Sarnasusi Benseen ja Furaan
Benseen ja Furaan on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aromaatsus, Atsetoon, Heterotsüklilised ühendid, Kaksikside, Kantserogeenid, Keemistemperatuur, Lahusti, Mürgisus, Sulamistemperatuur, Tihedus.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Benseen · Aatom ja Furaan ·
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Aromaatsus ja Benseen · Aromaatsus ja Furaan ·
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Atsetoon ja Benseen · Atsetoon ja Furaan ·
Heterotsüklilised ühendid
5- ja 6-lülilisi heterotsüklilisi ühendeid: furaan, tiofeen, pürrool, püridiin, püraan, oksasiin, tiasiin, pürimidiin, piperasiin, tiopüraan Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.
Benseen ja Heterotsüklilised ühendid · Furaan ja Heterotsüklilised ühendid ·
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Benseen ja Kaksikside · Furaan ja Kaksikside ·
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Benseen ja Kantserogeenid · Furaan ja Kantserogeenid ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Benseen ja Keemistemperatuur · Furaan ja Keemistemperatuur ·
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Benseen ja Lahusti · Furaan ja Lahusti ·
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Benseen ja Mürgisus · Furaan ja Mürgisus ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Benseen ja Sulamistemperatuur · Furaan ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Benseen ja Furaan ühist
- Millised on sarnasused Benseen ja Furaan
Võrdlus Benseen ja Furaan
Benseen on 141 suhted, samas Furaan 23. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 6.71% = 11 / (141 + 23).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Benseen ja Furaan. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: