Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Benedictus XVI ja Jānis Pujats

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Benedictus XVI ja Jānis Pujats

Benedictus XVI vs. Jānis Pujats

Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013. KardinalJānis Pujats pisi Jānis Pujats (sündinud 14. novembril 1930) on läti katoliku vaimulik.

Sarnasusi Benedictus XVI ja Jānis Pujats

Benedictus XVI ja Jānis Pujats on 37 ühist asja (Unioonpeedia): Johannes Paulus II, Kaplan, Kardinal, Ladina keel, Ordinatsioon, Paavst, Paulus VI, Philippe Jourdan, Poola, Preester, Sinod, Tallinn, Tartu, Vatikan, Vatikani II kirikukogu, 1. juuni, 1. oktoober, 10. september, 14. detsember, 19. juuni, 2. oktoober, 21. veebruar, 22. detsember, 23. oktoober, 26. jaanuar, 26. veebruar, 27. oktoober, 27. veebruar, 28. aprill, 28. november, ..., 28. oktoober, 28. veebruar, 29. oktoober, 3. juuli, 30. september, 8. mai, 9. november. Laienda indeks (7 rohkem) »

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.

Benedictus XVI ja Johannes Paulus II · Johannes Paulus II ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

Kaplan

Kaplan ehk kapellaan on vaimulik, kes on kiriku poolt ametisse pühitsetud, kuid töötab väljaspool kirikut – koolides, haiglates, politseis, vanglates, sõjaväes jne.

Benedictus XVI ja Kaplan · Jānis Pujats ja Kaplan · Näe rohkem »

Kardinal

Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.

Benedictus XVI ja Kardinal · Jānis Pujats ja Kardinal · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Benedictus XVI ja Ladina keel · Jānis Pujats ja Ladina keel · Näe rohkem »

Ordinatsioon

õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.

Benedictus XVI ja Ordinatsioon · Jānis Pujats ja Ordinatsioon · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Benedictus XVI ja Paavst · Jānis Pujats ja Paavst · Näe rohkem »

Paulus VI

Paulus VI (Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; 26. september 1897 – 6. august 1978) oli paavst 1963–1978.

Benedictus XVI ja Paulus VI · Jānis Pujats ja Paulus VI · Näe rohkem »

Philippe Jourdan

Piiskop Philippe Jourdan 2012. aastal presidendi vastuvõtul Philippe Jourdani vapp Philippe Jean-Charles Jourdan (sündinud 30. augustil 1960 Daxis Prantsusmaal) on 23. märtsist 2005 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis.

Benedictus XVI ja Philippe Jourdan · Jānis Pujats ja Philippe Jourdan · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Benedictus XVI ja Poola · Jānis Pujats ja Poola · Näe rohkem »

Preester

Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.

Benedictus XVI ja Preester · Jānis Pujats ja Preester · Näe rohkem »

Sinod

Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.

Benedictus XVI ja Sinod · Jānis Pujats ja Sinod · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Benedictus XVI ja Tallinn · Jānis Pujats ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Benedictus XVI ja Tartu · Jānis Pujats ja Tartu · Näe rohkem »

Vatikan

Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.

Benedictus XVI ja Vatikan · Jānis Pujats ja Vatikan · Näe rohkem »

Vatikani II kirikukogu

Vatikani II kirikukogu ehk Vatikani II oikumeeniline kirikukogu oli katoliku kiriku oikumeeniline kogu, mis toimus Vatikanis aastatel 1962–1965 paavstide Johannes XXIII ja Paulus VI eesistumisel.

Benedictus XVI ja Vatikani II kirikukogu · Jānis Pujats ja Vatikani II kirikukogu · Näe rohkem »

1. juuni

1.

1. juuni ja Benedictus XVI · 1. juuni ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

1. oktoober

1.

1. oktoober ja Benedictus XVI · 1. oktoober ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

10. september

10.

10. september ja Benedictus XVI · 10. september ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

14. detsember

14.

14. detsember ja Benedictus XVI · 14. detsember ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

19. juuni

19.

19. juuni ja Benedictus XVI · 19. juuni ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

2. oktoober

2.

2. oktoober ja Benedictus XVI · 2. oktoober ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

21. veebruar

21.

21. veebruar ja Benedictus XVI · 21. veebruar ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

22. detsember

22.

22. detsember ja Benedictus XVI · 22. detsember ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

23. oktoober

23.

23. oktoober ja Benedictus XVI · 23. oktoober ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

26. jaanuar

26.

26. jaanuar ja Benedictus XVI · 26. jaanuar ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

26. veebruar

26.

26. veebruar ja Benedictus XVI · 26. veebruar ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

27. oktoober

27.

27. oktoober ja Benedictus XVI · 27. oktoober ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

27. veebruar

27.

27. veebruar ja Benedictus XVI · 27. veebruar ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

28. aprill

28.

28. aprill ja Benedictus XVI · 28. aprill ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

28. november

28.

28. november ja Benedictus XVI · 28. november ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

28. oktoober

28.

28. oktoober ja Benedictus XVI · 28. oktoober ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

28. veebruar

28.

28. veebruar ja Benedictus XVI · 28. veebruar ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

29. oktoober

29.

29. oktoober ja Benedictus XVI · 29. oktoober ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

3. juuli

3.

3. juuli ja Benedictus XVI · 3. juuli ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

30. september

30.

30. september ja Benedictus XVI · 30. september ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

8. mai

8.

8. mai ja Benedictus XVI · 8. mai ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

9. november

9.

9. november ja Benedictus XVI · 9. november ja Jānis Pujats · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Benedictus XVI ja Jānis Pujats

Benedictus XVI on 440 suhted, samas Jānis Pujats 81. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 7.10% = 37 / (440 + 81).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Benedictus XVI ja Jānis Pujats. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »