Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Baltisakslased ja Peeter I

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Baltisakslased ja Peeter I

Baltisakslased vs. Peeter I

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Sarnasusi Baltisakslased ja Peeter I

Baltisakslased ja Peeter I on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Aadel, Anna Ivanovna, Burchard Christoph von Münnich, Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf), Katariina II, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Kuramaa hertsogiriik, Läänemeri, Liivimaa, Põhjasõda, Peeter I, Preisi kuningriik, Riia, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Soome, Tsaar, Vene Õigeusu Kirik, Venemaa Keisririik.

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Aadel ja Baltisakslased · Aadel ja Peeter I · Näe rohkem »

Anna Ivanovna

Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.

Anna Ivanovna ja Baltisakslased · Anna Ivanovna ja Peeter I · Näe rohkem »

Burchard Christoph von Münnich

Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Минихvõi фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).

Baltisakslased ja Burchard Christoph von Münnich · Burchard Christoph von Münnich ja Peeter I · Näe rohkem »

Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)

Hertsog Karl Friedrich (saksa keeles Karl Friedrich, Herzog zu Holstein-Gottorp); 30. aprill 1700 Stockholm Rootsi – 18. juuni 1739, Rolfshagen Alam-Saksimaa Saksamaa) oli Saksa päritolu Schleswig-Holsteini hertsogiriigi hertsog, Rootsi kuninga Karl XII õepoeg, Venemaa keisri Peeter I ja keisrinna Katariina I tütre (Anna Petrovna) abikaasa ning Venemaa keisri Peeter III isa.

Baltisakslased ja Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf) · Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf) ja Peeter I · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Baltisakslased ja Katariina II · Katariina II ja Peeter I · Näe rohkem »

Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia

Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.

Baltisakslased ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia ja Peeter I · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Baltisakslased ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Peeter I · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Baltisakslased ja Läänemeri · Läänemeri ja Peeter I · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Baltisakslased ja Liivimaa · Liivimaa ja Peeter I · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Baltisakslased ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Peeter I · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Baltisakslased ja Peeter I · Peeter I ja Peeter I · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Baltisakslased ja Preisi kuningriik · Peeter I ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Baltisakslased ja Riia · Peeter I ja Riia · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Baltisakslased ja Rootsi · Peeter I ja Rootsi · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Baltisakslased ja Rzeczpospolita · Peeter I ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Baltisakslased ja Saksa keel · Peeter I ja Saksa keel · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Baltisakslased ja Soome · Peeter I ja Soome · Näe rohkem »

Tsaar

Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.

Baltisakslased ja Tsaar · Peeter I ja Tsaar · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Baltisakslased ja Vene Õigeusu Kirik · Peeter I ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Baltisakslased ja Venemaa Keisririik · Peeter I ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Baltisakslased ja Peeter I

Baltisakslased on 274 suhted, samas Peeter I 170. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 4.50% = 20 / (274 + 170).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Baltisakslased ja Peeter I. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »