Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Berüllium ja Vesinik
Berüllium ja Vesinik on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Keemiline ühend, Keemiline element, Ladina keel, Massiarv, Metallid, Oksüdatsiooniaste, Poolestusaeg, Radioaktiivne isotoop, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Berüllium · Aatomituum ja Vesinik ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Berüllium · Aatommass ja Vesinik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Berüllium · Aatomnumber ja Vesinik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Berüllium ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Berüllium ja Keemiline element · Keemiline element ja Vesinik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Berüllium ja Ladina keel · Ladina keel ja Vesinik ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Berüllium ja Massiarv · Massiarv ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Berüllium ja Metallid · Metallid ja Vesinik ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Berüllium ja Oksüdatsiooniaste · Oksüdatsiooniaste ja Vesinik ·
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Berüllium ja Poolestusaeg · Poolestusaeg ja Vesinik ·
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Berüllium ja Radioaktiivne isotoop · Radioaktiivne isotoop ja Vesinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Berüllium ja Stabiilne isotoop · Stabiilne isotoop ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Berüllium ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Berüllium ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Berüllium ja Vesinik
Võrdlus Berüllium ja Vesinik
Berüllium on 23 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 7.69% = 13 / (23 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Berüllium ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
