nähtusi, magnetismi ja optikat.
Baltisakslased ja Thomas Johann Seebeck · Eesti ja Thomas Johann Seebeck ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Baltisakslased ja Venemaa Keisririik · Eesti ja Venemaa Keisririik ·
Wilhelm Ostwald
Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.
Baltisakslased ja Wilhelm Ostwald · Eesti ja Wilhelm Ostwald ·
22. juuni
22.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baltisakslased ja Eesti ühist
- Millised on sarnasused Baltisakslased ja Eesti
Võrdlus Baltisakslased ja Eesti
Baltisakslased on 274 suhted, samas Eesti 809. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 2.86% = 31 / (274 + 809).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baltisakslased ja Eesti. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: