Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Albert (Riia piiskop), Arnold (maamarssal), Cēsis, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Jogentagana, Köln, Kiievi-Vene, Ladina keel, Latgalid, Liivimaa ristisõda, Liivimaa vanem riimkroonika, Liivlased, Maakond, Mõõgavendade ordu, Novgorodi vabariik, Otepää lahing, Otepää piiskopilinnus, Paderborn, Pihkva vürstiriik, Richard Kleis, Riia peapiiskopkond, Sakala, Sattesele piiramine (1212), Tālava, Ugandi, Võndlased, Võnnu komtuur, Võnnu muinaslinnus, Võnnu ordulinnus, Võnnu piiramine, Venno, Viljandi piiramine (1211), Wickbert, Wolquin, 1208, 1217, 1993.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Arnold (maamarssal)
Arnold (surn 1211) oli Mõõgavendade ordu esimene sõjaline juht (maamarssal) aastatel 1205–1211.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Arnold (maamarssal) · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Cēsis · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Jogentagana · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Köln · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Ladina keel · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Latgalid · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Liivimaa vanem riimkroonika · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Liivlased · Näe rohkem »
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Maakond · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Otepää lahing · Näe rohkem »
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Paderborn
Paderborn on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Paderborni kreisi keskus.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Paderborn · Näe rohkem »
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Richard Kleis · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Sakala · Näe rohkem »
Sattesele piiramine (1212)
Sattesele piiramine oli Liivi ristisõja ajal 1212.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Sattesele piiramine (1212) · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Tālava · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Ugandi · Näe rohkem »
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Võndlased · Näe rohkem »
Võnnu komtuur
Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti keeles Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Võnnu komtuur · Näe rohkem »
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Võnnu muinaslinnus · Näe rohkem »
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »
Võnnu piiramine
Võnnu piiramine oli 1210.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Võnnu piiramine · Näe rohkem »
Venno
Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Venno · Näe rohkem »
Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Viljandi piiramine (1211) · Näe rohkem »
Wickbert
Wickbert (ka Wickbert või Wikbert von Soest, Wickbertus; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu liige ja esimene Võnnu komtuur.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Wickbert · Näe rohkem »
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja Wolquin · Näe rohkem »
1208
1208.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja 1208 · Näe rohkem »
1217
1217.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja 1217 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Bertold (Võnnu komtuur) ja 1993 · Näe rohkem »
