Sarnasusi Biokeemia ja Molekulaarbioloogia
Biokeemia ja Molekulaarbioloogia on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Bioloogia, DNA, Geen, Keemia, Makromolekul, Organism, Rakk, 20. sajand.
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Biokeemia ja Bioloogia · Bioloogia ja Molekulaarbioloogia ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Biokeemia ja DNA · DNA ja Molekulaarbioloogia ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Biokeemia ja Geen · Geen ja Molekulaarbioloogia ·
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Biokeemia ja Keemia · Keemia ja Molekulaarbioloogia ·
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Biokeemia ja Makromolekul · Makromolekul ja Molekulaarbioloogia ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Biokeemia ja Organism · Molekulaarbioloogia ja Organism ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Biokeemia ja Rakk · Molekulaarbioloogia ja Rakk ·
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
20. sajand ja Biokeemia · 20. sajand ja Molekulaarbioloogia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Biokeemia ja Molekulaarbioloogia ühist
- Millised on sarnasused Biokeemia ja Molekulaarbioloogia
Võrdlus Biokeemia ja Molekulaarbioloogia
Biokeemia on 62 suhted, samas Molekulaarbioloogia 17. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 10.13% = 8 / (62 + 17).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Biokeemia ja Molekulaarbioloogia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: