VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 363 suhted: A-vitamiin, Aberratsioon (bioloogia), Abiogenees, Adaptiivne radiatsioon, Adenosiinmonofosfaat, Adenosiintrifosfaat, Adrenaliin, Aerobioloogia, Aeroobne protsess, Aiandus, Ainuraksed, Aisting, Akrosomaalreaktsioon, Aktiin, Akvaarium, Alamhõimkond, Alamliik, Alamperekond, Alamselts, Alamsugukond, Alfaheeliks, Algoloog, Algoloogia, Alleel, Amööbliikumine, Aminohapped, Amitoos, Anabioos, Anabolism, Anadroomsus, Anaeroobne glükolüüs, Anaeroobne hingamine, Analoogia (bioloogia), Anatoomia, Anatoomia mõisteid, Anisogaamia, Antibioos, Antibiootikumid, Antikehad, Antikoodon, Aort, Apoteetsium, Arengubioloogia, Aretus, Arginiin, Asendusemadus, Astel, Astrobioloogia, Atavism, Atsetüülkoliin, ... Laienda indeks (313 rohkem) » « Kahaneb indeks

A-vitamiin

A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.

Vaata Bioloogia mõisteid ja A-vitamiin

Aberratsioon (bioloogia)

Aberratsioon on bioloogilise liigi vorm, mida iseloomustab tavalisest erinev kuju.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Aberratsioon (bioloogia)

Abiogenees

Abiogenees (kr. keeles "abios" + "genesis") ehk isetärkamine on elu iseeneslik tekkimine eluta ainest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Abiogenees

Adaptiivne radiatsioon

Adaptiivne radiatsioon (ka adaptiivradiatsioon, ökoloogiline divergents, ökoloogiline lahknemine, kohastumuslik radiatsioon) on ühest eellasgrupist lähtuv uute liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete tunnuste poolest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Adaptiivne radiatsioon

Adenosiinmonofosfaat

pisi Adenosiinmonofosfaat (AMP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja fosfaadirühmast.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Adenosiinmonofosfaat

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Adenosiintrifosfaat

Adrenaliin

Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Adrenaliin

Aerobioloogia

Aerobioloogia on õhuhõljumi levimist ja koostist uuriv bioloogia haru.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Aerobioloogia

Aeroobne protsess

Aeroobne protsess on õhu juuresolekul toimuv (enamasti mikrobioloogiline) protsess.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Aeroobne protsess

Aiandus

Köögivilja kasvatamine koduaias Aiandus ehk hortonoomia on taimede kasvatamine aia välimuse kujundamise eesmärgiga (iluaiandus) või köögivilja, puuvilja ja marjade kasvatamine toiduks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Aiandus

Ainuraksed

kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Ainuraksed

Aisting

Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Aisting

Akrosomaalreaktsioon

merisiilikul. Akrosomaalreaktsioon on üks spermi munarakku tungimise etappidest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Akrosomaalreaktsioon

Aktiin

G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Aktiin

Akvaarium

thumb thumb Akvaarium on mahuti (vivaarium), mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja kus elavad veeorganismid (veetaimed, kalad, muud veeloomad).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Akvaarium

Alamhõimkond

Alamhõimkond (subphylum) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev takson hõimkonna ja klassi (ka ülemklassi) vahel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Alamhõimkond

Alamliik

kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Alamliik

Alamperekond

Alamperekond (subgenus) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev perekonna- (genus) sisene takson.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Alamperekond

Alamselts

Alamselts (subordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Alamselts

Alamsugukond

Alamsugukond (subfamilia) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev sugukonna (familia) sisene takson.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Alamsugukond

Alfaheeliks

Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Alfaheeliks

Algoloog

Algoloog ehk fükoloog on teadlane, kes tegeleb algoloogia ehk vetikate uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Algoloog

Algoloogia

Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Algoloogia

Alleel

Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Alleel

Amööbliikumine

Amööbliikumine ehk amöboidne liikumine on kõige algelisem loomse raku liikumise vorm, mille korral elusolend liigub raku kehas olevast tsütoplasmast moodustunud sagar- või juurkulendite abil.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Amööbliikumine

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Aminohapped

Amitoos

Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku- või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Amitoos

Anabioos

Anabioos (vanakreeka sõnast ἀναβίωσις (anabiōsis) 'taaselustumine') on organismi (näiteks taime, looma, mikroorganismi) füsioloogiline seisund, kus vaadeldaval organismil nähtavad elutunnused puuduvad.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Anabioos

Anabolism

Anabolism ehk assimilatsioon on organismis aset leidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Anabolism

Anadroomsus

Anadroomsus on ülessuunatus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Anadroomsus

Anaeroobne glükolüüs

Anaeroobne glükolüüs on anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Anaeroobne glükolüüs

Anaeroobne hingamine

Anaeroobne hingamine (ka mineraalne hingamine) on vaba hapnikuta (anaeroobses) keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamisviis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Anaeroobne hingamine

Analoogia (bioloogia)

Analoogia on bioloogias mõiste, mis tähistab funktsionaalset sarnasust.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Analoogia (bioloogia)

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Anatoomia

Anatoomia mõisteid

Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade morfoloogia, anatoomia, embrüoloogia ja histoloogia mõisteid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Anatoomia mõisteid

Anisogaamia

Anisogaamia on sugulise sigimise vorm, mis põhineb talitluselt või ehituselt (morfoloogialt) erinevate sugurakkude (gameetide) ühinemisel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Anisogaamia

Antibioos

Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Antibioos

Antibiootikumid

Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Antibiootikumid

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Antikehad

Antikoodon

Antikoodon (inglise anticodon) on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Antikoodon

Aort

Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Aort

Apoteetsium

Apoteetsium ehk lehtereosla on kottseentest põlvnevate samblike avatud eoslavaga liuakujuline viljakeha.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Apoteetsium

Arengubioloogia

Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Arengubioloogia

Aretus

Aretus ehk aretamine on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Aretus

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Arginiin

Asendusemadus

Asendusemadus ehk surrogaatemadus (ka surrogaatlus, vahendussünnitus) on Eesti Naistearstide Seltsi definitsiooni järgi olukord, milles naine kannab rasedust ja sünnitab lapse paarile, kus naine ei ole võimeline sünnitama kaasasündinud emakaanomaalia, omandatud emakaanomaaliate või selle tõttu, et rasedus on vastunäidustatud.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Asendusemadus

Astel

''Acacia collinsii'' astlad Astel on torkavaks moodustiseks moondunud oks, leht või abileht taime varrel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Astel

Astrobioloogia

Astrobioloogia ehk bioastronoomia ehk eksobioloogia ehk ksenobioloogia uurib elu tekke ja päritolu, elu evolutsiooni, leviku ja tulevikuga seotud küsimusi universumis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Astrobioloogia

Atavism

Atavism ehk kõukumus on evolutsioonibioloogias nähtus, kus mingil organismil taasilmnevad kaugete esivanemate juba kadunud või redutseerunud tunnus(ed).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Atavism

Atsetüülkoliin

Atsetüülkoliin Atsetüülkoliin ehk atsetüületanooltrimetüülammoonium (lühend Ach) (ladina acetylcholinum) on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Atsetüülkoliin

Autohtoonne liik

Autohtoonne liik (varasemas kirjanduses ka aborigeenne liik) on liik, mis on kujunenud samas piirkonnas, kus ta kaasajal levib.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Autohtoonne liik

Autopoees

Autopoees (inglise keeles autopoiesis) on elussüsteemide eneseloomise protsess.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Autopoees

Autosoom

Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Autosoom

Autotroof

Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Autotroof

B-rühma vitamiinid

B-rühma vitamiinid ehk B-vitamiinid on erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete vesilahustuvate vitamiinide rühm.

Vaata Bioloogia mõisteid ja B-rühma vitamiinid

Baeri seadused

Baeri seadused ehk Baeri reeglid on organismide arengu üldised seaduspärad, mis sõnastati baltisaksa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri poolt aastal 1828.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Baeri seadused

Baldwini efekt

Baldwini efektiks nimetatakse õppimisvõime kiirendavat mõju evolutsioonile.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Baldwini efekt

Batemani printsiip

Batemani printsiip väidab, et enamiku loomade puhul on isaste reproduktiivse edu varieerumine (vahel ka olulisel määral) suurem kui emaste puhul.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Batemani printsiip

Baueri reegel

Baueri reegel ehk Baueri printsiip on bioloog Ervin Baueri sõnastatud seaduspära, mille kohaselt elussüsteemide iseäraks on püsiv tasakaalutus, s.t. nad funktsioneerivad oma vaba energia arvel füüsikalis-keemilise tasakaaluoleku vastu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Baueri reegel

Bilateraalne sümmeetria

Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bilateraalne sümmeetria

Binaarne nomenklatuur

Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Binaarne nomenklatuur

Bioakustika

Bioakustika on akustika haru, mis tegeleb eluslooduse häälte – erinevate organismide poolt kasutatavate helide – tekitamise ja tajumise uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioakustika

Bioenergeetika (bioloogia)

Bioenergeetika on biokeemia haru, mis uurib elusorganismide energiavahetust.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioenergeetika (bioloogia)

Biogeneetiline reegel

Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biogeneetiline reegel

Biogeograafiline rajoneerimine

Biogeograafiline rajoneerimine ehk biogeograafiline rajoonimine on Maa territooriumi või akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biogeograafiline rajoneerimine

Biogeokeemia

Biogeokeemia on bioloogia ja geokeemia piiriteadus, mis käsitleb elusaine ja selle muundumissaaduste ning Maa mineraalosa vahelisi suhteid ja mõjutusi; mõned peavad seda ka geokeemia haruks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biogeokeemia

Bioinformaatika

Bioinformaatika on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioinformaatika

Biokatalüsaator

Biokatalüsaator ehk bioloogiline katalüsaator on eriliste omadustega elusrakkude kaudu toimiv bioloogiliselt aktiivne keemiline aine.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biokatalüsaator

Biokommunikatsioon

Biokommunikatsioon on kommunikatsioon organismide vahel või organismi sees, kus vähemalt üks kommunikatsioonis osaleja ei kasuta keelt.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biokommunikatsioon

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seotut.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioloogia

Bioloogia filosoofia

Bioloogia filosoofia ehk bioloogiafilosoofia on teadusfilosoofia osa, mis tegeleb bioloogiaga seotud epistemoloogiliste, ontoloogiliste ja eetiliste küsimustega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioloogia filosoofia

Bioloogiajaam

Bioloogiajaam on alaline või hooajaline bioloogilistele väliuurimistele spetsialiseeritud teadusasutus või õppebaas.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioloogiajaam

Bioloogilised interaktsioonid

Bioloogilised interaktsioonid on organismide ja liikide vahelised suhted.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioloogilised interaktsioonid

Bioluminestsents

jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioluminestsents

Biomeetria

Biomeetria (ekslikult biomeetrika) ehk biostatistika on matemaatiliste meetodite, eriti matemaatilise statistika rakendamine biosüsteemide uurimiseks ning saadud andmete põhjal analüüsimine ja järelduste tegemine.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biomeetria

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biomolekul

Bioom

Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioom

Bioonika

Bioonika (bio + (elektro)onika; varasemas kirjanduses biomimeetika) on bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib bioloogilisi struktuure, süsteeme ja protsesse ning neid analüüsides ja aluseks võttes püüab leida tehnikaprobleemidele lahendusi.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioonika

Bioorgaaniline keemia

Bioorgaaniline keemia on orgaanilist keemiat ja biokeemiat ühendav loodusteaduse haru.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioorgaaniline keemia

Biootilised tegurid

Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biootilised tegurid

Biorütmid

Biorütmid ehk bioloogilised rütmid on organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biorütmid

Bioreoloogia

Bioreoloogia on biofüüsika haru, mis tegeleb elusorganismides toimuvate voolamisega seotud liikumisnähtuste uurimise ja kvantitatiivse kirjeldamisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bioreoloogia

Bios

Bios ehk eluriik on kõik Maal elavad elusorganismid kokku.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Bios

Biosüntees

Biosüntees on üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biosüntees

Biosüsteem

Biosüsteem ehk bioloogiline süsteem on iseuuenev isereguleeruv süsteem, mida saab vaadelda raku, organismi, koosluse, ökosüsteemi vm tasemel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biosüsteem

Biosemiootika

Biosemiootika on semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biosemiootika

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biosfäär

Biotehnoloogia

Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biotehnoloogia

Biotsönoos

Biotsönoos ehk tsönoos ehk (elu)kooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Biotsönoos

Blastula

Blastulatsioon. Legend: 1 – moorula; 2 – blastula Blastula on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar; lootelise arengu üks staadiumeid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Blastula

Botaanika mõisteid

Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Botaanika mõisteid

Botaanikaaed

Botaanikaaed ehk taimeaed on taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Botaanikaaed

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja C-vitamiin

Darvinism

Darvinism on suund evolutsionismis, mis põhineb Charles Darwini evolutsiooniteoorial.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Darvinism

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Diferentseerumine

Dimorfism

Dimorfism ehk kahekujulisus on bioloogias ühe liigi (taime- või looma-) morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina, ehk mille alusel saab ühte liiki (jämedalt) jagada kaheks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Dimorfism

Divergents (bioloogia)

Divergents on liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Divergents (bioloogia)

Divoltiinsus

Divoltiinsus ehk bivoltiinsus on organismide arengukäigu omadus, mille korral aastas on kaks pesakonda või põlvkonda.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Divoltiinsus

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Vaata Bioloogia mõisteid ja DNA

Domeen (bioloogia)

Domeen (Regio) on bioloogias praeguse seisuga kõrgeim taksonoomiline kategooria, üks eluslooduse suurjaotusi.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Domeen (bioloogia)

E-vitamiin

Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja E-vitamiin

Ekvifinaalsus

Ekvifinaalsus on avatud süsteemide omadus saavutada ühesugune lõppolek potentsiaalselt erinevaid teid (trajektoore) pidi.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Ekvifinaalsus

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Elu

Elu teke

Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Elu teke

Eluiga

Organismi elueaks nimetatakse kokkuleppeliselt elutsükli mingi osa kestust, näiteks imetajatel (sealhulgas inimesel) sünnist surmani, lindudel ja roomajatel munast koorumisest surmani, putukatel valmiku koorumisest surmani, üherakulistel organismidel näiteks pooldumisest pooldumiseni.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Eluiga

Elusloodus

Elusloodus on looduse elus osa.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Elusloodus

Elutsükkel

Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Elutsükkel

Emakas

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Emakas

Emane

Rooma jumala Venuse peegel tähistab emast sugu Emane on lahksuguliste loomade munarakke moodustav sugupool.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Emane

Emasõis

Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Emasõis

Embrüogenees

Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Embrüogenees

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Endeem

Endoplasmaatiline retiikulum

Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Endoplasmaatiline retiikulum

Endosümbiont

Endosümbiont on organism, kes elab teise organismi kehas või rakus, nõnda moodustavad need kaks organismi endosümbioosi.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Endosümbiont

Endosümbioos

Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesorganismi kehas või rakus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Endosümbioos

Endotsütoos

Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Endotsütoos

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Ensüüm

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Eos

Eoseline sigimine

Eoseline sigimine ehk sporogoonia on suguta sigimisviis, mis toimub eriliste paljunemisrakkude ehk eoste abil.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Eoseline sigimine

Eoskott

Eoskotid seenel ''Morchella elata'' Pärmseene ''Saccharomyces cerevisiae'' askus nelja eosega Eoskott ehk askus (ascus) on kottseente sugulise paljunemise organ, milles kujunevad haploidsed kotteosed.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Eoskott

Eosla

Põldosja eosla Eosla ehk eospesa ehk sporangium on eostaimedel esinev kambrike, milles tekivad eosed.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Eosla

Epigenees

Epigenees on arenguprotsess, mille puhul uued omadused ilmuvad ilma muutusteta genoomis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Epigenees

Epigeneetika

Epigeneetika on teadus, mis uurib organismide geeniekspressioonist sõltuvaid pärilikke muutusi, mis ei ole seotud genoomi muutustega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Epigeneetika

Euglenoidne liikumine

Euglenoidne liikumine on õhukese pelliikulaga eugleniididele omane liikumisviis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Euglenoidne liikumine

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Evolutsioon

Evolutsioonibioloogia

Evolutsioonibioloogia (ka evolutsiooniline bioloogia) on bioloogia haru, mis tegeleb eluslooduse evolutsiooni uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Evolutsioonibioloogia

Evolutsiooniline progress

Evolutsiooniline progress (ka aromorfoos, arogenees, anagenees) on organismirühma(de) evolutsiooniline kvalitatiivne edasiminek, mis avaldub peaasjalikult organisatsioonitüübi täiustumises ja seeläbi keskkonda paremini sättudes.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Evolutsiooniline progress

Evolutsioonipsühholoogia

Evolutsioonipsühholoogia ehk evolutsiooniline psühholoogia (inglise keeles evolutionary psychology) on neodarvinlik psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Evolutsioonipsühholoogia

Füllood

Laialehise seaherne vars ja fülloodid Fülloodiks nimetatakse lehe muudendit, mille puhul tõelist lehelaba leherootsu küljes ei arene, kuid leherootsud ise lamenduvad, muutudes lehekujulisteks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Füllood

Fülogeenia

Fülogeenia ehk fülogeneetika on evolutsiooniteooria üks osa, mis uurib teatud liigi, perekonna või kõrgema taksonoomilise üksuse põlvnemist (fülogeneesi) ja üksikelundite, elundkondade ajaloolist arengut.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Fülogeenia

Fülogenees

parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Fülogenees

Fülogeneetiline süstemaatika

Fülogeneetiline süstemaatika on suund bioloogilises taksonoomias, mis seab eesmärgiks koostada niisugune süsteem, mis võimalikult täpselt vastaks eluslooduse fülogeneesile ehk põlvnemisloole.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Fülogeneetiline süstemaatika

Fülogeograafia

Fülogeograafia (inglise phylogeography) on biogeograafia, populatsioonigeneetika ja fülogeneetika allharuna uurimissuund, mis uurib ja kirjeldab geograafilisi protsesse ja sündmusi ning nende levikut ja fülogeneetilisi seoseid ning seaduspärasusi ja üksikute geneetiliste liinide seoseid taksonisiseselt.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Fülogeograafia

Füsioloogia mõisteid

Siin on loetletud inimese ja muude loomade füsioloogia mõisteid, (vt ka anatoomia mõistete loendit, molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loendit, zooloogia mõistete loendit ja meditsiini mõistete loendit); taimefüsioloogia mõisteid võiks kanda botaanika mõistete loendisse.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Füsioloogia mõisteid

Fütopatoloogia

Fütopatoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb taimehaiguste uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Fütopatoloogia

Fenotüüp

Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Fenotüüp

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Fotosüntees

Fototroof

Fototroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab valguskiirguse energiat.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Fototroof

Funktsioonitsükkel

Funktsioonitsükkel ehk funktsiooniring (sks. Funktionskreis, ingl. functional cycle või functional circle) on organismide käitumisakti mudel, mis kirjeldab organismi tajuilma ja mõjuilma seost.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Funktsioonitsükkel

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Gameet

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Geen

Geeniekspressioon

Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Geeniekspressioon

Geenmuundatud organism

legend pattern orange:Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Geenmuundatud organism

Geneetik

Geneetik on teadlane, kes tegeleb geneetikaga.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Geneetik

Geneetika

DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Geneetika

Geneetiline assimilatsioon

Geneetiline assimilatsioon on nähtus, kus keskkonnatingimuste muutusest tingitud organismide ehituse muutus saab geneetiliselt päranduvaks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Geneetiline assimilatsioon

Geneetiline info

Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon (ka: genoomne info) on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Geneetiline info

Genet

Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Genet

Genofond

Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Genofond

Genoomika

Genoomika on multidistsiplinaarne teadusharu, mis uurib genoome.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Genoomika

Genotüüp

retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Genotüüp

Hallitus

''Penicillium'' mandariinil Hallitus on rahvalik nimetus hallitusseente palja silmaga nähtava osa kohta, mis kasvab sobival orgaanilisel ainel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Hallitus

Hübriid

Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Hübriid

Heterotroof

Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Heterotroof

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Hingamine

Histoloogia

Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Histoloogia

Homöorees

Homöorees on mingi protsessi trajektoori iseregulatiivne hoidumine kindlais piirides.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Homöorees

Homöostaas

Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Homöostaas

Homoloogia

Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Homoloogia

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Hormoonid

Horoloogia

Horoloogia ehk koroloogia (vanakreeka sõnadest chōros või chōra 'koht, paik' ja logos 'mõiste, käsitlus') ehk arealoogia ehk levilateadus on levilate uurimisega tegelev teadusharu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Horoloogia

Hulkrakne organism

Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Hulkrakne organism

In vitro

In vitro (ladina keeles) tähendab "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes.

Vaata Bioloogia mõisteid ja In vitro

In vivo

In vivo (ladina keeles) tähendab 'elusas'; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja In vivo

Incertae sedis

Incertae sedis ehk ebakindla paigutusega on bioloogilises süstemaatikas kasutatav väljend taksonite puhul, mille asend süsteemis pole selge.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Incertae sedis

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Informatsiooni-RNA

Infraklass

Infraklass (ladina keeles infraclassis) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev klassisisene takson.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Infraklass

Infraselts

Infraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Infraselts

Instinkt

Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Instinkt

Integrated Taxonomic Information System

ITIS-e logo Integrated Taxonomic Information System ehk ITIS on taksonoomiline andmebaas.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Integrated Taxonomic Information System

Intelligentne disain

Intelligentne disain ehk arukas disain ehk arukas konstruktsioon ehk mõistuslik kujundamine ehk arukas kujundamine ehk arukas kujundus ehk intelligentne loome (inglise keeles intelligent design) on arvatav Universumi ja elu teatud omaduste seletuseks olev arukas põhjus alternatiivina looduslikule valikule ja muudele suunata protsessidele.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Intelligentne disain

Interfaas

Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Interfaas

Isasõis

Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Isasõis

Iseregulatsioon (bioloogia)

Iseregulatsioon ehk autoregulatsioon on organismi vm biosüsteemi elutegevuse tasakaalu tagamise üks mitteteadvustatud mehhanisme.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Iseregulatsioon (bioloogia)

Juveniilne staadium

Juveniilne staadium ehk noorvorm on elusorganismide arenguetapp.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Juveniilne staadium

Kahe ülemriigi süsteem

Kahe ülemriigi süsteem oli kõrgeimal tasemel eluslooduse klassifikatsioon enne kolme domeeni süsteemi kasutuselevõttu 1990.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kahe ülemriigi süsteem

Kaksteistsõrmiksool

Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kaksteistsõrmiksool

Katabolism

Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Katabolism

Katadroomsus

Katadroomsus on allasuunatus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Katadroomsus

Käitumine

Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Käitumine

Kännis

Kännis (ka polükormon) on hulkrakne liitorganism, kelle suhteliselt iseseisvad haruorganismid on elusosa kaudu ühenduses.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kännis

Kõnnumaa

Kõnnumaa (ka kõnd ja puustusmaa) on maa-ala, mille floora ja fauna on inimtegevusest puutumata.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kõnnumaa

Kemolitotroofid

Kemolitotroofid (ka kemosünteesijad, kemosünteesijad bakterid, kemolitotroofsed bakterid, kemolitotroofsed mikroobid) on mikroorganismid (peamiselt bakterid), kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kemolitotroofid

Kemotroof

Kemotroof on organism, kes peamise energiaallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat, neid aineid oksüdeerides.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kemotroof

Klaad

Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Klaad

Kladistika

elu puud" Kladistika on fülogeneetilise süstemaatika peamisi meetodeid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kladistika

Kladogramm

Kladogramm (kreekakeelsetest sõnadest klados 'oks', 'haru' ja gramma 'kirjamärk') on kladistikas kasutatav diagramm, millega saab visualiseerida elusolendite taksonite omavahelist sugulust.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kladogramm

Kloon

Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kloon

Klorofüll

Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Klorofüll

Koevolutsioon

kimalaste koevolutsioon on muutunud selliseks, et teineteisest sõltuvus on nende ellujäämiseks hädavajalik Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Koevolutsioon

Kohanemine

Kohanemine (ehk ontogeneetiline adapteerumine) on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kohanemine

Kohanemus

Kohanemuseks nimetatakse bioloogias kohanemise tulemust.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kohanemus

Kohastumine

Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kohastumine

Kohastumus

Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kohastumus

Kohasus

Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kohasus

Koloonia (bioloogia)

Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Koloonia (bioloogia)

Kometabolism

Kometabolism on raskesti muundatavate ühendite kasutamine mitme eritasemelise organismi järjestikuses talitluses.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kometabolism

Kommensalism

Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kommensalism

Kompimiselundid

Kompimiselundid on meeleelundid, mis reageerivad puudutusele või survele.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kompimiselundid

Konvergents (bioloogia)

Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste üksteisest sõltumatu sarnastumine, mis on tavaliselt seotud kohastumisega ühesugustele keskkonnatingimustele või ökoloogilise nišiga.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Konvergents (bioloogia)

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kopsud

Kreatsionism

Kreatsionism (ladina keeles creatio loomine, omastavas käändes creationis) on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala (või kõrgema olevuse) loodud.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kreatsionism

Kromatiid

Joonis: 1) kromatiid 2) tsentromeer 3) lühem osa parempoolsest kromatiidist 4) pikem osa parempoolsest kromatiidist Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kromatiid

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kromosoom

Kronobioloogia

Kronobioloogia on bioloogia haru, mis uurib organismide elutegevuse rütme – biorütme.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kronobioloogia

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Kude

Lamarcki seadused

Lamarcki seadused on prantsuse looduseuurija Jean-Baptiste de Lamarcki poolt aastal 1809 sõnastatud bioloogilised seaduspärad, mille kohaselt.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Lamarcki seadused

Lamarkism

Lamarkism on Prantsuse loodusteadlase Jean-Baptiste de Lamarcki seisukohtadele tuginev evolutsiooniteooria, mille kohaselt on eluslooduse areng toimunud algelisimate olendite isetärkamisest inimese kujunemiseni.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Lamarkism

Lüli (bioloogia)

tuhatjalgne Lüli ehk segment on looma keha või kehaosa selgelt eralduv osa lülistuse ehk segmentatsiooni puhul.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Lüli (bioloogia)

Lümf

Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Lümf

Lõhestav valik

Lõhestav valik ehk disruptiivne valik (ka diferentseeriv valik) on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mis soosib isendeid, kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud (skaala mõlemas otsas).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Lõhestav valik

Lõivsuhe

Lõivsuhe on mingi ressursi (nt energia) piiratuse tingimustes kujunev suhe, kus mingi ühe tegevuse vähendamisel saadakse võit mingi teise tegevuse jaoks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Lõivsuhe

Lõssenkism

Lõssenkism oli Trofim Lõssenko õpetusel põhinev vaadete süsteem bioloogias.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Lõssenkism

Lendamine

Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Lendamine

Levila

Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Levila

Liigiteke

Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued liigid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Liigiteke

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Liik (bioloogia)

Liikide kirjeldamine

Liigi kirjeldus on äsja avastatud liigi ametlik kirjeldus, tavaliselt teadusartikli vormis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Liikide kirjeldamine

Litotroof

Litotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab anorgaanilisi aineid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Litotroof

Looduskaitsebioloogia

Looduskaitsebioloogia (inglise conservation biology) on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Looduskaitsebioloogia

Loomaaed

California osariigis (juuli 2007) Tallinna Loomaaed, polaarium Loomaaed (termin "zoopark" pole soovitatav (vaadatud 24.02.2019)) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Loomaaed

Loomastik

Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Loomastik

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Magu

Makroevolutsioon

Makroevolutsioon ehk suurevolutsioon ehk evolutsioon pikas ajaskaalas on liigist kõrgemate taksonite, nt sugukondade, klasside, hõimkondade jne teke ja areng.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Makroevolutsioon

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Maks

Mangroov

Mangroov Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Mangroov

Matemaatiline bioloogia

Fibonacci jada spiraal nähtav lilleõies Matemaatiline bioloogia on teadusharu, mis tegeleb elussüsteemide matemaatiliste mudelitega ehk bioloogiliste rakendustega matemaatiliste mudelite koostamise ja uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Matemaatiline bioloogia

Mükotroof

Mükotroof on organism, kes toitub seentest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Mükotroof

Mürkmadu

Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Mürkmadu

Meditsiini mõisteid

Siin on loetletud meditsiini ja farmaatsia mõisteid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Meditsiini mõisteid

Metaanibakterid

Metaanibakterid ehk metanogeenid on mikroorganismid (täpsemalt arhed), kel elutegevuse käigus anaerobioosis tekib anaeroobilise lagunemise käigus kõrvalsaadusena metaan.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Metaanibakterid

Metabolism

Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Metabolism

Metagenees

Metagenees on loomade sugulise ja suguta põlvkonna vaheldumine.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Metagenees

Metameeria

Metameeria (ehk lülistus, segmentatsioon, segmenteerumine, (rivi)lülisus) on zooloogias loomorganismi keha nähtavateks lülideks (segmentideks) jaotumine.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Metameeria

Mikrobioloogia mõisteid

Mikrobioloogia mõistete loend loetleb mikrobioloogia mõisteid laias tähenduses, hõlmates nii baktereid, arhesid, viirusi kui ka protiste.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Mikrobioloogia mõisteid

Mikroevolutsioon

Mikroevolutsioon on evolutsioon, mis haarab liigisiseseid, populatsiooni tasandil toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, populatsiooni genofondi muutumist.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Mikroevolutsioon

Miksotroof

Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Miksotroof

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Mitokonder

Mitokondriaalne DNA

Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Mitokondriaalne DNA

Mitoos

Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Mitoos

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid

Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend koondab molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid

Molekulaarne kell

Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Molekulaarne kell

Monofüleetiline rühm

Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Monofüleetiline rühm

Morfogenees

Morfogenees on ontogeneesis toimuv organismi ja selle osade kuju (vormi) muutumise protsess.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Morfogenees

Morfoloogia (bioloogia)

Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Morfoloogia (bioloogia)

Mudelorganism

Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Mudelorganism

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Munarakk

N-terminaalne ots

N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.

Vaata Bioloogia mõisteid ja N-terminaalne ots

Neovitalism

Neovitalism on vaateviis bioloogias, mis kujunes 19.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Neovitalism

Neurobioloogia

Neurobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb närvisüsteemi uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Neurobioloogia

Nomenklatuurikoodeks

Nomenklatuurikoodeks (inglise keeles nomenclature code või code of nomenclature) on bioloogiliste taksonite nimetamist reguleeriv ja taksonite süstematiseerimist korraldav reeglistik, mis on välja töötatud mitme suure organismirühma jaoks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Nomenklatuurikoodeks

Nominaatvorm

Nominaatalamliik ehk nominaatvorm on alamliik, mille nimetus ühtib liiginimetusega (st liigiepiteediga).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Nominaatvorm

Nomogenees

Nomogenees on reeglipäraselt toimuv evolutsioon.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Nomogenees

Ontogenees

Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Ontogenees

Organell

Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Organell

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Organism

Organotroof

Organotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Organotroof

Ornitoloogiajaam

Ornitoloogiajaam on bioloogiajaam, kus tegeldakse põhiliselt lindude uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Ornitoloogiajaam

Ortogenees

Ortogenees on arusaam bioloogias, mille kohaselt organismide evolutsioon on toimunud sihipäraselt, suunaliselt.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Ortogenees

Osmoregulatsioon

Osmoregulatsioon on organismi võime reguleerida endas sisalduvate vedelike osmootset rõhku, mille abil säilitada sobivat vee ja soolade sisaldust.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Osmoregulatsioon

Paljunemine

Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Paljunemine

Pangenees

Pangenees ehk pangeneesi hüpotees on Charles Darwini esitatud arusaam organismide pärilikkusest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Pangenees

Panspermia

Panspermia Panspermia on hüpoteetiline elu levimine (eelkõige mikroorganismide kujul) universumis taevakehalt taevakehale.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Panspermia

Parafüleetiline rühm

linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Parafüleetiline rühm

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Parasitism

Parasitoid (moodustis)

Parasitoid on parasitoloogilises preparaadis leiduv tegelikult mitteparasiitne moodustis, näiteks surnud rakusisaldised, mis mõneti meenutavad parasiite.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Parasitoid (moodustis)

Pärandumine

Pärandumine on omaduste pikaajaline edasikanne, näiteks põlvkonnast põlvkonda.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Pärandumine

Põlvkond (bioloogia)

Põlvkond ehk generatsioon on vaadeldavas populatsioonis olevate isendite rühm, kes on oma ühistest esivanematest sugulusastmelt ühekaugusel ja seega lähedaste vanustega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Põlvkond (bioloogia)

Põlvkonnavaheldus

Põlvkonnavaheldus on erisuguste paljunemis- (sigimis-) viisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Põlvkonnavaheldus

Pesaparasitism

Pesaparasitism on kleptoparasitismi üks liike, kus üks organism (pesaparasiit) muneb või koeb oma järglased teise organismi (peremeesorganismi) pessa, lastes oma järglased ka nii üles kasvatada.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Pesaparasitism

Pesitsemine

Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Pesitsemine

Plankton

Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Plankton

Plastiidid

Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Plastiidid

Polüfüülia

Polüfüülia ehk polüfüleetiline põlvnemine on eritüveline põlvnemine; ühtse organismirühma pärinemine mitmest lähtevormist.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Polüfüülia

Polüfüleetiline rühm

Joonisel moodustavad polüfüleetilise rühma püsisoojased ("soojaverelised"), kelle hulka kuuluvad ühtaegu imetajad (''Mammalia'') ja linnud (''Aves'') Polüfüleetiline rühm on (kladistikas kasutatava määratluse järgi) organismide rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Polüfüleetiline rühm

Pooldumine

Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Pooldumine

Populatsioon

Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Populatsioon

Populatsioonidünaamika

Populatsioonidünaamika on bioloogia (täpsemalt ökoloogia) haru, mis tegeleb elusorganismide populatsioonide arvukuse muutumise seaduspärade uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Populatsioonidünaamika

Preadaptatsioon

Preadaptatsioon ehk eelkohastumine on evolutsioonibioloogias organismi iseärasus, mis on olemas enne seda, kui see kohastumuseks osutub, ning mille teke on sõltumatu tingimustest, milles ta kohastumuseks osutub.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Preadaptatsioon

Preformism

Preformism on vaade bioloogias, mille kohaselt pärilikkuse aluseks on sugurakkudes olemasolevate vormide kasv (lahtikeerdumine).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Preformism

Protistoloogia

Protistoloogia (kreeka prôtistos 'kõige esimene' + logos 'õpetus') on zooloogia haru, mis uurib protiste.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Protistoloogia

Punase kuninganna hüpotees

väljasuremist ning säilitada oma endine positsioon. Punase kuninganna hüpotees on evolutsiooniline teooria, mis kirjeldab liikidevahelist võidurelvastumist ja mille järgi peab iga liik elus püsimiseks pidevalt arenema.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Punase kuninganna hüpotees

Pungumine

Pungumine on organismide vegetatiivne sigimisviis, kus uus organism (järglane) saab alguse vanemorganismi keha väljasopistusest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Pungumine

Rakendusbioloogia

Rakendusbioloogia (inglise keeles applied biology) on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Rakendusbioloogia

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Rakk

Rakubioloogia mõisteid

Siin on loetletud rakubioloogia ja tsütoloogia mõisteid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Rakubioloogia mõisteid

Rakuhingamine

Rakuhingamine on kõikide aeroobsete organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Rakuhingamine

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Rakumembraan

Rakuteooria

Epiteelrakud Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Rakuteooria

Ramet

Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Ramet

Rass (bioloogia)

Rass on mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm (takson).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Rass (bioloogia)

Reaktsiooninorm

Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Reaktsiooninorm

Relikt (bioloogia)

Relikt ehk jäänuk on jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Relikt (bioloogia)

Reofiil

Reofiil ehk vooluveelemb (.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Reofiil

Ribosomaalne RNA

''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Ribosomaalne RNA

Risoom

Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Risoom

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Vaata Bioloogia mõisteid ja RNA

RNA maailma hüpotees

RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja RNA maailma hüpotees

Rudiment

Rudiment on evolutsiooni käigus redutseerunud elundi järelejäänud pisike osa.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Rudiment

Saakloom

Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Saakloom

Saltatsionism

Saltatsionism on arusaam bioloogias, mille kohaselt organismide ehituslikud muutused evolutsioonis on hüppelised ja järsud, mitte graduaalsed.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Saltatsionism

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Süda

Sügoot

Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sügoot

Sümbiogenees

Sümbiogenees ehk endosümbioositeooria selgitab eukarüootse raku organellide – plastiidide ja mitokondri – päritolu bakterite sümbioosi kaudu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sümbiogenees

Sümmeetria

Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sümmeetria

Sümpatomimeetikumid

Sümpatomimeetikumid ehk adrenomimeetikumid on ained, mis imiteerivad organismis adrenaliini/noradrenaliini efekti ehk kutsuvad esile erutuse adrenergilises sünapsis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sümpatomimeetikumid

Sünapomorf

Sünapomorf on mingi organismide rühma taksonite ühine arenenud tunnus, mille järgi võib oletada, et vaadeldava tunnusega organismid põlvnevad ühisest eellasest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sünapomorf

Süsteemibioloogia

Süsteemibioloogia ehk süsteembioloogia on suhteliselt uus lähenemisviis bioloogias, mis püüab molekulaar-, raku-, organismi- ja teiste tasandite struktuure tervikuna uurides mõista, kuidas bioloogilised süsteemid töötavad.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Süsteemibioloogia

Süstemaatiline anatoomia

Süstemaatiline anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib ja klassifitseerib inimese, aga ka loomade elundite ehk elundite struktuuri, kuju, paiknemist ja ehitust elundkondade ja -süsteemide kaupa.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Süstemaatiline anatoomia

Segavereline

Segavereliseks nimetatakse samast liigist, kuid eri alamliikidesse või rassidesse kuuluvate vanemate sigimisvõimelist järglast.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Segavereline

Semivoltiinsus

Semivoltiinsus ehk hemivoltiinsus on organismide arengukäigu omadus, mille korral põlvkonna pikkus on üle aasta.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Semivoltiinsus

Sensu lato

Sensu lato (lühend s. l.) on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'laiemas mõttes'.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sensu lato

Sensu stricto

Sensu stricto (lühenditena kasutuses: sens. str., s. s., s. str.) on ladinakeelne väljend, mis tähendab "täpses mõttes, täpses tähenduses".

