Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Aprill, Øystein Magnusson, Basiilika, Bergen (Celle), Bergeni Brann, Bergeni Filharmoonia Orkester, Bergeni Fleslandi lennujaam, Bergeni linnapeade loend, Bergeni toomkirik, Bergens Tidende, Edvard Grieg, Euroopa kultuuripealinn, Golfi hoovus, Grieghallen, Hansa Liit, Hansalinn, Jaanuar, Juuli, Juuni, Linn, Magnus Lagabøte, Mai, Majandus, Must surm, Nina Grieg, Norra, Oktoober, Olav Kyrre, Oslo, Põhjameri, Piiskop, Romaani kunst, Rooma, Sõda, September, Skandinaavia, Soomustransportöör, Tulekahju, 1198, 12. sajand, 1248, 1261, 13. sajand, 1349, 1413, 1476, 1684, 17. sajand, 1702, 1765, ..., 1880, 19. sajand, 1947, 1955, 1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 1987, 2000, 2004, 2006, 2007, 21. jaanuar, 21. sajand, 29. oktoober. Laienda indeks (13 rohkem) »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Bergen ja Aprill · Näe rohkem »
Øystein Magnusson
Øystein Magnusson (u. 1088 – 29. august 1123) oli Norra kuningas aastail 1103–1123.
Uus!!: Bergen ja Øystein Magnusson · Näe rohkem »
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Uus!!: Bergen ja Basiilika · Näe rohkem »
Bergen (Celle)
Bergen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Celle kreisi põhjaosas Lüneburgi nõmmel.
Uus!!: Bergen ja Bergen (Celle) · Näe rohkem »
Bergeni Brann
Bergeni Brann (Sportsklubben Brann) on Norra jalgpalliklubi, mis hooajal 2009 mängib riigi kõrgliigas.
Uus!!: Bergen ja Bergeni Brann · Näe rohkem »
Bergeni Filharmoonia Orkester
Bergeni Filharmoonia Orkester (Bergen Filharmoniske Orkester, lühend BFO) on üks maailma vanimaid orkestreid.
Uus!!: Bergen ja Bergeni Filharmoonia Orkester · Näe rohkem »
Bergeni Fleslandi lennujaam
Bergeni Fleslandi lennujaam (norra: Bergen lufthavn, Flesland) (IATA: BGO, ICAO: ENBR) on lennujaam Norras Bergenis.
Uus!!: Bergen ja Bergeni Fleslandi lennujaam · Näe rohkem »
Bergeni linnapeade loend
See on Bergeni linnapeade loend.
Uus!!: Bergen ja Bergeni linnapeade loend · Näe rohkem »
Bergeni toomkirik
Bergeni toomkirik (ka Bergeni katedraal) on kirik Norras Bergenis.
Uus!!: Bergen ja Bergeni toomkirik · Näe rohkem »
Bergens Tidende
Bergens Tidende on Norras Bergenis ilmuv norrakeelne päevaleht, mis on trükiarvult Norra neljas ajaleht ja suurim regionaalne ajaleht.
Uus!!: Bergen ja Bergens Tidende · Näe rohkem »
Edvard Grieg
Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist, keda peetakse üheks romantismiajastu juhtivaks heliloojaks.
Uus!!: Bergen ja Edvard Grieg · Näe rohkem »
Euroopa kultuuripealinn
Euroopa kultuuripealinnad 2019. aastani Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt üheks kalendriaastaks valitud linn, mis saab selle aasta vältel näidata oma kultuurielu ja selle arengut.
Uus!!: Bergen ja Euroopa kultuuripealinn · Näe rohkem »
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Bergen ja Golfi hoovus · Näe rohkem »
Grieghallen
Grieghallen Grieghallen on kontserdisaal Norras Bergenis.
Uus!!: Bergen ja Grieghallen · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Bergen ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Hansalinn
Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.
Uus!!: Bergen ja Hansalinn · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Bergen ja Jaanuar · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Bergen ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Bergen ja Juuni · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Bergen ja Linn · Näe rohkem »
Magnus Lagabøte
Magnus Lagabøte (vanapõhja Magnús lagabœtir; ka Magnus Håkonsson või Magnus VI; 1238 Tunsberg – 9. mai 1280 Bergen) oli Norra kuningas aastail 1263–1280.
Uus!!: Bergen ja Magnus Lagabøte · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Bergen ja Mai · Näe rohkem »
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Uus!!: Bergen ja Majandus · Näe rohkem »
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Uus!!: Bergen ja Must surm · Näe rohkem »
Nina Grieg
Nina Grieg (1934) Nina Grieg (sünninimi Nina Hagerup; 24. november 1845 Bergen – 9. detsember 1935 Kopenhaagen) oli norra laulja (sopran), helilooja Edvard Griegi abikaasa ja nõbu.
Uus!!: Bergen ja Nina Grieg · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Bergen ja Norra · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Bergen ja Oktoober · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Bergen ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Bergen ja Oslo · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Bergen ja Põhjameri · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Bergen ja Piiskop · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Bergen ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Bergen ja Rooma · Näe rohkem »
Sõda
apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.
Uus!!: Bergen ja Sõda · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Bergen ja September · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Bergen ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soomustransportöör
USA soomustransportöör M113 Vene soomustransportöör BTR-80 Sisu XA-180 ehk Pasi II maailmasõja aegne Saksa soomustransportöör SdKfz 251 muuseumis. Tagaplaanil samaaegne USA soomustransportöör Pindad Panser Indonesia - ANOA 6X6 APS UN APC Indonesia Pindad Panser - ANOA 6X6 APS Soomustransportöör (Armored Personnel Carrier – APC) ehk sotra on kergelt soomustatud, ratastel või roomikul liikuv, isikkoosseisu transpordiks või relvasüsteemi kandmiseks valmistatud universaalkerega ja maastikuläbimisvõimega soomuk.
Uus!!: Bergen ja Soomustransportöör · Näe rohkem »
Tulekahju
Tulekahju kustutamine Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa. Satelliitfoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.
Uus!!: Bergen ja Tulekahju · Näe rohkem »
1198
1198.
Uus!!: Bergen ja 1198 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Bergen ja 12. sajand · Näe rohkem »
1248
1248.
Uus!!: Bergen ja 1248 · Näe rohkem »
1261
1261.
Uus!!: Bergen ja 1261 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Bergen ja 13. sajand · Näe rohkem »
1349
1349.
Uus!!: Bergen ja 1349 · Näe rohkem »
1413
1413.
Uus!!: Bergen ja 1413 · Näe rohkem »
1476
1476.
Uus!!: Bergen ja 1476 · Näe rohkem »
1684
1684.
Uus!!: Bergen ja 1684 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Bergen ja 17. sajand · Näe rohkem »
1702
1702.
Uus!!: Bergen ja 1702 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Bergen ja 1765 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Bergen ja 1880 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Bergen ja 19. sajand · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Bergen ja 1947 · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: Bergen ja 1955 · Näe rohkem »
1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus
1986.
Uus!!: Bergen ja 1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Bergen ja 1987 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Bergen ja 2000 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Bergen ja 2004 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Bergen ja 2006 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Bergen ja 2007 · Näe rohkem »
21. jaanuar
21.
Uus!!: Bergen ja 21. jaanuar · Näe rohkem »
21. sajand
New Yorgis Euroopa Liidu kaart koos 27 liikmesriigi ja võimalike tulevaste liitujatega 2021. aastal OECD liikmesriigid NATO logo Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil Eesti Vabariik 100 Sotsiaalne distantseerumine Prantsusmaal aastal 2020 21.
Uus!!: Bergen ja 21. sajand · Näe rohkem »
29. oktoober
29.
Uus!!: Bergen ja 29. oktoober · Näe rohkem »
