Sisukord
274 suhted: Aadel, Adam Johann von Krusenstern, Adolf Pilar von Pilchau, Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts, Alamsaksa keel, Alatskivi mõis, Albert (Riia piiskop), Aleksander I, Aleksander II, Aleksander Loit, Aleksandr Gortšakov, Aleksius II, Alexander Theodor von Middendorff, Alexander von Benckendorff, Alexander von Bunge (täpsustus), Alexander von der Pahlen, Alexander von Keyserling, Alexander von Oettingen, Alfred Rosenberg, Ameerika Ühendriigid, Anna Ivanovna, Arthur von Oettingen, Asutav Kogu, Asutava Kogu valimised, August I (Oldenburg), August Johann Gottfried Bielenstein, August Wilhelm Hupel, Ķekava, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, Balti kubermangud, Balti pataljon, Baltisaksa kirjandus, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, Baltisaksa kunst, Baltische Monatsschrift, Barclay de Tolly monument, Bauska, Borodino lahing, Burchard Christoph von Münnich, Carl Axel Mothander, Carl Schirren, Christian Kelch, Constantin von Weiss, Daugava, Diplomaatiline korpus, Edgar von Wahl, Eduard Gustav von Toll, Eduard von Dellingshausen, Eesti, ... Laienda indeks (224 rohkem) »
- Eesti demograafia
- Eesti rahvusrühmad
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Baltisakslased ja Aadel
Adam Johann von Krusenstern
Adam Johann von Krusenstern Krusensterni suguvõsa vapp Hagudi mõisa härrastemaja – Adam Johann von Krusensterni sünnikoht Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19.
Vaata Baltisakslased ja Adam Johann von Krusenstern
Adolf Pilar von Pilchau
Adolf Pilar von Pilchau Parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (23. mai 1851 Audru – 17. juuni 1925 Pärnu) oli Audru mõisnik ja Liivimaa maamarssal.
Vaata Baltisakslased ja Adolf Pilar von Pilchau
Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts
Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts (saksa keeles Akademische Gesellschaft für Deutsch-Baltische Kultur) on 1989.
Vaata Baltisakslased ja Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Vaata Baltisakslased ja Alamsaksa keel
Alatskivi mõis
Alatskivi mõisa peahoone Alatskivi mõis (saksa keeles Allatzkiwwi, varem Alt-Allatzkiwwi) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.
Vaata Baltisakslased ja Alatskivi mõis
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Baltisakslased ja Albert (Riia piiskop)
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Baltisakslased ja Aleksander I
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Vaata Baltisakslased ja Aleksander II
Aleksander Loit
Aleksander Loit (5. augustini 1936 Aleksander Sitan; 11. juuni 1925 Pärnu – 16. jaanuar 2021 Uppsala) oli eesti päritolu Rootsi ajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Aleksander Loit
Aleksandr Gortšakov
Aleksandr Gortšakov, Nikolai Bogatški maalil. 1876. Vürst (aastast 1871 hiilguslik vürst) Aleksandr Mihhailovitš Gortšakov (vene keeles Александр Михайлович Горчаков) (4. juuni (ukj 15. juuni) 1798 Taebla mõis – 27. veebruar (ukj 11.
Vaata Baltisakslased ja Aleksandr Gortšakov
Aleksius II
Aleksius II Patriarh veebruaris 2008 Aleksius II ehk Aleksi II (vene keeles Алексий II; kodanikunimega Aleksei Mihhailovitš Ridiger (Rüdiger), vene keeles Алексей Михайлович Ридигер; 23. veebruar 1929 Tallinn – 5. detsember 2008 Moskva, Novo-Peredelkino) oli Eestist pärit õigeusu vaimulik, aastatel 1990–2008 Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh.
Vaata Baltisakslased ja Aleksius II
Alexander Theodor von Middendorff
Alexander Theodor von Middendorff Middendorffi suguvõsa vapp Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; 18. august (vkj 6. august) 1815 Peterburi – 28. jaanuar (vkj 16. jaanuar) 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Vaata Baltisakslased ja Alexander Theodor von Middendorff
Alexander von Benckendorff
Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juuli 1781 Tallinn – 11. september (vkj)/ 23. september 1844 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Vaata Baltisakslased ja Alexander von Benckendorff
Alexander von Bunge (täpsustus)
Alexander von Bunge on mitme Bunge suguvõsa liikme nimi.
Vaata Baltisakslased ja Alexander von Bunge (täpsustus)
Alexander von der Pahlen
Alexander von der Pahlen Vabahärra Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen (29. detsember 1819 Tallinn – 7. august 1895 Palmse), maapoliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, Balti raudteekompanii president ja Peterburi–Tallinna raudteeliini (Balti raudtee) ehituse organisaator, Tallinna aukodanik, Eestimaa Kirjanduse Ühingu president (1872), ning Palmse, Vaida, Arbavere ja Aruvalla mõisnik.
Vaata Baltisakslased ja Alexander von der Pahlen
Alexander von Keyserling
Krahv Alexander von Keyserling Krahv Alexander Friedrich Michael Lebrecht Nikolaus Arthur von Keyserling (vene: Александр Андреевич Кейзерлинг) (15. august 1815 Kabile mõis, Kuramaa – 8. mai 1891 Raikküla mõis) oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik.
Vaata Baltisakslased ja Alexander von Keyserling
Alexander von Oettingen
Alexander von Oettingen Alexander Konstantin von Oettingen (12. detsember 1827, Visusti mõis, Äksi kihelkond, Tartumaa – 8. august 1905, Tartu) oli baltisaksa usuteadlane.
Vaata Baltisakslased ja Alexander von Oettingen
Alfred Rosenberg
Alfred Ernst Rosenberg (12. jaanuar 1893 Tallinn – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei üks juhtivaid funktsionääre, üks partei ideoloogilistest juhtidest.
Vaata Baltisakslased ja Alfred Rosenberg
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Baltisakslased ja Ameerika Ühendriigid
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Vaata Baltisakslased ja Anna Ivanovna
Arthur von Oettingen
Arthur Joachim von Oettingen u 1870. aastal Arthur Joachim von Oettingen (28. märts 1836 Luua mõis, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 5. september 1920 Bensheim, Hesseni Rahvariik, Saksamaa) oli Eesti baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.
Vaata Baltisakslased ja Arthur von Oettingen
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Vaata Baltisakslased ja Asutav Kogu
Asutava Kogu valimised
Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919.
Vaata Baltisakslased ja Asutava Kogu valimised
August I (Oldenburg)
Oldenburgi suurhertsog August I Paul Friedrich August (vene Август Павел ФридрихГольштейн-Ольденбургский; 13. juuli 1783 Rastede – 27. veebruar 1853 Oldenburg) oli saksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindral), Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner aastatel 1811–1816 ning esimene Oldenburgi suurhertsog 1829–1853.
Vaata Baltisakslased ja August I (Oldenburg)
August Johann Gottfried Bielenstein
August Johann Gottfried Bielenstein August Johann Gottfried Bielenstein (lätipäraselt Augusts Bīlenšteins) (20. veebruar (vkj) / 4. märts 1826 Miitavi, Kuramaa – 23. juuni (vkj) / 6. juuli 1907 Miitavi) oli Balti-saksa lingvist, folklorist, etnograaf ja teoloog.
Vaata Baltisakslased ja August Johann Gottfried Bielenstein
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Vaata Baltisakslased ja August Wilhelm Hupel
Ķekava
Ķekava on linn Lätis, Ķekava piirkonna ja Ķekava valla halduskeskus.
Vaata Baltisakslased ja Ķekava
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Vaata Baltisakslased ja Balti erikord
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Vaata Baltisakslased ja Balti Hertsogiriik
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Baltisakslased ja Balti kubermangud
Balti pataljon
Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.
Vaata Baltisakslased ja Balti pataljon
Baltisaksa kirjandus
Baltisaksa kirjandus on Eesti ja Läti aladel elanud baltisakslaste kirjandus, mis on kirjutatud peamiselt alamsaksa keeles ja ülemsaksa keeles.
Vaata Baltisakslased ja Baltisaksa kirjandus
Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis on baltisaksa kultuuriga tegelev selts, mis asutati Tallinnas 1988.
Vaata Baltisakslased ja Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Baltisaksa kunst
Baltisaksa kunst on kunst, mille loojad olid baltisakslased või ajutiselt Baltimaades tegutsenud sakslased.
Vaata Baltisakslased ja Baltisaksa kunst
Baltische Monatsschrift
Baltische Monatsschrift ('Balti Kuukiri') oli aastatel 1859–1934 pausidega ilmunud baltisakslaste ajakiri, mille sisu moodustasid kultuuri- ja ajalooteemad.
Vaata Baltisakslased ja Baltische Monatsschrift
Barclay de Tolly monument
Barclay de Tolly monument Barclay de Tolly monument on väejuht Michael Andreas Barclay de Tolly auks püstitatud monument Tartus Barclay platsil Ülikooli tänava ääres.
Vaata Baltisakslased ja Barclay de Tolly monument
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Vaata Baltisakslased ja Bauska
Borodino lahing
Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.
Vaata Baltisakslased ja Borodino lahing
Burchard Christoph von Münnich
Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Минихvõi фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).
Vaata Baltisakslased ja Burchard Christoph von Münnich
Carl Axel Mothander
Carl Axel Mothander Carl Axel Mothander (14. jaanuar 1886 Stockholm – 29. aprill 1965 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes võttis osa Eesti Vabadussõjast ning elas aastatel 1928–1940 Eestis.
Vaata Baltisakslased ja Carl Axel Mothander
Carl Schirren
Carl Christian Gerhard Schirren (20. november (vkj 8. november) 1826 – 11. detsember (vkj 28. november) 1910) oli baltisaksa ajaloolane, publitsist ja avaliku elu tegelane.
Vaata Baltisakslased ja Carl Schirren
Christian Kelch
Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.
Vaata Baltisakslased ja Christian Kelch
Constantin von Weiss
Constantin Alexander Clemens von Weiss (Venemaal tuntud kui Konstantin Aleksandrovitš, vene keeles Константин Александрович фон Вейс) (29. juuli 1877 Tsarskoje Selo, Peterburi kubermang – 17. juuni 1959 Augsburg, Baierimaa Saksamaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (polkovnik), Balti pataljoni ülem Vabadussõjas.
Vaata Baltisakslased ja Constantin von Weiss
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Baltisakslased ja Daugava
Diplomaatiline korpus
Diplomaatiline korpus (ka corps diplomatique) on riiki akrediteeritud diplomaatide kogum.
Vaata Baltisakslased ja Diplomaatiline korpus
Edgar von Wahl
Edgar von Wahl või Edgar de Wahl (täisnimi Edgar Aleksis Robert von Wahl või Edgar Alexis Robert von Wahl või Edgar Alexei Robert von Wahl, pseudonüüm Julian Prorók; 23. august (vkj 11. august) 1867 Bogopil/Olviopol, praegu osa Pervomaiski linnast Mõkolajivi oblastis Ukrainas – 9.
Vaata Baltisakslased ja Edgar von Wahl
Eduard Gustav von Toll
Eduard Gustav von Toll Parun Eduard Gustav Toll (Эдуард Васильевич Толль, 14. märts (vkj 2. märts) 1858 Tallinn – 1902 Ida-Siberi meri) oli baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja polaaruurija.
Vaata Baltisakslased ja Eduard Gustav von Toll
Eduard von Dellingshausen
Eduard von Dellingshausen Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn – 9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902–1918.
Vaata Baltisakslased ja Eduard von Dellingshausen
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Baltisakslased ja Eesti
Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.
Vaata Baltisakslased ja Eesti Üliõpilaste Selts
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Baltisakslased ja Eestimaa
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Vaata Baltisakslased ja Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Baltisakslased ja Eestimaa kubermang
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Vaata Baltisakslased ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Vaata Baltisakslased ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse AS Estakland
Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse Aktsiaselts Estakland oli 21. septembril 1923 baltisakslaste Gotthard Schilling, Eduard Glanström ja Leonhard Krusenstjern poolt I Eestimaa Põllumajanduse Ühisuse järglasena asutatud majandusettevõte.
Vaata Baltisakslased ja Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse AS Estakland
Eestimaa rüütelkonna hoone
Eestimaa rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal.
Vaata Baltisakslased ja Eestimaa rüütelkonna hoone
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Vaata Baltisakslased ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Emil Lenz
Heinrich Friedrich Emil Lenz (24. veebruar/vkj 12. veebruar 1804 Tartu – 10. veebruar 1865 Rooma) oli baltisakslasest füüsik.
Vaata Baltisakslased ja Emil Lenz
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Enn Tarvel
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Baltisakslased ja Esimene maailmasõda
Fabian Gotthard von Steinheil
Fabian Gotthard von Steinheil Krahv Fabian Gotthard von Steinheil (vene keeles Фаддей Федорович Штейнгель; 14. oktoober 1762 Haapsalu – 7. märts 1831 Meilahti, Helsingi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Vaata Baltisakslased ja Fabian Gotthard von Steinheil
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Venemaal tuntud kui Faddei Faddejevitš, vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен) (20. september 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral.
Vaata Baltisakslased ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Baltisakslased ja Feodalism
Ferdinand von Wrangell
Ferdinand von Wrangell Ferdinand von Wrangell Ferdinand von Wrangel, ca. 1827 Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (9. jaanuar 1797 (vkj 29. detsember 1796) Pihkva – 6. juuni (vkj 25. mai) 1870 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa meresõitja ja Arktika uurija.
Vaata Baltisakslased ja Ferdinand von Wrangell
Fersen
Fersen on Saksamaa, Eestimaa, Liivimaa ja Rootsi aadlisuguvõsa.
Vaata Baltisakslased ja Fersen
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
Vaata Baltisakslased ja Friedrich Georg von Bunge
Friedrich von Löwis of Menar
Friedrich von Löwis of Menar, ka Friedrich von Loewis of Menar (Venemaal tuntud kui Fjodor Fjodorovitš Leviz, vene keeles Фёдор Фёдорович Левиз, läti keeles Frīdrihs fon Lēviss of Menārs) (6. (ukj 17. september) 1767 Haapsalu – 4. (ukj 16. aprill) 1824 Sēļi mõis) oli šoti juurtega baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja poliitik.
Vaata Baltisakslased ja Friedrich von Löwis of Menar
Georg Dehio
Georg Gottfried Julius Dehio (22. november 1850 Tallinn – 19. märts 1932 Tübingen) oli (balti)saksa kunstiajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Georg Dehio
Georg von Rauch
Georg Alexander Cornelius Erich von Rauch (13. august 1904 Pihkva – 17. oktoober 1991 Kiel) oli baltisaksa ajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Georg von Rauch
Georg Wilhelm Richmann
Georg Wilhelm Richmanni hukkumine Georg Wilhelm Richmann (vn. Георг Вильгельм Рихман; 11. juuli/22. juuli 1711 Pärnu – 26. juuli/6. august 1753 Peterburi) oli Eestis sündinud, baltisaksa päritolu Vene füüsik.
Vaata Baltisakslased ja Georg Wilhelm Richmann
George Dawe
George Dawe (8. veebruar 1781 London – 15. oktoober 1829 London) oli inglise portreekunstnik.
Vaata Baltisakslased ja George Dawe
Georges Wrangell
Parun Georges Eduard von Wrangell (2. jaanuar 1866 Roela – 23. märts 1927 Tartu) oli baltisaksa genealoog ja ajaloouurija, Eestimaa rüütelkonna kantselei sekretär ja arhivaar.
Vaata Baltisakslased ja Georges Wrangell
Gero von Wilpert
Gero von Wilpert (13. märts 1933 Tartu – 24. detsember 2009 Sydney) oli Eestis sündinud baltisakslasest kirjandusteadlane.
Vaata Baltisakslased ja Gero von Wilpert
Gert von Pistohlkors
Gert Olof von Pistohlkors (sündinud 17. detsembril 1935 Narvas) on baltisaksa päritolu Saksamaa ajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Gert von Pistohlkors
Gild
Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.
Vaata Baltisakslased ja Gild
Godo Lieberg
Godo Lieberg (30. detsember 1929 Kaarma – 31. juuli 2016 Bochum) oli baltisaksa päritolu Saksamaa klassikaline filoloog.
Vaata Baltisakslased ja Godo Lieberg
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Baltisakslased ja Gotthard Kettler
Gregor von Helmersen
Gregor von Helmersen 1876. aastal Gregor von Helmersen (11. oktoober 1803 Kammeri mõis, Tartumaa, Liivimaa – 15. veebruar 1885 Peterburi) oli baltisaksa geoloog.
Vaata Baltisakslased ja Gregor von Helmersen
Gustav Ernst von Stackelberg
Krahv Gustav Ernst von Stackelberg (1766–1850) Krahv Gustav Ernst von Stackelberg (5/17. juuni 1766 Tallinn – 18. aprill 1850 Pariis) oli Eestimaa päritolu Venemaa diplomaat.
Vaata Baltisakslased ja Gustav Ernst von Stackelberg
Gustav von Bunge
Gustav von Bunge Gustav Piers Alexander von Bunge (7./19. jaanuar 1844 Tartu – 5. november 1920 Basel) oli baltisaksa füsioloog ja biokeemik, Tartu ülikooli füsioloogilise keemia õppejõud.
Vaata Baltisakslased ja Gustav von Bunge
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Vaata Baltisakslased ja Habsburgide monarhia
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Hannes Walter
Haridusministeerium
Haridusministeerium oli üks Eesti ministeeriumeid, aastatel 1918–1929, 1936–1940, 1989–1992 ja 2000–2002.
Vaata Baltisakslased ja Haridusministeerium
Harry Jannsen
Heinrich Woldemar Amandus Jannsen (tuntud ka kui Harry Jannsen; 1851–1913) oli eesti ajakirjanik ja rahvusliku liikumise tegelane, Johann Voldemar Jannseni poeg.
Vaata Baltisakslased ja Harry Jannsen
Heinrich Stunde
Heinrich Stunde VR II/3 (aastatel 1935–1940 Henn Sarmiste; 11. november 1897 Narva – 24. aprill 1947 Minskist põhja pool) oli sõjaväelane Eestis (major) ja Saksamaal.
Vaata Baltisakslased ja Heinrich Stunde
Heinrich von Fick
Heinrich von Fick Fickide perekonnavapp Heinrich Claus von Fick (vene Генрихфон Фик; november 1678 Hamburg – 26. juuni 1750 Põltsamaa) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.
Vaata Baltisakslased ja Heinrich von Fick
Heinz von zur Mühlen
Heinrich Dieter von zur Mühlen (tuntud eelkõige kui Heinz; 13./26. detsember 1914– 1. juuni 2005) oli baltisaksa ajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Heinz von zur Mühlen
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Baltisakslased ja Henriku Liivimaa kroonika
Hermann Koch
Hermann Georg Willibald Koch (2. aprill 1882 Võru – 29. märts 1957 Lüdersfeld) oli Eesti poliitik, advokaat ja tsemenditööstur.
Vaata Baltisakslased ja Hermann Koch
Hermann von Keyserling
Hermann Keyserling. Krahv Hermann Alexander von Keyserling (20. juuli 1880 Kõnnu mõis – 26. aprill 1946 Innsbruck) oli baltisaksa filosoof.
Vaata Baltisakslased ja Hermann von Keyserling
I Riigikogu
I Riigikogu oli Riigikogu esimene koosseis, Eesti esindusorgan aastail 1920–1923.
Vaata Baltisakslased ja I Riigikogu
I Riigikogu valimised
I Riigikogu valimised toimusid 27.–29. novembril 1920.
Vaata Baltisakslased ja I Riigikogu valimised
Iecava
Iecava on linn Lätis Bauska piirkonnas.
Vaata Baltisakslased ja Iecava
II Riigikogu
II Riigikogu volitused kestsid 7. juunist 1923 kuni 14. juunini 1926.
Vaata Baltisakslased ja II Riigikogu
II Riigikogu valimised
II Riigikogu valimised toimusid 5.–7. mail 1923.
Vaata Baltisakslased ja II Riigikogu valimised
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Vaata Baltisakslased ja II Rzeczpospolita
III Riigikogu
III Riigikogu oli Eesti esindusorgan 15. juunist 1926 kuni 14. juunini 1929.
Vaata Baltisakslased ja III Riigikogu
III Riigikogu valimised
III Riigikogu valimised toimusid 15.–17. mail 1926.
Vaata Baltisakslased ja III Riigikogu valimised
Ilmamaa
Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.
Vaata Baltisakslased ja Ilmamaa
Interlingue
Interlingue (ka oktsidentaal) on baltisaksa keeleteadlase Edgar von Wahli loodud kunstlik keel.
Vaata Baltisakslased ja Interlingue
IV Riigikogu
IV Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1929 kuni 14. juunini 1932.
Vaata Baltisakslased ja IV Riigikogu
IV Riigikogu valimised
IV Riigikogu valimised toimusid 11.–13.
Vaata Baltisakslased ja IV Riigikogu valimised
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Vaata Baltisakslased ja Jaan Tõnisson
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Vaata Baltisakslased ja Jakob Hurt
Jakob Kettler
Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.
Vaata Baltisakslased ja Jakob Kettler
Jakob von Uexküll
Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid.
Vaata Baltisakslased ja Jakob von Uexküll
Jalaväekindral
Kaks Venemaa keisririigi jalaväekindrali ja kindraladjutant (1862) Jalaväekindral (inglise keeles general of the infantry) on mitmes riigis kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Vaata Baltisakslased ja Jalaväekindral
Jürgen von Ungern-Sternberg
Jürgen von Ungern-Sternberg (2015). Jürgen von Ungern-Sternberg (Jürgen Baron Ungern-Sternberg von Pürkel; sündinud 21. aprillil 1940 Piłas (Schneidemühlis)) on baltisaksa päritolu Saksa ajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Jürgen von Ungern-Sternberg
Jüri kihelkond
Jüri kirik Jüri kihelkond (lühend Jür, saksa keeles Kirchspiel St. Jürgens) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Baltisakslased ja Jüri kihelkond
Jõgeveste
Jõgeveste on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Vaata Baltisakslased ja Jõgeveste
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Vaata Baltisakslased ja Jelgava
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Vaata Baltisakslased ja Johan Laidoner
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Baltisakslased ja Johann Christoph Brotze
Johann Friedrich Eschscholtz
Johann Friedrich Eschscholtz Johann Friedrich Eschscholtz (õieti Johann Friedrich Gustav von Eschscholtz; 1. november 1793 Tartu – 19. mai 1831 Tartu) oli baltisaksa füüsik, botaanik, zooloog ja entomoloog.
Vaata Baltisakslased ja Johann Friedrich Eschscholtz
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
Vaata Baltisakslased ja Johann Reinhold von Patkul
Johannes Aavik
Johannes AavikJohannes Aavik (26. november (vkj) / 8. detsember 1880 Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Baltisakslased ja Johannes Aavik
Johannes Beermann
Johannes Immanuel Beermann (16. aprill (vkj 4. aprill) 1878 Põltsamaa, Viljandimaa, Liivimaa – 23. jaanuar 1958 Göttingen) oli eesti-saksa päritolu õpetaja ja luterlik vaimulik, aastatel 1934–1945 Danzigi piiskop.
Vaata Baltisakslased ja Johannes Beermann
Johannes Meyer
Johannes Meyer (12. aprill/24. aprill 1858 Puhja, Liivimaa – 15. aprill 1945 Adlershorst) oli baltisaksa arstiteadlane ja poliitik (II Riigikogu liige).
Vaata Baltisakslased ja Johannes Meyer
Kadakasakslased
Kadakasakslasteks nimetatakse 19.–20.
Vaata Baltisakslased ja Kadakasakslased
Kadetikorpus
Lev Kiel. 1.kadetikorpuse kadetid Kadetikorpus on kaitseväe õppeasutus, kus õpetatakse kaadriohvitseriks.
Vaata Baltisakslased ja Kadetikorpus
Kalle Eller
Kalle Istvan Eller esinemas festivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 1. juuni 2012 Kalle Istvan Eller (7. mai 1940 – 10. jaanuar 2023) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja kultuuritegelane, maausuline.
Vaata Baltisakslased ja Kalle Eller
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Baltisakslased ja Kanada
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Vaata Baltisakslased ja Karl Ernst von Baer
Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)
Hertsog Karl Friedrich (saksa keeles Karl Friedrich, Herzog zu Holstein-Gottorp); 30. aprill 1700 Stockholm Rootsi – 18. juuni 1739, Rolfshagen Alam-Saksimaa Saksamaa) oli Saksa päritolu Schleswig-Holsteini hertsogiriigi hertsog, Rootsi kuninga Karl XII õepoeg, Venemaa keisri Peeter I ja keisrinna Katariina I tütre (Anna Petrovna) abikaasa ning Venemaa keisri Peeter III isa.
Vaata Baltisakslased ja Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)
Karl Morgenstern
Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809 Joseph Kriehuberi litograafia, 1828 Toomemäel Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane.
Vaata Baltisakslased ja Karl Morgenstern
Karl Nesselrode
Karl Nesselrode Krahv Karl Robert Nesselrode (14. detsember 1780 Lissabon – 11. märts/23. märts 1862 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja diplomaat, pikaajaline välisminister.
Vaata Baltisakslased ja Karl Nesselrode
Karl Wilhelm von Toll
Krahv Karl Wilhelm von Toll Krahv Karl Wilhelm von Tolli vapp Karl Wilhelm von Toll maeti perekonna hauakabelisse Aruküla mõisas Krahv Karl Wilhelm von Toll (Карл Вильгельм Федоривич Толль, Карл Федорович Тол; 19. aprill (vkj 8. aprill) 1777 Keskvere mõis – 5.
Vaata Baltisakslased ja Karl Wilhelm von Toll
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Baltisakslased ja Katariina II
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Vaata Baltisakslased ja Kaupo
Kõnnu mõis (Kuusalu)
Kõnnu mõis (saksa keeles Könda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas.
Vaata Baltisakslased ja Kõnnu mõis (Kuusalu)
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Vaata Baltisakslased ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Vaata Baltisakslased ja Kindral
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata Baltisakslased ja Kirik (institutsioon)
Kleerus
Kleerus on vaimulikkond, sõnaga on tähistatud vaimuliku seisuse liikmeid ehk kleerikuid ühendavat seltskonda; kleerusele vastanduvad ilmikud.
Vaata Baltisakslased ja Kleerus
Kortermeister
Kortermeister Poola kunstniku Wojciech Kossaki maalil (umbes 1893) Kortermeister (saksa sõnast Quartiermeister) on endisaegne ohvitser, kes algselt (kuni 16. sajandini) tegeles vägede majutuse, toidu ja hobusemoona küsimustega, hiljem (kuni 20. sajandini) aga eelkõige operatiivküsimustega.
Vaata Baltisakslased ja Kortermeister
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Baltisakslased ja Krahv
Kuberner
Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.
Vaata Baltisakslased ja Kuberner
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Baltisakslased ja Kuramaa
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Baltisakslased ja Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Vaata Baltisakslased ja Kuramaa kubermang
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Vaata Baltisakslased ja Kuuenda koalitsiooni sõda
Laulu- ja mänguselts
Laulu- ja mänguselts (ka lauluselts, muusikaselts) oli selts, mis tegeles koorilaulu, orkestrimuusika ja näitemänguga.
Vaata Baltisakslased ja Laulu- ja mänguselts
Laulupidu
Laulukaare alune XXV üldlaulupeol XXV üldlaulupeo kuulajad Läti 2008. aasta laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid.
Vaata Baltisakslased ja Laulupidu
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Vaata Baltisakslased ja Lääne-Saksamaa
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Baltisakslased ja Läänemereprovintsid
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Baltisakslased ja Läänemeri
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Baltisakslased ja Läti
Leipzigi lahing
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Vaata Baltisakslased ja Leipzigi lahing
Leonid Arbusow noorem
Leonid Arbusow noorem (täisnimi Leonid Hans Nikolaus Arbusow; 31. oktoober 1882 Bauska – 16. veebruar 1951 Göttingen) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow vanema poeg.
Vaata Baltisakslased ja Leonid Arbusow noorem
Leonid Arbusow vanem
Leonid Arbusow vanem (7. jaanuar 1848 Jelgava – 1. jaanuar 1912 Zasulauks) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.
Vaata Baltisakslased ja Leonid Arbusow vanem
Lieven
Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.
Vaata Baltisakslased ja Lieven
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Baltisakslased ja Liivimaa
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Baltisakslased ja Liivimaa kubermang
Linnaelanikud (provintsiaalõigus)
Linnaelanikud (saksa keeles die Stadtbewohner) olid üks neljast (koos aadli, vaimulike ja talupoegadega) Läänemere kubermangude ja Narva linna seisusest.
Vaata Baltisakslased ja Linnaelanikud (provintsiaalõigus)
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Vaata Baltisakslased ja Linnakodanik
Lionel Kieseritzky
Lionel Adalbert Bagration Felix Kieseritzky (20. detsember 1805 / 1. jaanuar 1806 Tartu – 19. mai 1853 Pariis) oli Tartust pärit baltisakslasest maletaja, dirigent ja pianist.
Vaata Baltisakslased ja Lionel Kieseritzky
Magnus Gustav von Essen
Magnus Gustav von Essen. George Dawe maal. Johann Magnus Gustav von Essen (venepäraselt Иван Николаевич Эссен; 30. september (vkj. 19. september) 1759 Kalvi mõis – 20. juuli (vkj. 8. juuli) 1813 Baldone, Kuramaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane.
Vaata Baltisakslased ja Magnus Gustav von Essen
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Baltisakslased ja Majandus
Max Bock
Max Bock (16. aprill 1885 Tallinn – 29. aprill 1948 Reichholzried Kempteni lähedal) oli Eesti advokaat.
Vaata Baltisakslased ja Max Bock
Michael Andreas Barclay de Tolly
Vürst Barclay de Tolly vapp Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (vene keeles Михаил Богданович Барклай де Толли, Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly; 27. detsember (16. detsember vkj) 1761 Pamūšis, Kuramaa hertsogiriik – 27. mai (14. mai vkj) 1818 Stilizini mõis, Ida-Preisimaa) oli Vene väejuht (kindralfeldmarssal; 1814).
Vaata Baltisakslased ja Michael Andreas Barclay de Tolly
Mihhail Kutuzov
Mihhail Kutuzov Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) (5. vkj 16. september 1745 Peterburi – 28. aprill 1813 Bunzlau (tänapäeval Bolesławiec, Poola)) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal ja krahv.
Vaata Baltisakslased ja Mihhail Kutuzov
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Vaata Baltisakslased ja Molotovi-Ribbentropi pakt
Moskva ja kogu Venemaa patriarh
Moskva ja kogu Venemaa patriarh (lühidalt ka Moskva patriarh; vene keeles ПатриархМосковский и всея Руси) on Vene Õigeusu Kiriku eestseisja tiitel alates aastast 1589.
Vaata Baltisakslased ja Moskva ja kogu Venemaa patriarh
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Baltisakslased ja Napoleon I
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Baltisakslased ja Napoleoni sõjad
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Vaata Baltisakslased ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Vaata Baltisakslased ja Nemunas
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Vaata Baltisakslased ja Nobeli auhind
Nolcken
Nolcken, varem ka Nolleken ja Nolcke (vene keeles Нолькен) on Alam-Saksimaalt Hoya krahvkonnast pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Baltisakslased ja Nolcken
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Vaata Baltisakslased ja Oldenburgi dünastia
Olev Liivik
Olev Liivik (sündinud 22. augustil 1975) on eesti ajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Olev Liivik
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Baltisakslased ja Ordumeister
Organisatsioon
Igapäevases tähenduses on organisatsioon kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel.
Vaata Baltisakslased ja Organisatsioon
Otto von Kotzebue
Otto von Kotzebue (vene keeles Отто Евстафьевич Коцебу; 30. detsember (19. detsember vkj) 1787 Tallinn – 15. veebruar (3. veebruar vkj) 1846 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Eesti rüütelkonna parun Vene tsaariaegses teenistuses Venemaal, maadeavastaja ja mereväeohvitser (1.
Vaata Baltisakslased ja Otto von Kotzebue
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Vaata Baltisakslased ja Patronaadiõigus
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Baltisakslased ja Põhjasõda
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Baltisakslased ja Peeter I
Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg
Oldenburgi prints Peter Friedrich Georg, 1811. Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg (vene keeles Георгий Петрович (Петер ФридрихГеорг) Ольденбургский; 9. mai 1784 Oldenburg – 27. detsember 1812 Tver) oli Oldenburgi prints, Eestimaa kindralkuberner 1808–1809.
Vaata Baltisakslased ja Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg
Peter Friedrich Ludwig
Peter Friedrich Ludwig Georg Friedrich Adolf Schönheri maal, 1819 Peter Friedrich Ludwig (17. jaanuar 1755 Riesenburg, Ida-Preisimaa – 21. mai 1829 Wiesbaden) oli Oldenburgi administraator 1785–1810 ja 1813–1823, Lübecki vürstpiiskop 1785–1803 ning Oldenburgi suurhertsog 1823–1829.
Vaata Baltisakslased ja Peter Friedrich Ludwig
Peter von Wrangell
Peter von Wrangell Peter von Wrangell (vene keeles Пётр Николаевич фон Врангель, hüüdnimi Paiper Пайпер; 27. august (vkj 15. august) 1878 Zarasai (Novoaleksandrovsk), Kovno kubermang – 25. aprill 1928 Brüssel, Belgia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas ja parun.
Vaata Baltisakslased ja Peter von Wrangell
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Vaata Baltisakslased ja Poliitika
Politseipataljon Ostland
Politseipataljon Ostland (saksa keeles Polizei Front-Bataillon Ostland) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal moodustatud väeüksus.
Vaata Baltisakslased ja Politseipataljon Ostland
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Baltisakslased ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Baltisakslased ja Preisimaa
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Vaata Baltisakslased ja Privileeg
Rahvus
Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.
Vaata Baltisakslased ja Rahvus
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Baltisakslased ja Rüütelkond
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Baltisakslased ja Rüütlimõis
Rein Helme
Rein Helme (21. veebruar 1954 – 31. detsember 2003) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata Baltisakslased ja Rein Helme
Reinhold von Anrep-Elmpt
Anrep-Elmptide suguvõsavapp Krahv Reinhold Philipp Johann von Anrep-Elmpt (vene Роман Иосифович Анреп-Эльмпт) (30. jaanuar 1834 Kursk – 26. august 1888 Birma) oli baltisaksa soost Venemaa sõjaväelane, maadeavastaja, kirjanik ja Kärstna mõisnik.
Vaata Baltisakslased ja Reinhold von Anrep-Elmpt
Revaler Liedertafel
"Revaler Liedertafel" oli aastal 1854 Tallinnas asutatud lauluselts.
Vaata Baltisakslased ja Revaler Liedertafel
Revalsche Zeitung
Reval(i)sche Zeitung (hääldus) oli Tallinnas aastail 1860–1940 ilmunud saksakeelne päevaleht.
Vaata Baltisakslased ja Revalsche Zeitung
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Baltisakslased ja Riia
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Baltisakslased ja Riia ajalugu
Riia sõjakuberner
Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.
Vaata Baltisakslased ja Riia sõjakuberner
Roman Ungern von Sternberg
Parun Roman Ungern von Sternberg (vene keeles Роман Фёдорович Унгерн фон Штернберг, sünninimi Robert Nicolaus Maximilian Freiherr von Ungern-Sternberg; 10. jaanuar 1886 (29. detsember 1885 vkj) Graz – 15. september 1921 Novonikolajevsk) oli Austria-saksa ja baltisaksa päritolu Ungern-Sternbergi suguvõsasse kuulunud Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), üks antibolševistlike vägede juhte Venemaa kodusõjas ja hiljem sõltumatu sõjapealik, kes püüdis Mongoolias ja Taga-Baikalimaal luua budistlikku teokraatlikku riiki.
Vaata Baltisakslased ja Roman Ungern von Sternberg
Roman von Antropoff
Roman von Antropoff (6/18. juuni 1836 Tallinn – 19. detsember 1926 Üksnurme) oli Toompea lossifoogt.
Vaata Baltisakslased ja Roman von Antropoff
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Baltisakslased ja Rootsi
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Baltisakslased ja Rootsi aeg
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Baltisakslased ja Rzeczpospolita
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Baltisakslased ja Saksa keel
Saksa Klubi
Saksa Klubi (saksa keeles Deutscher Klub) oli aastail 1932–1933 Eestis tegutsenud rahvussotsialistlik organisatsioon.
Vaata Baltisakslased ja Saksa Klubi
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Vaata Baltisakslased ja Saksa Korrapolitsei
Saksa kultuuromavalitsus
Saksa kultuuromavalitsus (ametlikult Eesti Vabariigi Saksa Kultuuromavalitsus, alates 1935 Eesti Vabariigi Saksa Vähemusrahvuse Kultuuromavalitsus; harva ka Saksa Kultuurvalitsus) oli 1925.
Vaata Baltisakslased ja Saksa kultuuromavalitsus
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Vaata Baltisakslased ja Saksa Riik
Saksa-Balti Erakond
Saksa-Balti Erakond oli 1918–1935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond.
Vaata Baltisakslased ja Saksa-Balti Erakond
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Baltisakslased ja Saksamaa
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Baltisakslased ja Sakslased
Sandarmikorpus
Sandarmikorpus (vene keeles Корпус жандармов), alates 1875.
Vaata Baltisakslased ja Sandarmikorpus
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Baltisakslased ja Seisus
Seisuste kaotamise seadus
Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.
Vaata Baltisakslased ja Seisuste kaotamise seadus
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Baltisakslased ja Soome
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Vaata Baltisakslased ja Soome Suurvürstiriik
Stenbock
Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Baltisakslased ja Stenbock
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Baltisakslased ja Suur reduktsioon
Tallinna sõjakuberner
Tallinna sõjakuberner (vene keeles ревельский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Eestimaa kubermangus Tallinnas.
Vaata Baltisakslased ja Tallinna sõjakuberner
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Vaata Baltisakslased ja Tallinna toomkirik
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Baltisakslased ja Tartu Ülikool
Tartu Saksa Käsitööliste Selts
Tartu (Saksa) Käsitööliste Selts (saksa keeles Dorpater Handwerker Verein) oli 19.
Vaata Baltisakslased ja Tartu Saksa Käsitööliste Selts
Tartu vojevood
Tartu vojevood (poola wojewoda dorpacki, wojewoda derpski) oli Poola-Leedu haldusüksuse Tartu vojevoodkonna valitseja.
Vaata Baltisakslased ja Tartu vojevood
Tönnes Maydell
Tönnes Maydell "vanem" (suri 25. septembril 1600 Pärnus) oli Eestimaa aadlik.
Vaata Baltisakslased ja Tönnes Maydell
Thomas Johann Seebeck
Thomas Johann Seebeck Thomas Johann Seebecki monument Tallinna Tehnikaülikooli kampuses Thomas Johann Seebeck (29. märts (vkj)/9. aprill 1770 Tallinn – 10. detsember 1831 Berliin) oli baltisaksa füüsik, kes uuris termoelektrilisi nähtusi, magnetismi ja optikat.
Vaata Baltisakslased ja Thomas Johann Seebeck
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Vaata Baltisakslased ja Tsaar
Tsunft
Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.
Vaata Baltisakslased ja Tsunft
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Vaata Baltisakslased ja Umsiedlung
V Riigikogu
V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31.
Vaata Baltisakslased ja V Riigikogu
V Riigikogu valimised
V Riigikogu valimised toimusid 1932.
Vaata Baltisakslased ja V Riigikogu valimised
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Vaata Baltisakslased ja Vabadusrist
Vabatahtlik tuletõrje
Vabatahtlik tuletõrje on tuletõrjeorganisatsioon, mille tegevliikmed on vabatahtlikud.
Vaata Baltisakslased ja Vabatahtlik tuletõrje
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Baltisakslased ja Vaimulik
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Baltisakslased ja Vana-Liivimaa
Vähemusrahvus
Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.
Vaata Baltisakslased ja Vähemusrahvus
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Vaata Baltisakslased ja Võnnu lahing
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Vaata Baltisakslased ja Veebruarirevolutsioon
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Baltisakslased ja Vene Õigeusu Kirik
Venemaa keisririigi sõjaministrite loend
Venemaa keisririigi sõjaministrite loend on loetelu Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi juhtidest alates ministeeriumi asutamisest aastal 1802 kuni 1917.
Vaata Baltisakslased ja Venemaa keisririigi sõjaministrite loend
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Baltisakslased ja Venemaa Keisririik
Vladimir Nabokov
Vladimir Nabokovi kuju Montreux's Vladimir Nabokov (vene Владимир Владимирович Набоков; 22. aprill 1899 Peterburi, Venemaa – 2. juuli 1977 Montreux, Šveits) oli vene päritolu USA kirjanik.
Vaata Baltisakslased ja Vladimir Nabokov
Wilhelm Ostwald
Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.
Vaata Baltisakslased ja Wilhelm Ostwald
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Baltisakslased ja Wolter von Plettenberg
10. august
10.
Vaata Baltisakslased ja 10. august
1629
1629.
Vaata Baltisakslased ja 1629
1710
1710.
Vaata Baltisakslased ja 1710
1723
1723.
Vaata Baltisakslased ja 1723
1729
1729.
Vaata Baltisakslased ja 1729
1730
1730.
Vaata Baltisakslased ja 1730
1731
1731.
Vaata Baltisakslased ja 1731
1795
1795.
Vaata Baltisakslased ja 1795
18. mai
18.
Vaata Baltisakslased ja 18. mai
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Baltisakslased ja 18. sajand
1811
1811.
Vaata Baltisakslased ja 1811
1812
1812.
Vaata Baltisakslased ja 1812
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Vaata Baltisakslased ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
1813
1813.
Vaata Baltisakslased ja 1813
1814
1814.
Vaata Baltisakslased ja 1814
1815
1815.
Vaata Baltisakslased ja 1815
1816
1816.
Vaata Baltisakslased ja 1816
1860. aastad
1860.
Vaata Baltisakslased ja 1860. aastad
1876
1876.
Vaata Baltisakslased ja 1876
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Baltisakslased ja 19. sajand
1916
1916.
Vaata Baltisakslased ja 1916
1917
1917.
Vaata Baltisakslased ja 1917
1917. aasta revolutsioonid Venemaal
1917.
Vaata Baltisakslased ja 1917. aasta revolutsioonid Venemaal
1918
1918.
Vaata Baltisakslased ja 1918
1930. aastad
1930.
Vaata Baltisakslased ja 1930. aastad
1935
1935.
Vaata Baltisakslased ja 1935
1939
1939.
Vaata Baltisakslased ja 1939
1940
1940.
Vaata Baltisakslased ja 1940
1944
1944.
Vaata Baltisakslased ja 1944
1945
1945.
Vaata Baltisakslased ja 1945
22. juuni
22.
Vaata Baltisakslased ja 22. juuni
24. juuni
24.
Vaata Baltisakslased ja 24. juuni
Vaata ka
Eesti demograafia
- Baltisakslased
- Eesti 2000. aasta rahvaloendus
- Eesti 2011. aasta rahvaloendus
- Eesti rahvastik
- Jeestlased
- Statistikaamet
Eesti rahvusrühmad
- Baltimaade armeenlased
- Baltisakslased
- Eesti 2000. aasta rahvaloendus
- Eesti 2011. aasta rahvaloendus
- Eesti juudid
- Eesti ukrainlased
- Eesti venelased
- Eestlased
- Ingerisoomlased
- Liivlased
- Rannarootslased
- Setod
- Võrukesed
Tuntud ka kui Baltisaksa, Baltisakslane.
, Eesti Üliõpilaste Selts, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse AS Estakland, Eestimaa rüütelkonna hoone, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Emil Lenz, Enn Tarvel, Esimene maailmasõda, Fabian Gotthard von Steinheil, Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Feodalism, Ferdinand von Wrangell, Fersen, Friedrich Georg von Bunge, Friedrich von Löwis of Menar, Georg Dehio, Georg von Rauch, Georg Wilhelm Richmann, George Dawe, Georges Wrangell, Gero von Wilpert, Gert von Pistohlkors, Gild, Godo Lieberg, Gotthard Kettler, Gregor von Helmersen, Gustav Ernst von Stackelberg, Gustav von Bunge, Habsburgide monarhia, Hannes Walter, Haridusministeerium, Harry Jannsen, Heinrich Stunde, Heinrich von Fick, Heinz von zur Mühlen, Henriku Liivimaa kroonika, Hermann Koch, Hermann von Keyserling, I Riigikogu, I Riigikogu valimised, Iecava, II Riigikogu, II Riigikogu valimised, II Rzeczpospolita, III Riigikogu, III Riigikogu valimised, Ilmamaa, Interlingue, IV Riigikogu, IV Riigikogu valimised, Jaan Tõnisson, Jakob Hurt, Jakob Kettler, Jakob von Uexküll, Jalaväekindral, Jürgen von Ungern-Sternberg, Jüri kihelkond, Jõgeveste, Jelgava, Johan Laidoner, Johann Christoph Brotze, Johann Friedrich Eschscholtz, Johann Reinhold von Patkul, Johannes Aavik, Johannes Beermann, Johannes Meyer, Kadakasakslased, Kadetikorpus, Kalle Eller, Kanada, Karl Ernst von Baer, Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf), Karl Morgenstern, Karl Nesselrode, Karl Wilhelm von Toll, Katariina II, Kaupo, Kõnnu mõis (Kuusalu), Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Kindral, Kirik (institutsioon), Kleerus, Kortermeister, Krahv, Kuberner, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuuenda koalitsiooni sõda, Laulu- ja mänguselts, Laulupidu, Lääne-Saksamaa, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Läti, Leipzigi lahing, Leonid Arbusow noorem, Leonid Arbusow vanem, Lieven, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Linnaelanikud (provintsiaalõigus), Linnakodanik, Lionel Kieseritzky, Magnus Gustav von Essen, Majandus, Max Bock, Michael Andreas Barclay de Tolly, Mihhail Kutuzov, Molotovi-Ribbentropi pakt, Moskva ja kogu Venemaa patriarh, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Nemunas, Nobeli auhind, Nolcken, Oldenburgi dünastia, Olev Liivik, Ordumeister, Organisatsioon, Otto von Kotzebue, Patronaadiõigus, Põhjasõda, Peeter I, Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg, Peter Friedrich Ludwig, Peter von Wrangell, Poliitika, Politseipataljon Ostland, Preisi kuningriik, Preisimaa, Privileeg, Rahvus, Rüütelkond, Rüütlimõis, Rein Helme, Reinhold von Anrep-Elmpt, Revaler Liedertafel, Revalsche Zeitung, Riia, Riia ajalugu, Riia sõjakuberner, Roman Ungern von Sternberg, Roman von Antropoff, Rootsi, Rootsi aeg, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa Klubi, Saksa Korrapolitsei, Saksa kultuuromavalitsus, Saksa Riik, Saksa-Balti Erakond, Saksamaa, Sakslased, Sandarmikorpus, Seisus, Seisuste kaotamise seadus, Soome, Soome Suurvürstiriik, Stenbock, Suur reduktsioon, Tallinna sõjakuberner, Tallinna toomkirik, Tartu Ülikool, Tartu Saksa Käsitööliste Selts, Tartu vojevood, Tönnes Maydell, Thomas Johann Seebeck, Tsaar, Tsunft, Umsiedlung, V Riigikogu, V Riigikogu valimised, Vabadusrist, Vabatahtlik tuletõrje, Vaimulik, Vana-Liivimaa, Vähemusrahvus, Võnnu lahing, Veebruarirevolutsioon, Vene Õigeusu Kirik, Venemaa keisririigi sõjaministrite loend, Venemaa Keisririik, Vladimir Nabokov, Wilhelm Ostwald, Wolter von Plettenberg, 10. august, 1629, 1710, 1723, 1729, 1730, 1731, 1795, 18. mai, 18. sajand, 1811, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1813, 1814, 1815, 1816, 1860. aastad, 1876, 19. sajand, 1916, 1917, 1917. aasta revolutsioonid Venemaal, 1918, 1930. aastad, 1935, 1939, 1940, 1944, 1945, 22. juuni, 24. juuni.