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sensu stricto

Sigimine

Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sigimine

Silelihasrakud

Silelihasrakud on silelihaskoe rakud.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Silelihasrakud

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Skelett

Sooline dimorfism

Sooline dimorfism on nähtus, kus ühe bioloogilise liigi emas- ja isasloomade vahel esinevad erinevused, välja arvatud suguelundite ehituse erinevused.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sooline dimorfism

Sotsiobioloogia

Sotsiobioloogia (inglise sociobiology) on neodarvinistlik teooria, mis püüab seletada organismide sotsiaalsete suhete päritolu loodusliku valiku kaudu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sotsiobioloogia

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sperm

Sperma

Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sperma

Stabiliseeriv valik

Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Stabiliseeriv valik

Suguline valik

Suguline valik on liigisisene valik, mis toimib kehalistele tunnustele ning tekib ühe sugupoole esindajate paljunemisedukuse varieeruvuse tõttu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Suguline valik

Sugutu paljunemine

helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Sugutu paljunemine

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Surm

Suunav valik

Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Suunav valik

Suurrasvik

Suurrasvik (omentum majus) kuulub seedeelundkonda ja paikneb kõhuõõnes.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Suurrasvik

Takson

Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Takson

Talvitumine

Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Talvitumine

Täismoone

Täismoone (ka holometaboolia) on teatud putukate arengutsükkel, mis koosneb neljast staadiumist: muna - vastne – nukk – valmik.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Täismoone

Tütarrakk

pisi Tütarrakk on üks rakujagunemisel moodustunud uutest rakkudest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Tütarrakk

Teisend (bioloogia)

Teisend ehk varieteet (varietas), lühend var., on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Teisend (bioloogia)

Teisesed sootunnused

Teisesed sootunnused ehk teisesed sugutunnused ehk sekundaarsed sootunnused ehk sekundaarsed sugutunnused on suguküpsete loomade (kaasa arvatud inimese) välised morfoloogilised soospetsiifilised tunnused, mis pole vahetult seotud suguelundkonnaga (erinevalt esmastest sootunnustest, milleks on näiteks munasari, emakas, munand, suguti).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Teisesed sootunnused

Teoreetiline bioloogia

Teoreetiline bioloogia on eluprotsesside mudelite, teooriate ja reeglitega tegelev bioloogia osa.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Teoreetiline bioloogia

Teratoloogia

Teratoloogia on teadusharu, mis uurib organismide väärarendeid ehk teraate (nii kaasasündinud kui ka sünnijärgseid) ja nende tekkimise põhjuseid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Teratoloogia

Toitumine

Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Toitumine

Toitumistüüp

Toitumistüüp (ehk troofia ehk esmane toitumistüüp) on organismide toidusaamise põhimõtteline viis.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Toitumistüüp

Transpordi-RNA

tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Transpordi-RNA

Triibus

Triibus (tribus) on bioloogilises taksonoomias sugukonna ja perekonna vaheline taksoni järk.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Triibus

Trofoloogia

Trofoloogia on bioloogia haru, mis uurib loomade (sealhulgas) inimese toitumist.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Trofoloogia

Trohhofoor

limuste klass) ontogenees: esimesel pildil on kujutatud trohhofoori, teisel moondestaadiumit, kolmas on soomuslimuse noorjärk Trohhofoor ehk trohhosfäär ehk pärgvastne on mõnede meres elavate loomarühmade vastne, mis on varustatud paljude ripsmetega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Trohhofoor

Tsüst

Tsüst ehk ümmik (botaanikas puhkerakk) on alamate loom- ja taimorganismide ning bakterite vähese veesisaldusega püsivorm, mis võimaldab neil organismirühmadel üle elada ebasoodsaid keskkonnatingimusi, funktsioneerides ühtlasi ka levimisvahendeina.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Tsüst

Tsütoplasma

rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Tsütoplasma

Tsefalisatsioon

Tsefalisatsioon on fülogeneetiline protsess, mille tagajärjel looma ülejäänud kehast eristub morfoloogiliselt pea.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Tsefalisatsioon

Uni

Uni on inimese põhivajadus Magav kobras Osmussaarel Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Uni

Vaegmoone

Vaegmoone (ka hemimetaboolia) on bioloogia mõiste, millega tähistatakse loomade moondega arengu (metamorfoosi) eripära, kus puudub täismoondele iseloomulik järjestus: muna - vastne – nukk – valmik, nukuks olemise faas.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Vaegmoone

Valgusüntees

Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Valgusüntees

Valik (bioloogia)

Valik ehk selektsioon (inglise selection) on bioloogias isendite (või isendirühmade) mingeist põhjustest tulenev ebavõrdne osavõtt järgmise põlvkonna moodustamisest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Valik (bioloogia)

Varibiosfäär

Varibiosfäär on hüpoteetiline Maal leiduv biosfäär, kuhu kuuluvad mikroorganismid kes ei ole teadaolevate organismidega evolutsiooniliselt seotud ja/või kelle elutegevusel rajaneb biokeemilistel ja molekulaarsed protsessid mis on oluliselt erinevad seni tuntud elust.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Varibiosfäär

Varjevärvus

Varjevärvus ehk krüpsis on organismi omadus, mis takistab tema leidmist visuaalselt.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Varjevärvus

Varuained

Varuained on taimedesse, seentesse, loomadesse ja protistidesse talletunud suure energeetilise väärtusega ained, mis võimaldavad organismidel üle elada ebasoodsaid keskkonnaolusid, näiteks talve.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Varuained

Võrdlev anatoomia

Võrdlev anatoomia on klassikaline bioloogia (anatoomia) haru, mis tegeleb erinevate taksonite organismide ehituse võrdleva uurimisega.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Võrdlev anatoomia

Vegetatiivne sigimine

Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Vegetatiivne sigimine

Vereringe

Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Vereringe

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Veri

Vermimine (bioloogia)

Vermimine (ehk imprinting) on etoloogias ja psühholoogias kasutatav mõiste teatud kiire õppimisviisi kohta, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Vermimine (bioloogia)

Vernadski reegel

Vernadski reegel ehk aatomite biogeense migratsiooni reegel on seaduspära, mille kohaselt keemiliste elementide ümberpaigutamine maapinnal ja kogu biosfääris toimub kas elusaine vahetul osalusel või keskkonnas, mille geokeemilised iseärasused tulenevad praegusest või Maa geoloogilises ajaloos eksisteerinud elusainest.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Vernadski reegel

Viljastumine

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Viljastumine

Vitalism

Vitalism on arusaam bioloogias, mille kohaselt elusolendeile on iseloomulik füüsikalistest jõududest erineva elujõu (vis vitalis) olemasolu.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Vitalism

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Vitamiinid

Vivaarium

Kaks klaasvivaariumi taimedega Vivaarium (ladina vivārium.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Vivaarium

Voltiinsus

Voltiinsus ehk voltinism on organismide arengukäigu tunnus, mis iseloomustab pesakondade või põlvkondade arvu aastas.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Voltiinsus

Vorm (bioloogia)

Vorm (forma), lühend f., on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria.

Vaata Bioloogia mõisteid ja Vorm (bioloogia)

Zooloogia mõisteid

Zooloogia mõistete loend sisaldab zooloogilisi mõisteid, sealhulgas ka loomadele spetsiifilisi ökoloogia mõisteid ja mitte-inimesele omaseid anatoomia mõisteid (vt ka anatoomia mõistete loendit ja ökoloogia mõistete loendit).

Vaata Bioloogia mõisteid ja Zooloogia mõisteid

Tuntud ka kui Bioloogia mõistete loend.

, Autohtoonne liik, Autopoees, Autosoom, Autotroof, B-rühma vitamiinid, Baeri seadused, Baldwini efekt, Batemani printsiip, Baueri reegel, Bilateraalne sümmeetria, Binaarne nomenklatuur, Bioakustika, Bioenergeetika (bioloogia), Biogeneetiline reegel, Biogeograafiline rajoneerimine, Biogeokeemia, Bioinformaatika, Biokatalüsaator, Biokommunikatsioon, Bioloogia, Bioloogia filosoofia, Bioloogiajaam, Bioloogilised interaktsioonid, Bioluminestsents, Biomeetria, Biomolekul, Bioom, Bioonika, Bioorgaaniline keemia, Biootilised tegurid, Biorütmid, Bioreoloogia, Bios, Biosüntees, Biosüsteem, Biosemiootika, Biosfäär, Biotehnoloogia, Biotsönoos, Blastula, Botaanika mõisteid, Botaanikaaed, C-vitamiin, Darvinism, Diferentseerumine, Dimorfism, Divergents (bioloogia), Divoltiinsus, DNA, Domeen (bioloogia), E-vitamiin, Ekvifinaalsus, Elu, Elu teke, Eluiga, Elusloodus, Elutsükkel, Emakas, Emane, Emasõis, Embrüogenees, Endeem, Endoplasmaatiline retiikulum, Endosümbiont, Endosümbioos, Endotsütoos, Ensüüm, Eos, Eoseline sigimine, Eoskott, Eosla, Epigenees, Epigeneetika, Euglenoidne liikumine, Evolutsioon, Evolutsioonibioloogia, Evolutsiooniline progress, Evolutsioonipsühholoogia, Füllood, Fülogeenia, Fülogenees, Fülogeneetiline süstemaatika, Fülogeograafia, Füsioloogia mõisteid, Fütopatoloogia, Fenotüüp, Fotosüntees, Fototroof, Funktsioonitsükkel, Gameet, Geen, Geeniekspressioon, Geenmuundatud organism, Geneetik, Geneetika, Geneetiline assimilatsioon, Geneetiline info, Genet, Genofond, Genoomika, Genotüüp, Hallitus, Hübriid, Heterotroof, Hingamine, Histoloogia, Homöorees, Homöostaas, Homoloogia, Hormoonid, Horoloogia, Hulkrakne organism, In vitro, In vivo, Incertae sedis, Informatsiooni-RNA, Infraklass, Infraselts, Instinkt, Integrated Taxonomic Information System, Intelligentne disain, Interfaas, Isasõis, Iseregulatsioon (bioloogia), Juveniilne staadium, Kahe ülemriigi süsteem, Kaksteistsõrmiksool, Katabolism, Katadroomsus, Käitumine, Kännis, Kõnnumaa, Kemolitotroofid, Kemotroof, Klaad, Kladistika, Kladogramm, Kloon, Klorofüll, Koevolutsioon, Kohanemine, Kohanemus, Kohastumine, Kohastumus, Kohasus, Koloonia (bioloogia), Kometabolism, Kommensalism, Kompimiselundid, Konvergents (bioloogia), Kopsud, Kreatsionism, Kromatiid, Kromosoom, Kronobioloogia, Kude, Lamarcki seadused, Lamarkism, Lüli (bioloogia), Lümf, Lõhestav valik, Lõivsuhe, Lõssenkism, Lendamine, Levila, Liigiteke, Liik (bioloogia), Liikide kirjeldamine, Litotroof, Looduskaitsebioloogia, Loomaaed, Loomastik, Magu, Makroevolutsioon, Maks, Mangroov, Matemaatiline bioloogia, Mükotroof, Mürkmadu, Meditsiini mõisteid, Metaanibakterid, Metabolism, Metagenees, Metameeria, Mikrobioloogia mõisteid, Mikroevolutsioon, Miksotroof, Mitokonder, Mitokondriaalne DNA, Mitoos, Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid, Molekulaarne kell, Monofüleetiline rühm, Morfogenees, Morfoloogia (bioloogia), Mudelorganism, Munarakk, N-terminaalne ots, Neovitalism, Neurobioloogia, Nomenklatuurikoodeks, Nominaatvorm, Nomogenees, Ontogenees, Organell, Organism, Organotroof, Ornitoloogiajaam, Ortogenees, Osmoregulatsioon, Paljunemine, Pangenees, Panspermia, Parafüleetiline rühm, Parasitism, Parasitoid (moodustis), Pärandumine, Põlvkond (bioloogia), Põlvkonnavaheldus, Pesaparasitism, Pesitsemine, Plankton, Plastiidid, Polüfüülia, Polüfüleetiline rühm, Pooldumine, Populatsioon, Populatsioonidünaamika, Preadaptatsioon, Preformism, Protistoloogia, Punase kuninganna hüpotees, Pungumine, Rakendusbioloogia, Rakk, Rakubioloogia mõisteid, Rakuhingamine, Rakumembraan, Rakuteooria, Ramet, Rass (bioloogia), Reaktsiooninorm, Relikt (bioloogia), Reofiil, Ribosomaalne RNA, Risoom, RNA, RNA maailma hüpotees, Rudiment, Saakloom, Saltatsionism, Süda, Sügoot, Sümbiogenees, Sümmeetria, Sümpatomimeetikumid, Sünapomorf, Süsteemibioloogia, Süstemaatiline anatoomia, Segavereline, Semivoltiinsus, Sensu lato, Sensu stricto, Sigimine, Silelihasrakud, Skelett, Sooline dimorfism, Sotsiobioloogia, Sperm, Sperma, Stabiliseeriv valik, Suguline valik, Sugutu paljunemine, Surm, Suunav valik, Suurrasvik, Takson, Talvitumine, Täismoone, Tütarrakk, Teisend (bioloogia), Teisesed sootunnused, Teoreetiline bioloogia, Teratoloogia, Toitumine, Toitumistüüp, Transpordi-RNA, Triibus, Trofoloogia, Trohhofoor, Tsüst, Tsütoplasma, Tsefalisatsioon, Uni, Vaegmoone, Valgusüntees, Valik (bioloogia), Varibiosfäär, Varjevärvus, Varuained, Võrdlev anatoomia, Vegetatiivne sigimine, Vereringe, Veri, Vermimine (bioloogia), Vernadski reegel, Viljastumine, Vitalism, Vitamiinid, Vivaarium, Voltiinsus, Vorm (bioloogia), Zooloogia mõisteid.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika